Eesti Looduse fotov�istlus
2011/08



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Raamatud EL 2011/08
Uusi raamatuid

LOODUSMLESTISED 22. HARJUMAARAPLAMAA. KOHILA KARSTIVALDKOND, KOSE, KOHILA

Koostanud Hella Kink. MT Pakri looduskeskus, teaduste akadeemia kirjastus, 2011. 31 lk.

Vljaanne tutvustab Kohila karstivaldkonna loodusmlestisi, samuti thelepanu vrivaid vee- ja haljastusmlestisi ning kultuurivrtusi. Pgusalt on ksitletud ka loodusmatkade radu ja muuseumide teavet, aga ka niteks ohutegureid karstialadel.


LOODUSFOTO AASTARAAMAT 2011

Tekstid kirjutanud Annika Poldre, kujundanud Karmen Haiba. O Looduskiri, 2011. 160 lk.

Looduse aasta fotost on saanud psiv traditsioon: sel aastal korraldati vistlust juba kmnendat korda ning ilmunud on viies aastaraamat. Erinevalt varasematest kajastab see vaid praeguse aasta parimaid pilte. Kllap tuleb nustuda rii esimehe Rein Marana snadega: Ma ei tea htegi teist paremat abimeest teel looduse svenenud tunnetamisele kui ndisaegne kuulekas digitaalne fototehnika. See lausa sunnib mrkama ja avastama looduses nii mndagi huvitavat ja hingekitvat. Hilju areneb oskus oma rme salvestada ja siis ka vajadus neid teistele jagada. Vast selle albumi thelepanelik lehitsemine rgitab nii mndagi ka ise ritama.

TEEKOND LBI VIIE AASTAAJA. SOOMAA PEVIK

Liisi Seil ja Elmo Riig. Toimetanud Maarja Mldre, kujundanud Merle Karu. Viljandi, 2011. 192 lk.

Soomaa avas selle rnnaku jooksul meile jrjest uusi klgi, mis viisid ha sgavamale tema sdame ligi. Nendes oli nii head kui halba, rmu kui ka kurbust need olid lood, mis vajasid rkimist. Selline oli meie silmis Soomaa aastal 2010. Nende snadega juhatavad raamatu sisse loodushuviline ajakirjanik ja fotograaf, kes mullu talvest talveni kajastasid rahvuspargi loodusnhtusi nii snas kui ka pildis. Selle teose puhul vib kll vita, et sna ja pilt on omavahel heas tasakaalus, pakkudes ratundmis- ja avastamisrmu mlema anri austajatele.


90 KODUMAIST PUITTAIME
Urmas Roht. Toimetanud Egle Kaur, kujundanud Kersti Tormis. Huma, 2011. 139 lk.

Taskuformaadis raamat sisaldab mramistabeleid ning liikide kirjeldusi tunnuste levaade, nimetamine ja muu huvitav puittaime kohta. Mramistabelid on esmapilgul ootamatud: tavaprase tees-antitees-mraja asemel leiame siin vaid tees-tpi mramistabeleid. Aga kllap leiab abi neistki. Peale kodumaiste liikide on ksitletud ka mnda sagedamat naturaliseerunud liiki.
Puude mrajast selgub jrjekordselt, et taimi pole kuigi lihtne pildistada. Algajal puusbral pole kuigi palju rmu puude ldvaadetest: edasi aitavad ikka pildid taime tunnustest, lehtedest, itest ja viljadest. Ebannestunud piltidest viks mainida niteks pooppuud lk. 90 vi musta tuhkpuud lk. 94, mis pildilt paistavad tavalise ebamrase rohelusena. Nustuda ei saa ka autori vitega, et mets-pirnipuu ilmselt Eestis ei kasva selle fakti vinuks enne laiadele rahvahulkadele meldud raamatu ilmumist siiski heselt kindlaks teha. Aga ldiselt on tegemist toreda raamatuga, millest dendrofiilidel on kindlasti kasu.

