Eesti Looduse fotov�istlus
2011/09



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
In memoriam EL 2011/09
Ants Paju

10. september 1944 28. juuni 2011

Ants Paju tugevat kepigistust mletavad kik, kes seda korragi tundnud. Vhem on ehk neid, kes juurelnud selle le, mida see vgilase mtu mees nnda ktt surudes ja silma vaadates mtles, mida enda ees seisjalt ootas vi lootis.
See oli 15. mail 1984, kui Ants tuli esimest korda Eesti Looduse toimetusse uue peatoimetajana. Toona ei olnud kombeks korraldada peatoimetaja leidmiseks konkurssi, nad kik mrati valges majas nnda hti siis kommunistliku partei peakorterit Eestis. Meie ajakirjale asuti uut peatoimetajat otsima prast seda, kui kirjastus oli rahuldanud eelmise peatoimetaja soovi pensionile jda.
Miks langes valik just Pajule, seda vib arvata: metsandusliku seega siis loodusteadusliku ning ajakirjaniku ja htlasi parteilise haridusega aktiivne mees parimais aastais. Ants ise oli uut ametit vastu vttes pisut ebakindel. Ta kartis, et mehena metsast ei leia kki Eesti Loodust mbritseva akadeemilise ringkonna tunnustust ja toetust.

Antsu kepigistuses meile, Eesti Looduse senistele tegijatele, peitus vastastikuse usalduse palve. Ta kinnitas, et toetab meie pdlusi ja tahab luua toimetusele igas mttes parimad ttingimused. Vastutasuks palus Ants meiltki usaldust ja avameelsust kiges, mis puudutab me hist td. Sama mtet kandsid tema kepigistused ka kigile Eesti Looduse kaastlistele ja toetajatele.
Oli keeruline aeg. Loodushoiuteema, millele rahvas oli andnud isamaalise tlgenduse ja mille tttu oli Eesti Loodusest saanud seitsmekmnendatel vga nutud ajakiri, muutus kaheksakmnendatel ha olulisemaks ning hakkas jrjest selgemalt vtma poliitilist varjundit. Ent erinevalt eelmistest kmnenditest, mil Eesti Loodus ajas seda joont kas lausa ksi vi juhtpositsioonil, muutus nd kandepind tunduvalt laiemaks: operatiivset keskkonnateavet jagasid ajalehed ja muu meedia. Ajakirjale, mille trkkimiseks kulus toona kolm kuud, ji vimalus kiiresti arenevaid sndmusi sgavamalt analsida. Selle poole Ants Paju ka pdis.

Tagantjrele on kostnud etteheiteid, et Eesti Loodus keskendus sel perioodil liiga palju keskkonnaprobleemidele. Tsi, sellealaseid kirjutisi ilmus neil aastatel rohkem kui kunagi varem ja ka hiljem. Ent seda ei tinginud ksnes teema olulisus. Tasakaalu ei lnud kikuma mitte niivrd see, et keskkonna-artikleid oli palju, kui hoopis see, et muud loodusteaduslikku ji vheks. Peatoimetaja ei sstnud judu, et loodusteadlasi ajakirja tegemisse kaasata. Ometi ji nende panus oodatust kasinamaks. Paju algne kartus osutus mneti teks.
Kaheksakmnendate lpu likiire inflatsiooni haardes kaotasid tellijaskonda kik ajakirjad, ka Eesti Loodus. Ent meie kuldvara lugejad ja autorid, kes ajakirja omaks olid vtnud ei hljanud seda ka neil kriitilistel aastatel. Just Eesti Loodusele truuks jnute toel suutis Ants Paju kigest hoolimata ajakirja elus hoida. Et see siis, kui ta ise osutus valituks Eesti viimasesse lemnukogusse, juba le anda jrgmisele peatoimetajale.
*
Puudeistutajana tuntud mees ti Eesti Looduse peatoimetajaks tulles kaasa neli jugapuutaime sooviga koos oma kolme toona elavate kirjas oleva eelkijaga panna need mulda toimetuse ukse ette jrjepidevuse mrgiks. Jugapuud kasvavad Tartus Baeri maja aias tnini, ehtides end aeg-ajalt sravpunaste marikbidega. Nd juba Ants Paju mlestuseks.

28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012