Eesti Looduse fotov�istlus
2011/11



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Intervjuu EL 2011/11
Lnemeri on teadlasele ammendamatu tpld

Henn Ojaveer on sndinud 10. juunil 1965 Tallinnas. Lpetas 1991. aastal Tartu likooli bioloogina ning kaitses samas 1997. a. filosoofiadoktori t ihtoloogia ja kalanduse erialal. 1991. aastast on ttanud Tartu likooli Eesti mereinstituudis (Eesti TA koloogia ja mereuuringute instituut aastani 1992) mitmel ametikohal, praegu vanemteadur ja kodnaamika osakonna juhataja. 20062008 oli Tartu likooli Prnu kolledi erakorraline professor. Uurinud Lnemere kossteemide mitmesuguseid aspekte, sh. vrliike, kalakoloogiat, kossteemi seisundi indikaatoreid jne.
Oli aastatel 20072010 seni maailma suurima mereuurimisprogrammi Census of Marine Life Euroopa komitee juht. Alates 2011. aastast on rahvusvahelise mereuurimise nukogu (ICES) mereorganismide teisaldamise trhma (WGITMO) juht, ICES-i mere elurikkuse strateegilise tsuuna (SIBAS) juht, alates 2010 globaalse mereuurimisprogrammi Life in a Changing Ocean teaduskomitee liige ja teemajuht ning mereloomade populatsioonide ajaloo (HMAP) teadusvrgustiku tegevjuht.


Millised Lnemere elustiku uurimissuunad peale vrliikide on praegu eriti aktuaalsed ja miks?

Praegu on kindlasti aktuaalne igasugune teadustegevus, mis aitab EL merestrateegia raamdirektiivi rakendada, selles stestatud hea koloogilise seisundi indikaatoreid vlja ttada ja nende tasemeid mrata.
Merestrateegia raamdirektiivis on kokku ksteist teemavaldkonda ja kigi nendega tulebki tegelda. Mned teemade nited: eluslooduse mitmekesisus, vrliigid, tnduskalad, toiduahelad, reostus ja eutrofeerumine, veealune mra, mereheitmed jne.
Seega kik seni kogutud tarkus lheb nd kige otsesemalt rakendusse. Kahjuks on ka valdkondi, mida meil seni eriti uuritud ei ole, niteks veealune mra vi mereheitmed. Nendega tuleb hakata vi ongi juba hakatud kibekiiresti tegutsema.
Globaalselt on viimastel aastatel les kerkinud ookeanide hapestumisega seotud temaatika. See on tegelikult litsine ksimus ja vajab uurimist, sest sellest valdkonnast suurt midagi ei teata. Ka Lnemeres ei ole see valdkond piisavalt thelepanu saanud. Loodame, et tulevikus siiski saab.
Kindlasti on Lnemere nii rakendus- kui ka fundamentaalteaduses praegu ja ka lhitulevikus selgelt nhtaval kohal igasugune inimtegevus ja selle vimalik mju elustikule, elupaikadele ja kossteemidele. Siinkohal vib nimetada eelkige uusi energiakandjaid, nagu nafta- ja gaasijuhtmed, tuulepargid. See on oluline tiesti erinevatel ruumilistel skaaladel ja tegelikult puudutab peaaegu igahte meist.
Kliima ja inimtegevuste mjude eristamine merekossteemides on olnud ja on praegugi ks suurimaid ksimusi. Kuid lisaks eri tegurite phjustatud mjule on vga oluline ka nende koosmju ehk kumulatiivne mju. Selle hindamisega merekossteemidele on alles alustatud.

Kui suurt ohtu kujutavad vrliigid Lnemerele: riimveeline veekogu ei sobi ju enamikule ookeanisoolsust vajavatele vi ka mageveeliikidele?

Vrdlemisi hiljuti arvati veel, et Lnemeri kui geoloogiliselt suhteliselt noor ja riimveeline veekogu on vga vastuvtlik uutele vrliikidele ja need vivad phjustada ulatuslikke muutusi Lnemere kossteemides. Tasapisi on see arvamus hakanud muutuma, sest hoolimata kigest ei tundu Lnemere tundlikkus erinevat teiste merede omast ja peamine tegur on siiski vrliikide sissetungi tee olemasolu. Ehk siis inimfaktor, mis rajab tee uute vrliikide invasioonile. Kui Lnemeres on registreeritud natuke le saja vrliigi, siis Vahemeres on vrliike vhemalt kaheksa korda rohkem.
Meie uusimad uuringud on nidanud, et viimaste aastakmnete mneti soojem kliima on vrliikide asurkondade levikuala laiendanud ja nende arvukus ning biomass on samuti suurenenud.
Vrliigid kujutavad Lnemerele, nagu igale teisele veekogule planeedil Maa sisuliselt hesugust ohtu, kuna esiteks ei tea kunagi, milline uus vrliik vib sisse tulla. Teiseks ei teata, kuidas ta uutes ja ajas pidevalt muutuvates kliima- ja ka inimtegevuse oludes kitub. Liigiphised prognoosid vimalike uute vrliikide sissetuleku kohta on seni maailmas ebannestunud.

