Eesti Looduse fotov�istlus
2011/09



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Pningukrbes EL 2011/09
Krbsed toaaknal

Mnikord tundub, et teame maailmast juba kike. On endastmistetav, et kevadel hakkavad eluruumidesse pugema toakrbsed, sgise saabudes aga puuviljakrbsed, kes iga vhegi kriva vilja les leiavad. Teinekord on nad nnda isegi abiks perenaisele, kes poleks mahapudenenud toidupalakest muidu mrganudki. Putukamaailm pakub aga alatasa llatusi.

Viimastel aastatel on paljud inimesed olnud hdas pisikeste krbestega, kes tulevad majja isegi siis, kui seal midagi ei kri. Tutvume he sellise liigiga lhemalt.
Kuigi knealune krbseliik kirjeldati juba 1830. aastal, ei ole ta siin kandis sedavrd thelepanu paelunud, et oleks saanud eestikeelse nimetuse nagu paljud suguvennad.
Niisiis, krbes Thaumatomyia glabra viljakrblaste (Chloropidae) sugukonnast on kollane ja tumeda mustriga, pikkust on tal vaid 2,5 mm jagu ning keha veidi tntsakam kui puuviljakrbsel. Eluviisi poolest sobiks talle nimetuseks pningukrbes.
Paljude putukaliikide eluring neb ette, et meie karm talv elatakse le nukustaadiumis kusagil mullas vi kdus, ka veekogudes, ent pningukrbse valmikud ei malda kauget kevadet ra oodata ja kooruvad juba sgisel. Nad ei karda klma, taludes madalamatki temperatuuri, kui meie talved pakuvad. Seega pole tarvidust talveks mulda sooja jda. Sest eks mullas valitse jlle oma ohud: niiskus, seened, parasiidid jms.
Pningukrbes on leidnud, et kige parem on talvituda kusagil nsuses, kus hk on piisavalt liikuv ja vrske. Kus veedeti miljonid talved enne inimehitiste ilmumist, pole teada, nd aga nikse just hooned olevat pningukrbeste meelistalvekorter. Eelkige suured ehitised, nagu kiriku- ja veetornid, krgete majade katusealused jne. Viimastel aastakmnetel aga ha sagedamini ka madalamad majad, kus tihtipeale kogunetakse akendele.

Mis saab inimesel selle vastu olla, et mni putukas talveks tema katuse alla kolib, kui ta peremeest ei sega? Paar mne millimeetri pikkust krbest akna vahel ei hiriks testi vist kedagi. Paraku aga eelistavad need krbsed talvituda hulgakesi koos. Seni selgitamata phjustel koguneb neid talvituspaika miljoneid, kohati hinnanguliselt isegi miljardeid.
On tiesti arusaadav perenaise meelepaha, kui eelmisel peval akna vahelt ra phitud krbsehunnik on paari pevaga taastunud. Saabumise ajal hirib ka krbeste lend. Kui majja sisenedes pead alatasa kopsud hku tis tmbama, et lbi krbsepilve ssta, teeb pahameelt seegi.
Kige tipuks on pningukrbsed leidnud tee isegi viimasel ajal vga populaarsete pakettakende sisse! Mingeid nrimisvahendeid neil sealjuures ei ole.
Enim koguneb pningukrbseid talvituma pningutele. Muidu nii puhas, korralikult soojustatud lakapealne muutub kevadeks krbselaipadest kirjuks: suur osa talvituvaid isendeid miskiprast hukkub. Kogunevad ka krbselaipadest toituvad putukaliigid ja nii muutub lakapealne vga ebameeldivaks kohaks. hku lendunud kitiiniosakesed teevad tsist vaeva astmaatikutele ja allergikutele.

Kui ksida, kuidas pningukrbestest vabaneda, jn vastuse vlgu. Putukamrkidest pole suurt abi: juba jrgmisel peval on kohal uus krbsehord, pidev mrgitamine seab aga ohtu inimese enda. ks trjevte oleks sulgeda aknapraod ja tihendada pninguluugid, ent nagu teada, nuab maja tervis pningul siiski ventilatsiooni. Vaadates selle putuka viksust, on tal majja sissepsu takistada tegelikult vimatu. On leitud, et isaseid krbseid peibutab mustikas ning keemiline hend metlantranilaat. Enamik krbseid lahkub kevadel talvituspaigast.

Kus ta suve veedab? Talvituskohast lahkudes munetakse mulda. Sealsamas elavad vastsedki, toitudes taimejuurtel elutsevatest lehetidest. Knealuse liigi ning tema 29 lhisliigi vastsed hvitavad nii kultuur- kui ka metsikutel taimedel elavaid lehetisid tohutul hulgal. Et lehetid on tuntud taimekahjurid, on pningukrbes inimesele tegelikult sna kasulik. Niteks on mrgatud, et neist on suur abi peedi juurtel elavate lehetide liigi Pemphigus fuscicornis vastu. Vib ainult oletada, kui palju peab taimejuurtel leiduma lehetisid, et nendest toitudes saab areneda selline hiiglasuur hulk krbseid!
Kige sagedamini leidubki neid krbseid just kuivematel aladel, kus hurikas pinnas soodustab lehetide juurteelu.

Mati Martin (1951) on zooloog, ttab Tartu likooli koloogia ja maateaduste instituudis.



Mati Martin
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012