Eesti Looduse fotov�istlus
2011/10



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Ajalugu EL 2011/10
Eesti Loodus

75 aastat tagasi

Alutagusena tuntud Soome lahe ja Peipsi jrve vahelise maismaariba ksikosade linnustikkude vahel on mrgatavaid erinevusi, tingituna nagu mujalgi Eesti siseosades kultuur- ja loodusmaastikkude erinevusist. Phja pool Tallinn-Narva raudteed, Kohtla, Jhvi-Iisaku kohal, sellest luna poolegi, levib keskse kultuurmaistu kirdepoolne umbharu, suurte pldude ja puisniitudega, enamik alast luna pool on aga valdavalt loodusmaastik suurmetsade ja rabadega. Kuna viimast olukorda meie alas, mererand ja Emaje-Pihkva jrve uhtlamminiidud vlja arvatud, tuleb pidada primaarseks, vimaldub Alutaguses tagajrjekalt uurida linnuliikide primaarbiotoope ja suhtumist sekundaarse, alles karjakasvataja ja pllundaja inimese poolt rajatud kultuurstepi sissetungile [Johannes Lepiksaar: Kultuur- ja loodusmaastiku linnustikust Lne-Alutaguses, 1936].

50 aastat tagasi

Kigest eelnevast nhtub, et punase krbseseene mrgisus on vga problemaatiline. Arvatakse, et seen mjub mrgiselt ainult teatava hulga tarvitamise jrel. Vikesel hulgal ja vastavalt ettevalmistatult nib ta olevat kahjutu. Sellest hoolimata ei saa punase krbseseene tarvitamist ka vikesel hulgal ning ettevalmistatult mingil juhul lubada, sest teaduslikult on vastuvaidlematult kindlaks tehtud mitme ohtliku mrkaine (muskariini, muskaridiini, mkotoksiini ja koliini) olemasolu seenes [Kuulo Kalamees: Eesti mrkseened, 1961].

25 aastat tagasi

Kuigi meie ornitoloogide seas on liikunud kuuldusi selle liigi arvatavast pesitsemisest Soome lahe saartel, vib 1984. aasta leidu Vinamerel pidada kormorani esimeseks testatud pesitsusjuhuks Eestis. Vinamere kormoranikoloonia vaatlustest selgus, et peale pesitsevate lindude viibib koloonias rohkesti mittepesitsejaid, mistttu kolooniat on lihtne leida ka siis, kui pesad ei paikne puudel. Tenoliselt tekkis kormoranide koloonia Vinamerel seoses selle liigi arvukuse suurenemisega levilas, mida tendab ka haudepaaride rohkenemine vanades kolooniates ning uute tekkimine Poolas, Tehhoslovakkias ja mujalgi [Valdur Paakspuu, Eve Mgi: Kormoran Vinamere laidude uus haudelind, 1986].



Eesti Loodus
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012