Eesti Looduse fotov�istlus
2011/11



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Tjuhend EL 2011/11
Sstaga ned merd teisiti

Eestimaa ligikaudu 1500 saart ja pankrannik on meie suurimaid looduslikke rikkusi. Kige parem ja mugavam on neid visata meresstaga, kuna merelt avavad meie loodusrikkused end sootuks teisiti kui maalt vi laevapardalt. Kiki sstamarsruute ei jua les lugeda. Vaatame le eelkige need, mis sobiksid algajale sstamatkajale.

Sst on kige kiirem, lainekindlam ja thusam mootorita siduvahend, millega meie vikesaartele matkata vi pankrannikut vaadelda. Aerupaadist on ta kiirem oma kerge ja voolujoonelise kuju tttu. Kikidel meresstamudelitel on kuivkambrid, mis hoiavad ssta uppumast ja ksiti vimaldavad varustuse veekindlalt ra pakkida. Sstasitjal kib mber pritsmepll, mis ei lase lainel le parda la.
Meresst liigub nobedamalt kui kanuu, kuigi kanuuga mereleminekust ei tohiks meldagi. Kanuusse lb laine vaevata sisse ning mbermineku korral lheb kanuu sageli phja. Samuti ei saa kanuud keset merd omal kel thjendada. Ssta saab hlpsasti thjendada ning kui kaaslane abiks, on isegi suure lainega kllaltki lihtne ssta tagasi ronida. Kogenud instruktori juhendusel vtab pstetoiming aega vaid paar minutit.
Sst on vga stabiilne siduvahend, kuna tema raskuskese asub madalal. Eriti stabiilsed on kahekohalised matkasstad. Pikaaegne statistika on nidanud, et isegi algajatest sstamatkajate puhul lheb merel mber vaid ks sst viiesaja kohta.
Meresstal aerutamiseks on vaja vaid paarkmmend sentimeetrit vett, seetttu on see sale voolujooneline siduvahend kohane meie madalas rannikumeres. Sstaga saab liikuda hletult, hirides loodust vga vhe, seega sobivad sstad hsti ka hlge- ja linnuvaatluseks.

Meri on ilmetu? Mnikord vib kuulda eelarvamust, et sstaga on merel igav sita. Tegelikult vib ksluiseid hetki ette tulla vaid siis, kui vesi on peegelsile ja motiveeriv sihtmrk kaugustes. nneks on peegelsiledat vett harva, meri ja ilm muutuvad pidevalt ning hesuguseid hetki merel ei ole.
Skeptikute merekogemus on tavaliselt piirdunud praami vi rmisel juhul kaluripaadiga, kuid sstaga aerutades kogetakse merd hoopis teistmoodi. Kui krgelt praamipardalt vaadates tundub meri tasane ja ksluine, vib see vee peal istudes hoopis huvitavam ja mitmekesisem paista.
Eesti rannajoon on vahelduv, rannikumeres paikneb rohkesti saari, mis ei lase igavust tunda. Ega sstasit iseenesest ei pruugigi kauaks kita, kuid paelub jrgmine sihtmrk, tavaliselt mni saar. Kui sitsime koos nelja kaaslasega Hiiumaalt Stockholmi saarestikku, ei kurtnud kll keegi 36-tunnise letuse jooksul igavust.

