Eesti Looduse fotov�istlus
2011/10



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Taimekasutus EL 2011/10
Vrgutav jasmiin

Jasmiini hinnatakse eesktt lhnameelt kitva aroomi tttu. Mnevrra vhem teatakse teda maitsemeele lummajana, ent selles vallas on samuti edusamme.

Mtiline jasmiin. Jasmiiniisi on ajalooliselt hinnatud ennekike piirkondades, kus need taimed kasvavad. Nii on hindudel levinud komme punuda suureielise jasmiini isi vanikutesse, et neid kinkida eriti lugupeetud klalistele. Indiast on prit ka jasmiini poeetilised nimetused kuninganna ja kuukiir. Juba iidsetest aegadest on Indias tava kasutada jasmiiniisi ohvriannina.
Jasmiiniisi on phendatud nii hinduismi peajumalale Vinule kui ka ilmajumalale Indrale, kristlikus kultuuris aga neitsi Maarjale. Eri paikkondade legendide jrgi smboliseerivad jasmiiniied rmu, nne, viljakust, ilu, naiselikkust, emadust, ndsust, elegantsi ja rmu, pulmarituaalides ka igikestvat armastust. Huvitav on tsiasi, et Indias on jasmiin otseselt mrsjalill, Hispaanias Toscanas kuulub jasmiin kll pruudikimbu koostisse, aga peaks uskumuste kohaselt tooma nne hoopiski peigmehele.
isi ja nendest eraldatud li on ammust aega pruugitud ka armujookide koostises. Kuivatatud jasmiiniisi on kasutatud ohutise ehk amuletina, lhnakottides ja viirukisegude koostises. Sellega jasmiiniite eeldatavad maagilised vimed ei piirdu: usutakse, et nii ied kui ka nendest saadud li on kindel vahend raha ja juka elujrje ligimeelitamiseks. Mitut liiki jasmiinid on eri riikide rahvuslilled vi -taimed.
Suureieline jasmiin on Pakistani rahvuslill, selle taime oksi on kujutatud ka Pakistani vapil. Valgeieline jasmiin on saanud rahvuslille staatuse Filipiinidel ja Indoneesias. Rahvuslikuks smboliks peetakse jasmiini ka Tuneesias. Samuti on jasmiiniied ks Sria linna Damaskuse smboleid.
Kallis jasmiinili. Jasmiini perekonda kuulub ligi 200 liiki enamasti igihaljaid taimi, kes on eluvormilt kas psad vi liaanid. Kige tuntum neist on vaieldamatult harilik jasmiin (Jasminum officinale). Selle taime krgusse pdlemine saab lpu umbes nelja kuni kuue meetriga.
Kikidest psa osadest on enim thelepanu plvinud jasmiini valged ied, mis paiknevad kas ksikult vi kobaratena. ksiku ie lbimt knib paari sentimeetrini. Jasmiini vili on must kaheosaline mrgine mari, milles valmib ks vi kaks seemet. ite viksust korvab nende eriliselt tugev klluslik lhn.
Tugeva lhna tagavad eeterlikud lid, mille koostises on tehtud kindlaks le saja hendi. Nende seas on terpeene, aldehde, alkohole, vaike, orgaanilisi happeid ja isegi amiine. Jasmiini lhnakomponentidest on thtsamad farnesool, geraniool, nerool, terpineool, jasmoon, eugenool, linalool, vanilliin, bensaldehd, salitslhape, mitmesugused bensoehappe soolad, indool ja skatool.
Hea tulemuse saavutamiseks on lioluline koostisosade koostoime. Seda testab kas vi seegi fakt, et mne koostisosa aroom eraldivetuna on kike muud kui meeldiv. Niteks indooli ja skatooli lhn on iseloomulik nii soolegaasidele kui ka eaka kuldi lihale.
ied ei koosne ainult lhnaainetest, neis leidub ka teiste biokeemiliste hendite rhmi, nagu ssivesikud, sealhulgas suhkrud, valgud, lipiidid, alkaloidid ja pigmendid.
Lhna kandvat li ei ole itest kuigi lihtne ktte saada. Esmanue: jasmiiniied tuleb koguda sel vi siis varahommikul, kui nende lhn on kige tugevam. Et saada arvestatav kogus aroomili, peab isi koguma rmiselt suurel hulgal: liitri li tarvis on vaja noppida ligi kaheksa miljonit it. Sestap ongi jasmiinili ks kallimaid ielisid maailmas. Ndisajal eraldatakse jasmiinili veeauruga destilleerides kas otse itest vi orgaanilise lahustiga saadud ieekstraktist; lppsaadus on kergelt oranika tooniga.

Aromaatne jasmiinitee. Phjamaade elanike kokkupuuted hariliku jasmiiniga piirduvad peamiselt teematerjali tarvitusega. Telisi jasmiine saab Eestis kasvatada vaid siseoludes, sest need taimed on meie kliimas liiga klmarnad.
Meil aedades ja parkides sna laialt levinud lhnavad valgete itega psad on botaaniliselt tegelikult ebajasmiinid, mille isi teematerjaliks ei kasutata. Ebajasmiinid ja jasmiinid pole botaaniliselt ldsegi lhisugulased, nagu nimetuste phjal viks oletada. Esimesed kuuluvad hortensialiste hulka, teised aga lipuuliste sugukonda. Ebajasmiinide kuivatatud isi on meil riidekappides tarvitatud kahel otstarbel: nad peletavad koisid ja lhnastavad riideid.
Jasmiinitee joomise traditsioon kujunes vlja Hiinas kaheksa-heksa sajandit tagasi Songi dnastia ajal. Enne seda kasutati jasmiiniisi Hiina taimravis maksahdade raviks. Segutee valmistamiseks korjati varahommikusel ajal veel avanemata jasmiiniisi, neid hoiti kuni htuni jahedas ja kui ied hakkasid avanema, segati need kuivatatud teelehtede sekka. itel ja teelehtedel lasti koos toimida terve .
Samamoodi tehti uute itega veel kuus-seitse korda. Kuna jasmiiniitest kandus teelehtedele peale maitse- ja aroomihendite ka niiskust, tuli teelehti nrgas soojuses ettevaatlikult kuivatada, et tagada nende silivus.
Praegusajal valmistatakse jasmiiniteed phimtteliselt samal moel. Muutusi on vaid segunude ehituses ning seadmetes, mis kontrollivad segamiskambris niiskust ja temperatuuri. Prast aromatiseerimist vidakse ied jtta teesegusse vi eemaldatakse sealt.
Jasmiiniteed valmistatakse seguna kas rohelise, musta vi oolongtee phjal. Tnu maitse- ja aroomihendite rikkalikule buketile on see tee ka naturaalses olekus suhteliselt magus. Muudest jookidest vime jasmiinili jlgi aimata ka jasmiinide kasvupiirkonna rahvuslikes karastusjookides ja mningates likrides.
ite lhna- ja maitsevara kttesaamiseks on ka teine vimalus: keedus tehakse vaid kuivatatud jasmiiniitest, lisades neid kindlas koguses kuumale veele. Sellise tee puhul peab kindlasti jlgima etteantud valmistuskoguseid ja pruugitava keeduse hulka!
Vee ja jasmiiniite koostoimel saab toota vesiphist ieekstrakti. Sellest omakorda saab teha kas essentsi vi siirupit. Jasmiiniiesiirupiga turgutati 19. sajandil tervist: khiseva hle, kha ja muude hingamisteede tbede korral. Tnapeval kasutatakse neid aromaatseid lahuseid vahukompvekkide, kpsiste, draeede vi marmelaadide maitsestamiseks.

Jasmiinili muud tarvitusviisid. Kige lihtsam on jasmiinili kasutada aroomteraapias, segades seda vheses koguses mingi philiga. Saadud segu mritakse nahale, selle abil tehakse massaai ja inhalatsiooni vi lisatakse vanniveele. Juba antiikajal leotati jasmiiniisi oliivilis ja seguga mriti nahka prast kmblust.
Aroomteraapias pruugitakse jasmiinili kuiva ja tundliku naha, hingamisteede haiguste, meeste ja naiste seksuaalhirete, nrvilisuse, depressiooni, isutuse, pshilise surutise, pinge, hirmu ja emotsionaalse ebakindluse ning klmuse korral.
Vhestes kogustes on jasmiinilil valu leevendav ja lihaseid ldvestav toime. Ehkki jasmiinili eelloetletud toimed pole teadusuuringutega testatud, on sajandeid tehtud protseduurid kinnistanud usku nende mjuvimusse. Teine vimalus on pletada jasmiinili lhikest aega spetsiaalsetes lhnalampides. Kolmanda moodusena vib jasmiinili igetes vahekordades segada teiste tugevalt lhnavate taimelidega, niteks roosi-, sidruni-, pomerantsi- vi sandlipuuliga.
Tsi, jasmiinilhna ei tasuks ei looduslikult ega aroomteraapialina liiga kaua nautida, sest osal inimestel vib see phjustada peavalu ja iiveldust. Samuti ei soovitata jasmiinili kasutada raseduse ja imetamise ajal. Muidugi peaksid li tarvitusest loobuma need inimesed, kes on litundlikud selle koostisosade suhtes.
Enamjagu maailmas toodetavast jasmiinilist kulub hoopiski ihuhooldustoodete tarbeks. Nii vib jasmiiniite lhnajlgi leida parfmidest, kreemidest, seepidest, nahahoolduslidest ja ampoonidest.

1. Kaur, Krista; Laansoo, Urmas; Puusepp, Taimi 2008. Maailma rahvustaimed. Maalehe Raamat, Tallinn.
2. Raal, Ain 2005. Tervist ja vrtsi maailma maitsetaimedest. Valgus, Tallinn.
3. Piipo, Sinikka; Salo, Ulla 2007. Meelte ja tunnete taimed. Varrak, Tallinn.
4. Piipo, Sinikka 2011. Taimede varjatud vgi. Varrak, Tallinn.

Urmas Kokassaar (1963) on Tartu likooli ldbioloogia ppejud. Biokeemikuna avaldanud rohkesti artikleid toidu ja toitumise teemal.



Urmas Kokassaar
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012