Eesti Looduse fotov�istlus
2011/09



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Kaitsealad EL 2011/09
Pakri maastikukaitseala ja hoiuala

Pakri maastikukaitseala on Loode-Eestis geopargi tuumala. Ainulaadne geopark hlmab tosin kaitseala ja kogu Balti klindi osa Harkust Haapsaluni. Kui maastikukaitseala haarab eelkige maismaad, siis Pakri poolsaare ja Pakri saarte vahelise mereala kaitseks on loodud Pakri hoiuala.

Pakri poolsaar asub Eesti looderannikul Pakri ja Lahepere lahe vahel ning lpeb loodeosas Pakri neemega. Poolsaare pindala on 40 km, krgus kuni 21 m. Pakri saared asuvad kaks-kolm kilomeetrit Paldiski linnast lnes ja neid eraldab mandrist Kurkse vin ning Pakri poolsaarest Pakri (Paldiski) laht. Saarte ja laidude kogupindala on 24,7 km. Peale kahe suurema saare, Vike-Pakri (12,9 km) ja Suur-Pakri (11,7 km), kuulub maastikukaitsealasse kmmekond laidu ja kari.
Pakri poolsaar ja saared on olnud sjaliselt olulised juba alates 18. sajandist, kui Peeter I hakkas ehitama Rogerwieki sjasadamat ja rajama kaldakindlustusi, mida tnapeval kutsutakse ka Muula mgedeks. 1904. aastal veti kindlus, bastionid, muulid ja vallikraav riikliku kaitse alla. Samal ajal kui rajati sjasadam, ehitati Pakri neemele tulepaak, hiljem, 1889. aastal aga 52,3 m krgune tuletorn. 1939. aasta oktoobrist kuni 26. septembrini 1995 kuulusid Pakri poolsaar ja saared endise Nukogude Liidu sjave haldusse. Piirkonna suletus aitas hoida loodusharuldusi.

Pakri maastikukaitseala (1451 ha) loodi 18. mail 1998. aastal haruldaste ja teadusliku vrtusega geoloogiliste objektide ning eluslooduse koosluste kaitseks. See hlmab Pakri poolsaare paekalda, rannatasandiku ja piirneva lavamaa. Lahustkkidena kuuluvad kaitsealasse Vike- ja Suur-Pakri saare phjaosa, saartevaheline meri koos Kappa ja Bjrgranne saarega ning Vike-Pakri saare lunaosa.
Pakri maastikukaitseala maa- ja veeala kuulub piiranguvndisse. Kaitseala ainsasse, Pakerordi sihtkaitsevndisse jb krslite pesitsusala Pakri panga jrsakul. Eriti ohustatuna kuulub krsel Eesti punasesse nimestikku ning II kategooria kaitsealuste liikide hulka.
Pakri maastikukaitsealal ja hoiualal leidub arvukalt haruldasi loodusobjekte ja ajaloomlestisi. Pinnakate on Pakri poolsaarel ja saartel huke, ks-kaks meetrit. Paksem on see rannamoodustiste piirkonnas klindiesisel tasandikul. Rannamoodustisi on ka saarte lunaosas. Pakri poolsaare ja saarte paene alusphi ja paeastangud loovad tingimused mitmekesisele taimestikule. Kindlaks on tehtud 41 kaitsealust taimeliiki.
Paekaldal (krgus kuni 25 m) avanevad Euroopa thtsusega alusphja tplbiliked ja kivistised. Kivimeid lbib tektooniliste lhede vnd. Siinne ala kerkis merest 90008500 aastat tagasi ja taandub meremurrutuse tttu. Kuni 13 meetri krgune paekallas on Pakri saartel meremurrutustest phjustatud varingute ja lhede tttu sakilise servaga. Paekaldal paljanduvad Ordoviitsiumi lubjakivid, nende all liivakivid ja kiltsavi. Lhed on titunud Neugrundi materjaliga ehk Neugrundi bretaga. Paljanduvaid kihte iseloomustab rikkalike kivististe kooslus.