ESTONIAN MIRES: INVENTORY OF HABITATS

Koostanud Jaanus Paal ja Eerik Leibak. Eestimaa looduse fond, 2011. 174 lk. + kaardid ja fotod.

Eestimaa looduse fondi eestvttel ja Norra finantsmehhanismi toel inventeeriti kahel viimasel aastal Eestis 13 901 ala, millest 8678 osutusid mrgaladeks ning 603 mrgaladega piirnevateks aladeks. Inventuur hlmas 233 000 hektarit ehk 5,2% Eesti pindalast. Raamat annab levaate mrgalade kaitsest Euroopa Liidus, Eesti loodusest ja mrgaladest ldiselt, soode kasutamisest, nende kaitsest ja seirest, pikemalt aga inventuuri metoodikast ja saadud tulemustest: soode paiknemisest, leitud kaitstavatest taimedest ja loomadest ning ettepanekutest soode kaitseks. Teoses on ka hulk fotosid ning soode paiknemise kaardid. Teost tiendab CD soode inventuuri andmetega.


SOOKURE GRUS GRUS (L.) SESOON I. LDOSA

Jri Keskpaik. Toimetanud Tiiu Keskpaik. Eesti Loodusfoto, 2011. 63 lk.

Teos on eelkige metodoloogiline: siin antakse levaade sookure lokaaluuringute metodoloogiast ja uurimismeetoditest. Pikemalt kirjutatakse visuaalse vaatluse informatiivsusest, liigi ja lokaaluuringu spetsiifikast. Kne all on rasteruuringud, sesoonsete tsklite kirjeldamine ning sulgimise uurimise metoodika. Teos viks huvi pakkuda eelkige ornitoloogidele, aga ka teistele bioloogidele phjaliku metodoloogilise ksitlusviisi poolest.


VRTUSLIKUD AVAMEREMADALIKUD EESTI VETES

Toimetanud Merle Kuris, Mari Klein ja Marguerite Oetjen. Balti keskkonnafoorum, 2011. 96 lk.

Avamereuuringud said Eestis hoo sisse neli aastat tagasi, eesktt T Eesti mereinstituudi juhatusel. Raamatus antakse levaade Eesti merealast, tutvustatakse avamerealade vrtuslikke elupaiku ja nende elustikku ning kirjeldatakse seniste teadmiste kohaselt kige vrtuslikemaks hinnatud avamerealasid. Analsitakse avameremadalikke hvardavaid ohte ning kaitsevajadust ja -vimalusi. Siit leiab ka teavet elustiku uuringute metoodika kohta.


PALDISKI. PAKRI POOLSAAR JA SAARED

Tnis Saadre. Toimetanud Egle Kaur. Huma, 2010. 48 lk.

Paldiski linna ja Pakri poolsaarega on seotud palju pnevaid fakte ja kurioosumeid. Pindalalt jb Paldiski Eesti linnade seas maha vaid Tallinnast. Ta on siiani silitanud nukogudeaegsed militaartsooni piirid, hlmates nii linna enda, kogu lejnud Pakri poolsaare kui ka Pakri saared. Raamat annab levaate piirkonna ajaloost, kultuuri- ja loodusloost. Kui teaberikkale ja kaunilt kujundatud raamatukesele midagi ette heita, siis vaid sisukorra vi registri puudumist.


LINNUELU RANNAMAAL

Enno-Kustav Vljal. TEA, 2010. ~64 lk.

Pildialbum tutvustab Matsalu lahe phjakalda maastikke, rannamaad ja niite. Inimtegevust on siin vhe, mis loob soodsad tingimused elavaks linnueluks. Loomade karjatamine aitab siin silitada karjamaid nende loomulikus olekus. Kena pildiraamat Lnemaa- ja Matsalu-huvilistele.



Loodusajakiri
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012