Tundub, et maismaa vrliikidest on sna lihtne jagu saada: karuputke trje on aeganudev, aga vimalik. Kas Lnemeres elavaid vrliike saab phimtteliselt trjuda? Kas niteks kammloomast vi virgiinia keeritsussist on vimalik vabaneda?

Kogu maailmas on vaid paar nidet, kui juba kord sisse tulnud vrliike on suudetud mnes kohas vlja trjuda. Rgime siinjuures vaid kohaliku asurkonna tasandist. Nited on rohevetikas Caulerpa USA California rannikul ja mollusk Muculista Austraalia rannikul.
Seega otsene vastus on, et Lnemeres juba olevaid vrliike ei ole phimtteliselt vimalik elimineerida, isegi kui meie ksutuses oleks miljoneid eurosid. Inimtegevus on tiesti prdumatult muutnud Lnemere elustikku ja vga tenoliselt jdavalt, kui kliimatingimused siin radikaalselt ei muutu.

Kui hsti on ldse Lnemere elustik uuritud, eriti vrliigid?

Kuigi Lnemere elustiku taksonoomiline koostis on suhteliselt hsti teada meso- ja makrotasandil, on meie teadmistes siiski veel vga olulised lngad mikro- ja meioorganismide kohta. Vhe on uuritud isegi paljude arvukate organismide, nagu mittetnduskalad, mitu planktoni- ja phjaelustiku liiki, ajalis-ruumilist dnaamikat ning nende rolli toiduahelas. Siiski on Lnemeri ks Euroopa paremini uuritud meresid. Kusjuures kaks eespool mrgitud suhteliselt olulist lnka teadmistes kivad ka teiste Euroopa merede kohta.
Lnemere vrliikide kohta on teave tegelikult pris tiuslik, eriti mis puudutab nende leidumist ja levikut/arvukust/biomassi mere piirkondades. Seda peamiselt juba paar aastakmmet kestnud aktiivse rahvusvahelise koost tulemusena vastava teadusvrgustiku raames. See koost jtkub kindlasti vga aktiivselt ka lhiaastatel.
Nii praeguse info Lnemerel on hine vrliikide andmebaas, mis viiakse lhiaasta jooksul tiesti uutele alustele kui ka teadust organiseerituse ja koordineerituse valdkonnas on Lnemeri vrliikide uuringutes kogu maailmas kindlasti pris tipus.

Mis ohtu viks elustikule kujutada niteks sissetoodud kirpvhk vi mni mollusk: need llituvad toiduahelasse ja kindlasti leidub ka Lnemeres mni organism, kes teda sb?

Iga uue liigi lisandumisega kaasnevad muutused nii koosluste liigilises mitmekesisuses kui ka kossteemi energia- ja aineringes. Need vivad olla mrgatavad, kuid tihti jda ka mrkamatuks. Kui uus vrliik hakkab vohama, siis sel juhul on muutused kindlasti ka mdetavad.
Uus vrliik vib varasemaid liike soodustada vi teiste areaali ja arvukust prssida mitmesuguste protsesside kaudu. Uus vrliik vib muuta niteks toksiliste ainete ringlust kogu kossteemis, nii suurendada kui ka vhendada vee hgusust ja lbipaistvust ning seega muuta vee valgusreiimi, muuta phjasetete struktuuri ja -hapnikusisaldust jne. Isegi he vrliigi mju vib hlmata nii kossteemi eluta kui ka eluskomponendi.

Laevaliiklus on Lnemerel pris tihe. Kas on ldse lootust piirata uute liikide levikut ballastveega vi laevale kinnitunult?

Niikaua kui liiguvad laevad, aga see on ju odavaim kaupade transportimise viis, on uute liikide pidev sissetung limalt tenoline. Ksimus on vaid selles, milliseid liike ja kui palju laevaga sisse tuuakse ning kas siinsed olud on sissetoodud organismidele piisavalt soodsad, et ellu jda ja kohaneda.
Seega uute liikide sissevoolu me peatada ei saa, kll aga saame selle tenosust vhendada. Selleks tuleb rakendada kiki vimalikke ettevaatusabinusid, niteks puhastada laevakere pealiskasvust ja tdelda laeva ballastvett enne vljutamist nii, et seal sees oleks vimalikult vhe elustikku.