Eelteadmised ja fsiline vorm peavad olema korralikud. Isegi kui tuntakse merd hsti, ei ole soovitatav sstamatkale ksi minna. Kunagi ei tea, mis juhtuda vib, ning kaaslane on suureks abiks, kui juhtub hooletusest, oskamatusest vi terviserikkest tulenev nnetus.
Enne avamerele minekut tasuks kindlasti ra ppida sstamatka phited: edasi, tagasi ja klgsuunas aerutamine, stabiilsuse hoidmine, enese pstmine mbermineku korral. Siduvtteid saab ppida nii raamatutest kui ka internetimaterjalide phjal. Kige parem oleks muidugi lbida algkoolitus mne kogenud instruktori juhendusel.
Levinud arusaama jrgi sobib sstasit ksnes noortele, tugevatele ja (hull)julgetele. Muidugi eeldab sstasit kehalist tegevust, kuid oskusliku kavandamise korral ei pruugi koormus olla suurem kui metsarajal jalutades. Kui peva jooksul tuseb tuul, saab mnes varjulises lahesopis selle vaibumist oodata ning pikaajalist tugevat tuult oskavad meie ilmakanalid juba sna hsti ette ennustada.
Nii Euroopas kui ka Phja-Ameerikas on sstasit eelkige le neljakmneste harrastus. Nooremad sidavad jgedel krestikusstaga, mis nuab kiirust, head tehnikat ja judu. Meresstasit nuab eelkige ettevaatlikkust ja kannatlikkust, need kljed on sageli tugevamad just vrikamasse ikka judnutel.

Sstahooaeg. ldiselt on rahvusvaheliselt tunnustatud hea tava, et ilma spetsiaalvarustuseta ei minda aerutama, kui veetemperatuur on alla 10 C. Kuid isegi suviselt sooja veega vib suure tuule korral tekkida alajahtumine, seega tuleb ettevaatlik olla aasta ringi. Kuivlikonnaga saab aerutamas kia kogu jvaba aja.
Veetemperatuur erineb meie rannikumeres suuresti: kui Vinamere varjulistes lahesoppides vib vesi soojaks minna juba aprilli lpus, siis Soome lahel ei ole tavaliselt enne mai lppu vi juuni algust merele asja. Kuna mere soojenemine vtab aega, vib hooaega alustada Eestimaa jgedel-jrvedel. Sgisel psib meri kaua soe ning hooaeg kestab tavaliselt septembrini.
Kuni juuli keskpaigani seavad matkamisele piire merelindude pesitsemisest tulenevad piirangud. Isegi sellistes kohtades, kus looduskaitsepiiranguid ei ole, tuleb olla ettevaatlik, kuna hoolimatud matkajad vivad segada linde ja linnud vivad matkajatega kituda vga agressiivselt.
Seega vib parimaks sstamatka hooajaks pidada ajavahemikku poolest juulist kuni poole augustini. Augustikuus vivad aerutajat kimbutama hakata bagid, mis teinekord vivad tekitada lhiajalisi, kuid vga ootamatuid ja tugevaid puhanguid. Nrgema ja algajama seltskonna korral vib selline tuul matkajad laiali pillutada. Septembris suureneb tormipevade arv juba tunduvalt, kuid vaikne ja pikesepaisteline pev vib llatada ootamatult suvise elamusega.

Suurim oht merel matkates on alajahtumine. Seda phjustab tavaliselt mberminek, kuigi klma ja tuulise ilmaga vib mnikord alajahtumine tabada aerutajat ka ilma vette kukkumata.
Tavaliselt on mbermineku phjuseks hooletus. Kui mereretk on juba mnda aega kestnud, kipub thelepanu hajuma. Tasakaalu kaotuse vib phjustada ootamatu laine, kaaslase ootamatu liigutus vi enda hooletu tegutsemine. Mehed kipuvad sstaga mber minema tunduvalt sagedamini kui naised. ldjuhul on naised meestest tunduvalt ettevaatlikumad ja alalhoidlikumad.
Tuul ja lained vivad merel vga erinevalt mjuda. Tugev taganttuul teeb sidu palju lbusamaks ja kiiremaks, vastutuul palju raskemaks. Kige ohtlikum on aga klgtuul, mis vib aerutaja sna otseses mttes pikali puhuda. Kige ohtlikumad lained on samuti klglained valdav osa nnetustest juhtub umbes 2030 cm krguse klglaine korral.
Probleeme tekitab just laine lhidus: kui le meetrise laine korral on selle kuju ja toime aerutajale paremini hoomatavamad, siis teatud krgusel kigutab laine liiga sageli ssta les- alla ning reageering vib jda liiga hiliseks. Paradoksaalsel kombel tunneb algaja aerutaja end le kahe meetrise avamere lainega palju mugavamalt kui madala ja tiheda laine puhul.
Kige salakavalam on meri maatuule korral. Kui kalda res tundub kik nii rahulik ja vaikne, siis kaldast eemaldudes tuul ja laine tusevad. Kui sst juhtub mber minema, siis kannab tuul selle kaldast tunduvalt kaugemale, sest ssta tuuletakistus on suur. mbermineku korral liigub sst vee peal vga kiiresti, nii et ujudes jrele ei jua. Tugeva meretuulega on kige ohtlikumad lained just vahetult enne randa, ent kaldast eemal vette kukkunud inimese toovad lained rannale lhemale.
Sageli peetakse vga taunitavaks ikesega merel olemist. Pikse ajal ohustab matkajat eelkige tugev tuul, laineid nii lhikese ajaga tuul tsta ei jua. Pikselk aga sstasitjat ei ohusta.

