Eesti Looduse fotov�istlus
2011/08



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Aasta lind EL 2011/08
pev suitsupsukestega

Eesti rahvuslind, Eesti ornitoloogiahingu vapilind ja tnavu erandlikult juba teist korda aasta linnuks valitud milline lind kannab nii krgeid tiitleid? Eks ikka muiste iga maakodu elustanud suitsupsuke (Hirundo rustica). Kuna ornitoloogiahing peab tnavu oma 90 aasta juubelit, sobib ehk korraks tnapevast pool sajandit tagasi minna.

Soovides suitsupsukeste eluga lhemalt tutvuda, otsustasin 1960. aastal suvel he peva talu loomalaudas veeta. Kahes sealses pesas olid pojad juba lennuvimestunud, kuid lejnud kahel psuperel oli toimetusi sedavrd rohkesti, et hooti judsin neid vaid vaevu-vaevu les mrkida.
6. juulil 24 tunni jooksul tehtud vaatluste phjal ei saa muidugi ldistusi ega jreldusi teha, kuid mingi pildikese suitsupsukese pesaelust peaks siiski saama. Vaatluspaigaks oli Kingli kla Saaremaal praeguses Laimjala vallas. mberringi laius vga vaheldusrikas loodusmaastik ning toidumuret suitsupsukestel seal polnud.
Minu vaatluspunkt asus mlemast laepalgi kljes paiknevast pesast vaid kuue-seitsme meetri kaugusel, kuid loomi talitava talurahvaga harjunud linde veel he inimese pidev kohalolek ei hirinud. Abivahenditena sai kasutatud kekella, stopperit ja 8 x 30 binoklit.

Varahommik oli vaikne selge ja kohatise uduga. Alates kella seitsmest tekkis kiiresti tihenev kiudkihtpilvitus. Ka tuul tugevnes, paisudes peval hooti mdukaks. Keskpeval muutus ilm lmmatavaks, rnkpilvitus tihenes, tuul vaibus uuesti ning taevasse kerkisid krged pilvetornid. Rnksajupilvedest kuuldus alates 15.20-st kuekminat ja 17.15 oli ikesevihm kohal. Prast tugevat sajuhoogu kestis nrk soe vihm kuni 19.45-ni. Kell 20.00 oli taevas uuesti selge, tuul vaibus ja hilishtul ilmus roogsoo kohale jlle udu. Pevase leitsaku ajal nitas termomeeter varjus 28 kraadi.
hes mu vaadeldud pesas leidus neli pesapoega, teises kaks. Etteruttavalt mainin, et esimeses said noored tuule tiibadesse 9. juulil, teises 12. juulil. Veel kaks pesakonda (kolme ja nelja pojaga) olid selles laudas lennuvimestunud aga juba 3. juulil ning veetsid d enne ja prast vaatluspeva juba hoonetest kaugemal, ilmselt roostikus. Vaatluspeval naasid he lennuvimestunud pesakonna noored oma pessa seitsmel ja teised kolmel korral, puhates seal korraga kige rohkem 36 minutit.
Pesitsevad psupaarid magasid d aga laudalakas ja ilmselt lhestikku koos: kigi tpev algas kell 4.45 ja ka magama mindi samal ajal 22.40. Seega rgati ja uinuti sna tpselt hes pikesega: pike tusis 6. juuli hommikul Kuressaares kell 4.34 ja loojus 22.34 ajal (kellaajad siin ja mujal vastavad praegusele suveajale). rahu kestis niisiis veidi le kuue tunni ehk 25,3% pevast.

lejnud aeg kulus peamiselt saagijahile: kahe pojaga pesas 43,8% ja nelja pojaga pesas 45,0% pevast. Noorte toitmisele ja hooldamisele kulunud aeg erines rohkem: kaks poega nudsid endale 10,3%, aga neli poega 15,4% pevast.
Pevaseid puhkepause pidasid vanalinnud livaldavalt pris pesa juures vi ka pesas. Loomulikult leidsid kahe poja vanemad selleks rohkem aega. Mrkimist vrib aga veel vast see, et nad veetsid suurema osa pevasest puhkeajast pesas: kui kokku peeti pevaseid puhkepause 20,6% pevast, siis pesas 14,2%. Eriti hommiku- ja htutundidel: nhtavasti vajasid kaks jreltulijat veel soojendamist. Teises pesas viibiti see-eest haruharva (vastavalt 13,7% ja 0,6% pevast). Ega seal nelja suurema poja krval enam liigset ruumi olnudki.
Kahe poja vanemate puhkehetk kestis keskmiselt kaks minutit ning kahekesi koos tmmati hinge igal neljandal korral (38 juhul 147-st). Nelja poja vanemate nitajad osutusid kllaltki sarnasteks: samuti kaks minutit ning koos puhati igal viiendal korral (22 juhul 104-st).