Kas ballastvee elustiku surmamine enne merrelaskmist on levinud praktika vi on see vaid phimtteliselt vimalik lahendus?

See ei ole veel kuigi levinud praktika, sest nii meil kui ka enamikul teistel riikidel ei ole veel seadusest tulenevat kohustust ballastvett kidelda. Rahvusvaheline laevade ballastvee ja setete kontrolli ning kitlemise konventsioon (International Convention for the Control and Management of Ships Ballast Water and Sediments) veti vastu 2004. aastal ning Lnemere-rsetest riikidest on selle ratifitseerinud vaid Rootsi. lejnud riigid plaanivad seda teha lhiaastatel.
Praegu on meil vaid rahvusvahelise merendusorganisatsiooni (IMO) soovituslik dokument, mis stestab, et kui ei ole ohtu laevale ega selle meeskonnale ning tingimusel, et laev ei pea oma teest oluliselt krvale kalduma, siis tuleb vahetada laeva ballastvett vhemalt 200 meremiili kaugusel kaldast selle kolmekordses mahus, mis sisuliselt tagab 95% veevahetuse. Selle tulemusena on laeva ballastvees vaid avamere vi ookeani elustik ning selle ellujmise tenosus rannikumeres ja/vi jesuudmetes, kus tavaliselt asuvad sadamad, on vike.
Laeva ballastvee ttlemise vimalikke meetodeid ja nende mju ballastveele ja mereelustikule enamjaolt siiski alles uuritakse. Nii mnigi nendest tdest on salastatud, kuna see on strateegiline valdkond. Seni ei ole veel kehtestatud htset kohustuslikku metoodikat. Mned vimalikud ballastvee ttlemise meetodid on vee soojendamine ja kuumutamine, osoneerimine, UV-kiirgusega ttlemine vi kloorimine.

Mida igaks meist saaks teha mere vrliikide leviku rahoidmiseks?

Kige mistlikum ja otstarbekam on igati vltida vrliikide sissetoomist ja nende leviku soodustamist. Vee vrliigid vivad sattuda uutesse piirkondadesse nii teadlikult kui ka tahtmatult. Mlemat moodust saab teatud mral kontrollida ja piirata. Kige lihtsam on ohjes hoida teadlikku ja tahtlikku vrliikide lahtipstmist.
Laeva- ja paadiomanikud toovad sageli vrliike sisse tahtmatult, kusjuures sedalaadi risk ja tenosus on tegelikult suurem suletud mageveekogudes. Kuna meie rannikumeri on vga vikese soolsusega, siis on siin vimelised ellu jma vga paljud mageveeliigid.
Seetttu on laeva vi paadi toomisel merre oluline kontrollida silmale nhtavate organismide olemasolu nii paadi vlispinnal ja sisekljel kui ka aluses olevas vees. Avastatud elusolendid tuleks eemaldada isegi siis, kui nad ei tundu olevat elujulised. Olulise ettevaatusabinuna peaksime vltima vetikatest pealiskasvu laeva- vi paadikerel, sest pealiskasv loob sobiva elukeskkonna eelkige veeselgrootutele ja vib kaasa aidata nende kandumisele hest veekogust teise.
Lisaks laevandusele ja kanalitele on vesiviljelus globaalselt ks olulisemaid uute vrliikide edasikandjaid. Kalakasvanduse omanikud peaksid vltima kasvatatavate organismide vabanemist loodusesse ning kasvatusmaterjali ja selle sta sisse tuues hoolikalt jlgima, et koos sellega ei kaasneks soovimatuid organisme.

Millised vrliigid on Lnemeres praeguse seisuga kige ohtlikumad?

Tegelikult ei saa me rkida, et Lnemeres oleks kski liik inimesele otseselt ohtlik. Lnemeres ei ole mitte htegi inimesele mrgist vi inimest kuidagi rndavat vrliiki. Kll aga phjustavad vrliigid kossteemis prdumatuid muutusi, seda nii eluta kui ka eluskeskkonnas.
Lnemeres on praegu invasiivseimad vrliigid phjalhedase eluviisiga kala marmudil Neogobius melanostomus ja vt-kirpvhk Gammarus tigrinus ning pelagiaalis kammloom Mnemiopsis leidyi ja vesikirp Cercopagis pengoi. Samas, me ei saa kindlasti elda, et need on ohtlikud liigid, vaid pigem on need liigid, kes vivad phjustada suuri ja olulisi muutusi nii mereelustikus kui ka muuta toiduahela suhteid ja seelbi aine- ja energiavoogusid vees.