Pakri poolsaarelt algab Phja-Eesti jugade vnd. Pakri maastikukaitsealal on kokku kuus juga ja joastikku. Jugade viie-kuue meetri krgused astangud koosnevad lubjakividest.
Kaitstavate rndrahnude poolest on Pakri poolsaar ja saared rikkad. Pakri poolsaarel 18 suurt, le kmnemeetrise lbimduga rndrahnu, kuna Pakri asub sna lhedal Luna-Soome kaljupinna avamusele. Kige enam rahne on koondunud muistse Litoriinamere rannaastangule Neostis ja Laoklas. Pakri neemel on arvukalt kiviklve Prnasalus ja Ubaniidil. Ainuke tnapeva rannatasandikul paiknev rndrahn Saunakivi asub Leetsel mere res. Klindi nlval avaneb arvukalt allikaid, eriti Leetsel. Panga jalamil kasvav mets kuulub metsakaitsealade ja Natura 2000 vrgustikku. Pakri kaitse- ja hoiualal elab 138 liiki linde, 6 liiki kahepaikseid, 4 liiki roomajaid ja 12 liiki imetajaid.
Keskkonnateabe keskuse andmetel on praegu plaanis muuta maastikukaitseala looduskaitsealaks ning ksiti laiendada kaitseala piire. Selleks on eelkige alust andnud 2009. aastal Pakri poolsaarel tehtud elupaigatpide inventuurid, mis nitavad Euroopas haruldaste elupaigatpide rohkust Pakri poolsaarel ja saartel [7]. Kavandatav looduskaitseala on jagatud kuueks sihtkaitsevndiks ja neljaks piiranguvndiks.

Pakri hoiuala on loodud 2005. aasta juunikuus eri elupaigatpide ja liikide kaitseks. Hoiualasse kuulub rannikumere lik Vihterpalu lahest Vna-Jesuuni, vlja arvatud Paldiski sadamad ja Pakri saarte need osad, mis kuuluvad maastikukaitsealasse. Hoiuala veeosa pindala on ligikaudu 17 000 hektarit, maismaaosa hlmab veidi le 2000 hektari.
Euroopa Liidu thtsusega elupaigatpe on alal mainimisvrselt palju: jgede lehtersuudmed, laiad madalad lahed, esmased rannavallid, psitaimestuga kivirannad, vikesaared ja laiud, rannaniidud, hallid luited, vhe- kuni kesktoitelised kalgiveelised jrved, kadastikud, lubjarikkal mullal asuvad kuivad niidud, alvarid, lne-mkrohuga lubjarikkad madalsood, liigirikkad madalsood, vanad laialehised metsad ning soostuvad ja soo-lehtmetsad.
Hoiualal on seatud sihiks kaitsta ka paarikmne linnuliigi, sh. krsli ning mne taimeliigi elupaiku. Pakri hoiualal pesitseb ja peatub lbirndel tuhandeid linde.

Vaatamiseks valmis. Kiki huvivrsusi tutvustavad thistatud loodusmatkarajad, mis kuuluvad rahvusvahelisse E-9 ssteemi. Pakri poolsaarel on matka hea alustada Peetri kindlusest, seejrel viks sammud seada paekaldale. Pakri neemel on vaateplatvorm ja kaitseala tutvustav stend. Tasub uudistada kiviklve, rndrahne ja Leetse panga haruldast taimestikku ning jugasid.
Pakri saartel tuleks matka alustada Vikeklas. Kuna saartevaheline tammitee on halvas seisus, viks esialgu piirduda Vike-Pakri saarega, liikudes mda thistatud matkarada.
Pakri poolsaare ja saarte loodusvrtusi on TT geoloogia instituudi ja TL koloogia instituudi teadurid uurinud alates 1995. aastast. Tde koordineerimiseks asutati 2001. aastal MT Pakri looduskeskus ja 2010. aastal MT Loode-Eesti geopark.

Hella Kink (1933) on MT Pakri looduskeskus juhatuse liige.

1. Kink, Hella 2010. Eesti esimene geopark asub Loode-Eestis. Eesti Loodus 61 (11): 4849.
2. Kink, Hella (koost.) 2010. Loodusmlestised 20. Loode-Eesti. Teaduste Akadeemia Kirjastus, Tallinn.
3. Kink, Hella (koost.) 2008. Loodusmatka rajad Pakri saartel. Teaduste Akadeemia Kirjastus, Tallinn.
4. Kink, Hella (koost.) 1998. Pakri saared loodus ja inimtegevus. Teaduste Akadeemia Kirjastus, Tallinn.
5. Kink, Hella (koost.) 1996. Pakri poolsaar loodus ja inimtegevus. Teaduste Akadeemia Kirjastus, Tallinn.
6. Klein, Lauri 2009/2010. Pakri looduskaitseala. Eelnu ja seletuskiri. Tallinn.
7. Pakri erinumber 1999. Eesti Loodus 50 (8): 314330.
8. Saadre, Tnis 2010. Paldiski. Pakri poolsaar ja saared. Huma, Tallinn.
9. Suuroja, Kalle 2004. Phja-Eesti pangad. Ilo, Tallinn.



Hella Kink
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012