Eesti Looduse fotov�istlus
2011/09



   Eesti Looduse
   viktoriin




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
EL küsib EL 2011/09
Kas tänavuse metsamarjasaagiga võib rahule jääda?

Minu arust oleks selle suve metsamarjasaagi üle küll patt nuriseda. Esimesena said valmis murakad, mida oli sel aastal üle paljude aastate eriti rohkesti. Ka metsmaasikaid võis agar marjakorjaja lausa moosiks korjata.
Küll aga ebaõnnestus suurel osal Eestimaast vaarikasaak. Põhjuseks võiks pidada vaarika õitsemise ajal olnud vihmu. Vaarikas vajab hea saagi jaoks väga ilusat õitsemisaega ja palju kimalasi-mesilasi tolmeldajateks. Väga palju vaarikavarsi lamandus ja murdus lume raskuse all.
Kuigi lehest võis lugeda, et mustikasaak tuleb niru, ei vastanud see mitmel pool Eestis tõele. Kagu-Eestis on siiani mustikad vartel ja saak oli päris ilus. Küllap oli ka kohti, kus tõesti kevadine öökülm õisi näpistas ja saak oli väike. Pohla on kohati palju ja ka hea jõhvikasaak on paari nädala pärast korjamisküps.

Kuigi Eesti on väga väikese pindalaga riik, tundub ajuti, et tegemist on justkui Venemaa-suuruse hiigelriigiga, sest ikka on nii, et ühes kandis kuivatab ja teises uputab, ühel pool on tugev öökülm, teisal seda pole. Marjasaak oleneb meil suuresti öökülmadest ja seetõttu võib ka kõige kehvemal marja-aastal leida mõne kena metsaala, kus öökülm pole marjataimede õitele liiga teinud ja saada ka midagi korvi.
Marjasaake ei prognoosi meil ametlikult keegi, erinevalt Soomest ja Rootsist, kus metsa kõrvalkasutusest saadav tulu on metsamajanduse kogutulust aastakümneid hõlmanud 7–10%. Neis maades jälgitakse marjasaaki pidevalt: pole ju mõtet tuua lennukitäisi tailasi marjule, kui pole, mida korjata.
Meil katsuvad marjasaaki prognoosida marjade kokkuostjad, kes oma tulemusi laialt ei reklaami. Kokkuostjaile on see oluline, et kavandada marjaauto teekond. Olen ise vanast harjumusest kevaditi lahtiste silmadega metsas käinud, vaadanud marjataimede õitsemise intensiivsust ning jälginud ilmaandmeid eri maakondades. Kui ajakirjandus on huvi tundnud, siis olen ka infot jaganud.

Marjasaagi iga-aastaseid, kogu Eestit haaravaid prognoose tegime tõsisemalt viimati 1970–1990. See vajab üpris suuri kogemusi ja mitme asjaoluga arvestamist. Paljudele inimestele on marjakorjamine ja müümine väga oluline sissetulekuallikas. Tuleohtlikul ajal hoiaks prognoos marjavaesel aastal ära inimeste sihitu metsas kondamise. Kui marju pole, ei tasu kuuma ilmaga asjatult metsas tampida.



Taimi Paal, Eesti maaülikooli dotsent
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012