Kas on niteid Lnemere vrliikide kohta, kelle hulgipaljunemine on muutnud meile oluliste tnduskalade arvukust vi viks seda peagi muuta?

Seni ei ole mitte htegi nidet, kus Lnemerre sisse tulnud vrliik oleks suuresti mjutanud meie peamisi tnduskalu. Lnemere peamised tnduskalad on rim, kilu, tursk ja lest, mis hlmavad umbes 95% Lnemere kalasaakidest.
Siiski on tendeid, et vesikirp Cercopagis pengoi on suvel eelkige rimele vga oluline toiduobjekt, kes vib hlmata keskmiselt kuni 30% rime toidust, ning marmudila toit kattub oluliselt lesta toiduga.
Kartused, et kammloom Mnemiopsis leidyi Lnemere kalavarudele hoobi annab, on ka vhemalt seni olnud alusetud. On selgunud, et kammlooma ja Lnemere olulisemate tnduskalade tursa ja kilu ajalis-ruumiline paiknemine ei kattu sel mral, et mju avaldada.
Samas me ei saa anda htki garantiid tulevikuks, et olukord Lnemeres jbki selliseks. Pidevalt muutuvad looduslikud ja inimtekkelised tegurid vivad juba lhiaastatel olukorda muuta.
Saakide tasandil ei ole seni htegi kinnitust vrliikide nhtava mju kohta philistele tnduskaladele. Selleks jb endiselt ks teine inimtegevuse valdkond: liiga suur pgisurve, mis sageli letab kossteemi kandevime.

Kuivrd phinevad Lnemere oluliste tnduskalade pgikvoodid teadusuuringutel ja kui palju poliitilistel otsustel?

Tegelikult mlemal. Poliitiliste otsuste aluseks vetakse ju teadlaste soovitused, mis phinevad parimal teabel kalavarude seisundi kohta. Kahjuks on tegelik olukord selline, et lubatavad pgimahud (kvoodid) on seni valdavalt letanud teadlaste soovitatu. Seda nimetatakse otsustest tingitud lepgiks.
Peale selle tuleb tihti ette teist lepgi tpi: sageli nitavad kalurid oma pki tegelikust viksemana. Sellega ptakse endistviisi videlda. Kuid kalavarude hetkeolukord on selline, et suhteliselt heas seisus on vaid Lnemere idaosa tursapopulatsioon ja Liivi lahe rim. Tursavaru puhul on olulised tegurid nii EL tursa majandamiskava rakendamine kui ka keskkonnatingimuste paranemine mnel viimasel aastal.
Lnemere olulisemate tnduskalade majandamiseks annab Euroopa komisjonile nu rahvusvaheline mereuurimise nukogu (ICES). Tegelikult koguvad esialgu andmeid ja analsivad neid rahvuslikud kalanduslaborid, Eestis niteks Tartu likooli Eesti mereinstituut. Eestit puudutavad otseselt rime-, kilu-, tursa- ja lhekvoodid. Lesta ja ka meriforelli majandamiseks ICES nu ei anna, sest puuduvad vajalikud andmed.

Kuidas mereuurijad suhtuvad videtesse, et kormoran vi hlged svad kalamehe eest kalad ra? Kas kormoranide arvukust peab vhendama?

Hljes on toidu suhtes generalist, ta tarbib arvukaimat toitu. Lnemeres on hlge phitoit seega rim. Kige viimaste hinnangute jrgi ei ole hlge mju Lnemere rime arvukusele kuigi oluline. Meie uuringud nitavad, et hallhljes ei tohiks kuidagi mjutada ka Lnemere idaosa tursa arvukust ja seda isegi siis, kui hlgeid oleks sama palju kui 1900. aastate alguses ning hdroloogilised tingimused, s.t.. soolsus ja vee hapnikusisaldus, oleksid kalale ebasoodsad. Seega hljes kalamehe eest olulisemaid kalu kindlasti nahka ei pista.
Teine asi on rannikumeres nn. spetsialiseerunud hlged, kes noolivad kalameeste pniste eest ja seest kala ning teevad sellega kalurile otsest kahju, nagu ka kalapgivahendeid lhkudes.
Kormoranidega on natuke teine lugu. Nemad toituvad peamiselt rannikumere kaladest ja svad paljuski veel mittesugukpseid kalu nii tndus- kui ka mittetnduskalu. Sellega kujutavad nad endast tegelikult vga olulist pgipressi rannikumeres ja on kaluritele telised konkurendid.
Kas kormoranide arvukust tuleb vhendada vi ei, oleneb pigem sellest, mida me merest saada tahame ja millised on meie prioriteedid. Kui me tahame saada suuri kalasaake aladelt, kus kormorane on palju, ja kus nad on seega kaluri olulised konkurendid, siis ilmselt tuleks kormoranide arvu vhendada. Kui meile on esmathtis kaitsta elusloodust ja sellesse vimalikult vhe sekkuda, siis kormoranide arvukuse vhendamine ei pruugi selle prioriteediga haakuda.