Varustus. Sstavalikul on matkaja dilemma ees: kas kiirus vi stabiilsus. Sstamudeleid on vga mitut laadi. Kui tahta vimalikult turvalist siduvahendit, siis tuleb arvestada aeglasema liikumisega. Kui on soov vimalikult kiiresti edasi juda, siis vivad puhkehetked kipaka aluse tttu ebamugavaks kujuneda ning hooletus vib kergemini kurvalt lppeda. Eestimaalastel on vimalik ktt proovida kodumaiste siduvahenditega, kuna Euroopa suurim sstatootja asub Eestis.
Peale ssta on vaja aeru, pritsmeplle ning kindlasti ka ohutusvesti. Sstast vee vlja khveldamiseks on tarvis pilsipumpa, ent selle saab vajaduse korral asendada plastpudelist tehtud hauskariga. Kuna varustusega seotud nnetustest on kige sagedasemad aeru purunemine vi kaotamine, siis tuleb kindlasti kaasa vtta varuaer.
Riietuda tuleks kihiliselt, vltides puuvilla. Vee- ja tuulekindlat jopet lheb Eesti oludes sagedasti vaja. Tuule ja pikese eest kaitseb aerutajat mts. Hsti hoiab sooja ka ohutusvest. Alakeha vib riietada kergemalt, kuna ssta sees vib ka sna jaheda ilmaga hakata jalgadel palav.
Kuivlikonna tarvitus oleneb vga palju inimesest. Mned aerutajad kasutavad kuivlikonda ka juba kmnekraadise vee- ja hutemperatuuri puhul. Sellise ilmaga pole kuivlikonda tingimata vaja, kuna nii vib keha liiga kuumaks minna. See on pigem maitse asi, kas valida vett trjuvad materjalid, mis mrjaks saades kuivavad kiiresti, vi kuivlikond, mis aktiivse tegevuse korral on kogu aeg seest niiske.
Kuivlikond on omal kohal ja suisa vajalik miinuskraadide vi pikemate letuste puhul. Pikemat letust plaanides tuleb varustusega phjalikult tegeleda ja kindlasti vtta aega selle tundmappimiseks.

Mistlik oleks alustada lhemate sstaretkedega. Kindlasti tuleb jlgida ilmateadet, kuna ka kige lhem ja ohutuna niv letus vib kujuneda karmiks, kui ilm muutub halvaks. Palju oleneb ka sellest, kuidas paikneb sihtsaar maismaa vi teiste saarte suhtes ja kui liigendatud on selle rannik, s.t. kui palju on varjulisi lahesoppe, mis sobiks erisuguste ilmastikuolude korral.
Kuna Eestis valdavad lnekaarte tuuled, siis ldiselt on lnetuultele varjatud rannikuga saartele minekul ilmarisk mnevrra viksem. Kuid tuul vib alati prata ja seetttu tuleks enne matka kaardil valmis vaadata vimalikud randumiskohad.
Alati on mistlik kaasa vtta toitu ja varustust selle arvestusega, et pevane matk vib kujuneda mitmepevaseks. Hoolimata suhteliselt tpsetest ilmaennustustest vib ikkagi juhtuda, et mdukas tuul muutub ootamatult tugevaks ning ohutuse huvides on mistlik jda saarele tuulevarju kauemaks, kui algul oli plaanitud.