Pesade vahekaugus oli vaid poolteist meetrit, kuid naabrid said omavahel hsti lbi. Mlemal paaril olid aga oma kindlad puhkepaigad ja kui ks lindudest naabrite territooriumil istet vttis, kihutati ta sealt jalamaid minema. Kahel korral paisus riid nelja linnu vahel pikaks arveteklaarimiseks.
Noorte hoolduse juurde kuulus loomulikult ka pesa kasimine: tihtipeale haaras lind prast toitmist vahepeal pessa tekkinud valge kilepakendi ja toimetas selle eemale. Vahel pillati noorte toodang nokast pris pesa juures, enamasti poetati see maha aga hes kindlas laudanurgas. Mlemad paarid talitasid samamoodi ja kasutasid ka sama nurka. Lakaluugid olid pidevalt valla ning sealtkaudu vooritigi pidevalt sisse-vlja.

Kahe poja vanemad veetsid aktiivse tpeva hakul ligi tunni lauda mber enda tarbeks putukaid jahtides. Poegade toitmist alustati alles 5.40 ja tie hooga kivitus peva thtsaim tegevus alates 6.27-st. Toitmissageduse tippaeg ji kella 9 ja 11 vahele, hiljem see peva jooksul tasapisi vhenes (# 1). Kahe isuka jrglasega oli ilmselt suhteliselt kerge hakkama saada, pealegi vsisid nood oma raskest smisetst kolmel korral ra ja uinusid heskoos pikemaks ajaks. Viimane toidumoon viidi pessa 21.35, kuid noorte rahu algas alles 22.36.
Nelja pojaga pesakond sai esimese toiduportsu kll juba 4.51, kuid siis jid vanemad sealsamas veel kuni 5.30-ni magama. Seejrel lubasid vanad endale veel kerge hommikueine ning 5.45 said lrmakateks muutunud pojad jrgmise nokatie. Alates 5.55-st hakkas kibekiire t peale. Neliku nlja vaigistamine oli nhtavasti kllaltki pingeline t: toitmise intensiivsus jaotus htlaselt kogu peva peale. Pealegi suikusid nende pojad eri aegadel, seetttu oli alati keegi suutisi nudmas. Kui kik juhtusid parajasti rkvel olema, jagus hest nokatiest tavaliselt ikka igale toidumangujale. 21.37 said noored viimase noosi, vanad seltsisid nd naabritega, et asuda lauda lhedal iseenda nlga kustutama.
Lviosa toidust hangiti uest, kuid hommikujahedaga oli mistlikum pda saaki krbserohkest laudast: seda mlemad psupaarid kuni 7.30-ni tegidki. Ka htupoolikul tugevama vihma ajal viibisid kik vanalinnud laudas, muidu ilm nende toimetusi ei mjutanud.

Lpetuseks ks seigake heategevusest. Isalind tuli keset peva paraja toidunoosiga oma pesa juurde. Teisi vanalinde lhikonnas parajasti ei viibinud. Tema kaks poega magasid ja kerges kimbatuses olev psuke kis neid veel paar korda vaatamas. Siis kiikas ta korra vrasse pessa, khkles veidi ja jagas oma nokatie meeleheitlikult toitu manguva naabripere vahel ra. Just sel hetkel saabus teise pere emand kohale ja sstis oma abistajale kallale. Lugu pdis ldise lminguga, milles osalesid kik neli tiskasvanut. Tee veel head ...
Ndseks on toonast Tammiku talu tabanud paljude Eestimaa maakodude saatus: mets on sedavrd peale kasvanud, et isegi hoonete vundamente on raske les leida. Olgu see kirjatkk selliste lautade mlestuseks, kus suitsupsukesed lpsi ajal sooja piima ootavate kassidega sitlesid.

Eet Tuule (1941) on Eesti ornitoloogiahingu auliige, linnuvaatlustega tegelenud ligi 60 aastat

28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012