Millist mju viks Lnemere elustikule avaldada kliima soojenemine?

Paljuski valdava arvamuse jrgi on viimasel ajal kliima soojenenud ja rahvusvahelise kliimamuutuste koostkogu (IPCC) hinnangute phjal prognoositakse, et kliima soojeneb ka tulevikus.
Siinjuures tuleb aga mrkida, et kliima ei ole vhemalt viimasel ajal soojenenud igal pool htlaselt. Lnemeres on ka piirkondi, kus vrreldes 1960. aastatega on meri muutunud hoopis klmemaks. Samasugune olukord on niteks ka Phjameres ja Vahemeres. Pilt on aga hoopis huvitavam ja varieeruvam, kui sveneda kliimamuutustesse sajandite ja aastatuhandete skaalal. Ilmselt tuleb rkida kliima tsklilisest varieeruvusest, kusjuures praegu oleme tenoliselt soojenemise faasis.
Kliima soojenemine toob ja ongi juba toonud endaga kaasa mitmeid ilminguid eluslooduses. Arktilist pritolu jaja jnukliikidel on Lnemere teatud biotoopides vtmeroll, ent nende arvukus on viimastel aastakmnetel tunduvalt kahanenud. Seda ilmselt temperatuuri tusu koosmjus eutrofeerumisega, mille tttu sgavamate veekihtide hapnikusisaldus vheneb alla kriitilise piiri.
Teiseks, nii mnegi sooja vett eelistava liigi arvukus on hoogsasti suurenenud ja nende areaal laienenud, sealhulgas soojematest piirkondadest prit vrliikide puhul. Peale arvukuse ja asurkonna areaali muutuste on teisenenud ka toiduahelate suhted ning seetttu on omakorda muutunud mereelustik. Seda protsessi nimetatakse kliima kaudseks mjuks elustikule.
Meie vetest on jrjest sagedamini leitud sooja vett eelistavaid eksiklalisi, niteks anoovis, kes Lnemeres ellu ei j. Nad on sattunud siiapoole liigi areaali laienemise tttu phja suunas, mida tingib veetemperatuuri tus Kirde-Atlandil, sealhulgas Phjameres.

Kuidas paistab Eesti mereuurijate teadustegevus teiste Lnemere maade teaduse taustal?

Meie teadust hindamisel tuleb arvestada, et oleme vike riik, kus mereuuringutele on seni pratud ebaproportsionaalselt vhe thelepanu, vrreldes niteks meie merepiiri suhtelise pikkusega ning htlasi arvestades suurt inimhuvi mere kasutamise ja sellest tegevusest raha teenimise vastu (kas vi niteks laevandus Tallinna sadam on ks suuremaid kogu Lnemeres).
Samas on meil nii ajaloolisi kui ka uuemaid teemavaldkondi, kus meie tegemisi teatakse ja mis paistavad palju kaugemale pelgalt Lnemere piirkonnast. Ajalooliselt teatakse meie kalandusuuringuid ja eriti rime koloogia uuringuid. Ndisajal on meie kasutada mitu pidevalt tienevat pikaajalist andmerida juba alates 1940. aastate algusest.
Viimase aja areng annab alust optimismiks, et see jtkub nii ka tulevikus. Vga tugev on meil ka phjalhedase kossteemi uurimisrhm, kelle vaatluse all on nii phjaselgrootud kui ka phjataimed. Muu hulgas uurivad nad praegusajal vga olulist teemat: kas ja kuidas seostub mere eluslooduse mitmekesisus ja kossteemi toimimine.
Samuti on silmapaistval kohal mereoptika ning kaugseire meetodite rakendamine mereuuringutes. Vrliikide, aga ka kogu elurikkuse uuringud on meil tasemel: oleme nii Lnemere mbruses kui ka kogu Euroopas vga nhtaval kohal.



Ksitlenud Toomas Kukk
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012