Eesti Looduse fotov�istlus
2011/09



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Hiiumaa loodus EL 2011/09
Tagasi unaku mele

Eesti Looduse augustinumbris ilmus he maapealse laiu unaku looduskirjeldus [4]. On huvitav, et see varasem laid, ndne mgi on mrgitud ka 1869. aastal ilmunud Wiedemanni snaraamatus.

unaku mgi on ks Vinamere kunagine laid, mis ndseks on maakerke tulemusena maismaastunud, paiknedes mbritsevast kolme-neljameetrisest tasandikust kmmekond meetrit krgemal.
Kuigi see Hiiumaa mttes suur mgi asub philistest liikumisteedest krval, on seda mrgatud juba suhteliselt ammu. Klana on unaku (Ounack) nime esimest korda mainitud Eestimaa Rootsi-aegse kindralkuberneri Lihula lni ja Hiiumaa vakuraamatutes 1609. aastal [3]. August Wilhelm Hupel on topograafilistes teadetes 1782. aastal kirjutanud, et Aunako mgi on Hiiumaal ks kolmest krgemast mest [2].

unaku mgi on mrgitud ka Ferdinand Johann Wiedemanni koostatud eesti-saksa snaraamatus [5]. Kokku on snaraamatus vaid umbes kolmveerandsada Eesti ala puudutavat toponmi, millest Hiiumaaga on seotud neli. ks neist on just unaku: Aunaku-mgi ein Berg auf Dag. Peale unaku on Hiiumaalt mainimist vrinud veel Tahkuna nina, Ristna neem ja Hiiumaa ise, kuigi mitte eraldi, vaid mrksna hiid all. Lisaks on Wiedemannil toodud ka ks Hiiumaad puudutav etnonm torni-mehed: tuletorni tttu nimetati nnda Kpu poolsaare elanikke.
Tekib ksimus, miks on Wiedemanni snaraamatus ra mrgitud vrdlemisi vhe tuntud krgendik. htset selget vastust anda pole kerge, kuid oletada siiski vib. Nimelt oli Wiedemanni peamisi keelejuhte Hiiumaal Phalepa pastor Alexander von Sengbusch (17961883), ilmselt ks pikemat aega samal kohal teeninud kirikupetajaid Eestis (teenis Phalepa kogudust aastatel 18221880). Kuna unaku mgi jb Phalepa kihelkonna piirialale, vis pastorihrra mainida seda krgendikku ka keelemehele, kes selle les thendas ja snaraamatusse lisas. Kokku kis Wiedemann Hiiumaal keeleretkel kolmel korral: 1862, 1865 ja 1868.

Sengbuschi ja Wiedemanni koostst leidis mrke Paul Ariste, kui ta 1930. aastate alul Hiiumaal murret kogus [1]. Nimelt rkis talle ks Kassari vanataat, et ta oli olnud lehmadega Phalepa ja Vaemla vahel tee res (ehk peaaegu samas kohas, kus asub unaku mgi), kui pastor Senkpuss sitnud he teise mehega temast mda. Sengbusch lasknud kutsaril hobused peatada ja ksinud, kas poiss teab, mida thendab hrjaik. Karjapoiss seletanud, et see on maa, kui kaugele on kuulda hrja ammumist. Wiedemanni snaraamatu teisest trkist leiamegi selle sna koos seletuse ja viitega Hiiumaale.
Wiedemann on Sengbuschi pidanud sedavrd thtsaks abimeheks, et on ta arvanud heksa mehe hulka, keda on raamatu sissejuhatuses eraldi tnatud.

Taavi Pae (1976) on geograaf.

1. Ariste, Paul 1973. Ferdinand Johann Wiedemann. Tallinn.
2. Hupel, August Wilhelm 1782. Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland 3. Riga: 578.1.
3. Kallasmaa, Marja 2010. Hiiumaa kohanimed. Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn.
4. Vares, Tapio 2011. unaku Kagu-Hiiumaa laidude tulevik. Eesti Loodus 61 (8): 460463.
5. Wiedemann, F. J. 1973. Eesti-saksa snaraamat = Estnisch-Deutsches Wrterbuch. Neljas, muutmata trkk teisest Jakob Hurda redigeeritud vljaandest. Tallinn.



Taavi Pae
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012