Eesti Looduse fotovõistlus
06/2003



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
toimetaja veerg EL 06/2003
Ei saa me läbi seksita

No nii, nüüd on siis Eesti Loodus oma 54. aastakäigul ja 70. sünniaastal jõudnud seksi-erinumbrini justkui lihtlabane kollane ajakirjandus. Teadagi, odav võte, et lugejahuvi ja läbimüüki suurendada: mis siis peale seksi veel paremini müüks? Kujutlen juba vaimusilmas rohkeid loodusenaiste ja -meeste protestikirju, kui isegi poolteist aastat tagasi ilmunud pealtnäha süütu reklaam tõi kaasa süüdistusi “kristlikus lastepornos”. Kardetavasti pole rahul ka tõsisemad, eelkõige vanema põlve looduseuurijad, kelle meelest pole looduses mingit seksi, vaid üksnes pärilikkusekandja edasiandmine järeltulevatele põlvkondadele, paljunemine või äärmisel juhul sigimine. Aga Eesti Looduse sigimise- või sigitamise-erinumber kõlaks küll iseäranis frivoolselt. Kuigi see-eest eestikeelsemalt.

Ärgem laskem end sellest kõigest eksitada ega heidutada. Millal siis veel elu põhitalitusest kõneleda kui juunis, mil isegi sõnajalad õide puhkevad. Juba akadeemik Wiedemann teadis kirjeldada, et sõnajalaõit tuleb minna otsima nii kaugele sohu, et kukelaulugi pole kuulda, õis ise aga olevat kollane (Mall Hiiemäe, EL 1987, lk. 404–407). Soovitame seekord ette võtta teekonna rabade ja metsade vahele, Põhja-Kõrvemaa kaitsealale. Ehk on seal sõnajalgadel eriti vastupandamatud õied.

Selles ajakirjanumbris vaatlevad paleontoloogid sõnajalgadest märksa vanemate elukate, ostrakoodide sootunnuseid, mis kõnelevad kahest soost kui looduses igapäevasest nähtusest juba 480 miljonit aastat tagasi. Vana ja järeleproovitud asi see kaks sugu.

Vana asi, kuid senini pole lõplikult selged sugulisusest saadavad kasud. Kuidas isased kui pealtnäha parasiidid on üldse evolutsioonis püsima jäänud? Saaks ju ka lihtsamalt. Sugulisel paljunemisel on omad “aeglased” ning ka “kiired” eelised. Peale teoreetilisema käsitluse pakume ülevaadet selgrootute kohati uskumatuna tunduvast sigimisest, mille kõrval kipuvad kahvatuma isegi “Tuhande ühe öö” muinasjutud.

Kõigest hoolimata ei jõua me kaugeltki kogu paljunemisviiside mitmekesisust ühes ajakirjanumbris ammendada. Püüame seksitemaatikat oma veergudel tutvustada edaspidigi: ruumipuudusel jäi oma võimalust ootama näiteks seente pöörast suguelu kirjeldav artikkel. Aga Eesti Loodusel tuleb järgmisena Setumaa erinumber.



Toomas Kukk
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Loe Uudistajat
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet