Eesti Looduse fotov�istlus
2011/10



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Loodusteaduste ajalugu EL 2011/10
Spuhl-Rotalia soovitas looduslikke trjevtteid

115 aastat tagasi oli eesti keeles raske kirjutada taimekaitsest ja entomoloogiast, kuna erialasnavara puudus peaaegu tielikult. Seeprast on huvitav teada, kuidas tegi seda Jaan Spuhl-Rotalia raamatus Kodumaa marjad.

Peatkis Viljapuude vaenlased ja nende hvitamine annab Jaan Spuhl-Rotalia kokku 24 lehekljel levaate taimedele kahjulikest ja kasulikest putukatest, soovitades aastasadu tarvitusel olnud loodushoidlikke trjevtteid. Spuhl rhutab paljude lindude ja rvtoiduliste putukate thtsat ja kasulikku mju aedades kahjurputukate hvitajatena. Tema soovitusi, kuidas vhendada aedades rvikute arvukust, sobib rakendada vikeaedades, mningaid neist tasub thele panna tnapevalgi [3: 344368]. Loomi on Spuhl oma raamatus nimetanud rahvapraselt, lisades aga ka selleaegsed ladina-, vene- ja saksakeelsed nimetused.

Kahjuritest. Maasikat kahjustavad Spuhli jrgi tuhatjalgsed (Myriopoda), pris tuhatjalgne (Julus terrestris L. Кивсякъ обыкновенный, Gemeiner Tausendfuss) ning tpiline tuhatjalgne (Julus guttulatus Fabr., Getpfelter Vielfuss) [3: 254].
Abinuks nende vastu soovitab Spuhl kas kartulid, naerid vi kaalikad seest thjaks nestada ja seks peenarde peale vlja panna, kuhu sisse tuhatjalgsed meelsasti peitu poevad. Hommikul vib nad sealt seest ra hvitada. Ka samblatkkide sisse pugevat nad hea meelega.
Alapunktis una- ja pirnipuu vaenlased on Spuhl nimetanud putukatest jrgmisi: una ielikaja ehk iekukrik (Anthonomus pomorum L.), unamssija (Totrix pomonella L.), unakoilane ehk unavrgitseja (Tinea malinella Zeller) jmt.
Kaerasori ehk maavhk (Gryllotalpa vulgaris Latreille) teeb sellega puukoolides ja rohtaedades vga suurt kahju, et ta maapinna all puude ja igasuguste taimede juured ra nrib. Abinuu: Juuni kuus pesad lesotsida ja nendes olevad munad ehk pojad ra hvitada.
Ploomisaagija (Tenthredo fulvicornis Klug.), hrilase taoline putukas, lendab ploomi itmise ajal, saeb oma tagumise otsa sees oleva saega ie seemneslme sisse augu, kuhu sisse ka he muna paneb, millest 14 peva jooksul pleekpunane, kollase mmarguse pga tuk tekkib, kes ennast kasvava ploomi sdameni uuristab, mille jreldusel see enneaegu puust maha langeb. Tugul on kange lutika hais juures. On ta umbes 5-6 ndalat ploomi sees elanud ja snud siis tuleb ta slt vlja ja heidab mulla sees tupeks, kust teisel kevadel uued saagijad ilmale tulevad.
Abinuu: Pilves ilmadega puid raputada ning kik mahakukkunud saagijad ra hvitada, niisamuti ka kik mahalangenud ploomid ra korjata ja keeva vee sisse panna ehk vrske mrja laudasniku sisse matta [3: 351].
Viljapuude vaenlased on veekohu ehk veerott ja maakohu ehk muldrott. Esimene elutseb kui kahepaikne vees ja vee kallastel, teine kuival maal. Mlemad uuristavad maapinna urbseks, nrivad puude juured alt ra ja ajavad mullahunnikuid les. Abinuu: Hvitamine lksude ja kihvtitatud viljateradega.

Kasulikest loomadest. Kovaablased (Ichneumonidae) on kige kangemad rvikute hvitajad. Nende sugukond on kui salapolitsei vgi, kelle eest miskisugune kelmustkk varjule ei je. kski putukas ei vi nende eest julge olla: Niihsti krblasetuk, kes krgel kirikutorni mri augus surnud nahkhiire keha sees elutseb, kui rammus liblika rvik, kes aidas viljapuu oksa pl nrib... kiki leiab kovaablane les... [3: 365].
Kahjurputukate hvitajatena loetleb Spuhl selliseid linde nagu neitsitihane ehk sinitiha, kuuse-, tuti-, soo-, metsa- ehk pikasaba- ja rhnatihane ehk puukoristaja, kuldkblik ehk kuldp, saarevink ehk klmalind jt. Klvivares ehk must vares (Corvus frugilegus L.) on lehesitika tukude, mitmesuguste rvikute, tigude ja hiirte hvitamise prast niihsti aednikule, kui pllumehele htviisi kasulik. Veel kasulikke linde: kuldnokk (Sturnus vulgaris L.), pikk (Lusciola philomela Rechstein), punavstrik (Lusciola rubeculla L.), pris-psuke (Hirnudo rustica L.) jmt. [3: 360].
Lindudest kull on kige suurem hiirte hvitaja, mislbi ta aednikule palju kasu toob, meie maal on neid 10-12 liiki [praegu teadaolevalt on Eestis kohatud 12 liiki kakulisi].
Samas Spuhl mainib, et krnkonn (Bufo rulgaris) on rohuaias likasulik loom. Ta sb ussikesi, tigusid, rvikuid, mitmeid seltsi prnikaid ja muid nokkputukaid. Maasika peendraid on ta hoolas tigudest puhastama. Tema tarvis pandagu aidade re ja mujale krvalisematesse kohtadesse raudkiva maha, millede alt muld ra kaabitakse, nii et ta nende alla peva ajal vib peitu pugeda [3: 364].

Spuhl soovitas valmistada putukate kogud, mille jrgi pilased ja mbruskonna aiapidajad saaksid neid tundma ppida, looduslootundides petada phimttel lhemalt kaugemale: esmalt selgeks teha kodukohas, seejrel naabruses ning lpuks kaugeis maades elutsevad putukad [2: 161].
Jaan Spuhl elas ja ttas pikka aega (18911916) Vormsil, vahepeal Haapsalus. Oma phiteosed kirjutas ta just sellel saarel elades. Jaan Spuhl oli iseppija, omandades ilma petaja abita neli keelt. Seetttu sai ta oma teostes anda edasi tol ajal Lne-Euroopa aianduspraktikas ja asjaomases teaduses levinud uusimaid seisukohti.
Jaan Spuhl elas ja ttas ajal, mil teaduse ja tehnika vallas, kaasa arvatud pllumajanduses, alles tehti suuri avastusi, olles uue majandusliku edenemise tee alguses. Kodumaa marjade eessnas on Spuhl kirjutanud: Praegune aeg peb majanduslikku tiisikust, raha puudust tuntakse nii saunas, kui lossis... mistuse juhil sisseseatud aiandus kmme korda rohkem kasu vib tuua, kui praegune pllundus oma produktide odavusega.


1. Joandi, Aimur 2010. Spuhl-Rotalia. Eesti Maalikooli pllumajandus- ja keskkonnainstituut, Tartu.
2. Kuningas, Oskar 1979. Jaan Spuhl-Rotalia. Raudver, Guido-Roland (koost.) Haapsalu lbi aegade ja inimeste. Eesti Raamat, Tallinn: 158161.
3. Spuhl-Rotalia, Jaan G. 1897. Kodumaa marjad. Viljandi.

Aimur Joandi (1948) on agronoom, pikka aega olnud Eesti pllumajandusmuuseumi teadur, alates 1990. aastast talupidaja. Avaldanud artikleid ja raamatuid pllumajanduse ja kodukoha ajaloo kohta.

LISAKAST
-------------------------------------------------------------------

Jaan Spuhl-Rotalia (snniprase nimega Johann Gustav Spuhl; 18591916) oli koolipetaja, Eesti esimesi pomolooge [pomoloogia: teadus puuvilja- ja marjasortidest toim.], kster ja vga mitmeklgne rahvaharija. Ta oli ks esimesi, kes avaldas eestikeelses trkisnas aiandus- ja loodusteadmisi, aga kirjutas ka niteks raamatud Kodumaa seened, Kodumaa kalad, samuti rahva tervisest ja kohalikust ajaloost. Oma kulu ja kirjadega andis ta vlja Haapsalu esimest eestikeelset ajakirja Majapidaja, kus aiandus- ja pllundusteemade krval ksitleti phjalikult ka filosoofiat, teoloogiat, bioloogiat (sh. darvinismi) ja ajalugu. Tema Kodumaa marjad ning Pomoloogia peraamat olid eelmise sajandi esimesel poolel le kolmekmne aasta kige phjalikumad eestikeelsed aianduse ksiraamatud. Rajas Vormsile puukooli ja viljapuukatseaia. Sndis Ridalas, tema ajakirjaniku-pseudonm on tuletatud Lnemaa ladinakeelsest nimest (Rotalia).

LISAKAST:
------------------------------------------------------------------------
Spuhli toodud nimetuste tnapevaseid vasteid:

pris tuhatjalgne: eestikeelne nimetus puudub
tpiline tuhatjalgne: tpik-tuhatjalg
unamssija: unamhkur (laiemalt tuntud unaussi nimetuse all)
unakoilane ehk unavrgitseja (Tinea malinella Zeller): unapuu-vrgendikoi
ploomisaagija: ploomivaablane (Eestis teada kaks liiki)
veekohu ehk veerott: vesirott ehk mgri
maakohu ehk muldrott: tenoliselt on siingi silmas peetud eelkige mgri, sest mutti (Talpa europaea) ksitleb Spuhl eraldi, kurtes muu hulgas: Pris lekohus on see, kui mutile puu juurte nrimist sks antakse. Seda teeb muldkohu, aga mitte mutt.
kuusetihane: musttihane
metsatihane ehk pikasabatihane: sabatihane
kuldkblik ehk kuldp: pialpoiss
saarevink ehk klmalind: siidisaba
klvivares ehk must vares: knnivares
punavstrik: punarind
pris-psuke: suitsupsuke



Aimur Joandi
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012