PHJARANNIK on sstamatkajale veidi raskem kui Lne-Eesti rannik. Phjaranniku (# 1) kige saarterohkem piirkond on Kolga laht. Kige mugavamas ja turvalisemas kauguses rannikust vaid he kilomeetri kaugusel sgaval Kolga lahe pras paikneb Pedassaar. Salmistu vi Valkla rannast alustades on sellele pikkade liivarandade ja mnnimetsaga saarele paras poolepevane vi pevane retk.
Veidi pikem ja avatum on retk teistele lahe saartele, kuid ka Rammu ja Koipse saared sobivad pevaseks matkaks algajatele. Rammul ja Koipsel saab peale looduse imetleda vanu kaluriklasid, kus mned majad on ndseks taastatud.
Kiirelt ja lihtsalt saab aerutada Rohuneemest Aegnale. Lihtne on siin just letus, sest kui mber saare aerutamist plaanida, siis tuleb lnerannikul arvestada kiirlaevade lainetega ning ka mduka lnetuulega vib seal korralikult proovile panevaid murdlaineid kohata. Rahuliku ilmaga on Aegna retk algajale sobiv htune ajaviide, kus saab nautida nii vahelduvat rannajoont kui ka Peeter Suure merekindluse rajatisi.
Mohni saare paigutab nii mnigi matkaja juba raskemate letuste alla, kuid lnekljest suhteliselt hsti varjatuna ei erine see palju niteks Rammu saarest. Kindlasti on Mohni retk paljude aerutajate jaoks ks meeldejvamaid, kuna Eestis ei leidu saart, mis sarnaneks selle phjamaise looduse prliga Lahemaa rannikul.
Pranglile ja Kerile minek nuab juba phjalikumat planeerimist. Esmakordseks letuseks on seda kindlasti palju, kuid Prangli pakub kige ehedamat klaelu Eesti saartel ja Keri tuletorn on ks ainulaadsemaid Eestis.
Sit Naissaarele pakub palju pnevust, sest peale aerutamise saab mtu vtta laevadelt. Kuigi laevaliiklus ei ole siin pooltki nii tihe kui niteks Aegna ja Naissaare vahel, tuleb ka Kakumelt alustades laevade ja sstade kiirust hoolega rehkendada. Kuid nii reisi- kui ka kaubalaevad sidavad siin vrdlemisi aeglaselt ja elementaarse ettevaatlikkuse korral ei tohiks probleeme tulla.
Strateegiliselt kige thtsama Eesti saarena on Naissaarel palju vaatamisvrsusi militaar- ja kultuuriprandi vallast. Kuna rannakaitserajatised paiknevad mere lhedal, on neist nii mnelegi mugavam lheneda sstaga kui jalgsi.
Kuigi Kurkse vin on eestlaste seas omandanud pigem kurikuulsa maine, sobib see lihtne letus hsti ka algajale. Kui kord Pakritele jutud, jagub vaatamist lausa mitmeks pevaks. Saared pakuvad rikkalikult nii looduslikke kui ka kultuurilisi kontraste: sood vahelduvad metsade ja loopealsetega ning pline rannarootsi kultuur nukogude militaar- ja ndisprandiga.
Sstasit Osmussaarele vetakse ette sageli, sest saar asub ranniku lhedal ja retk tundub vga lihtne. Tegelikult on see petlik: nagu kohalikud tlevad, on siledat merd Osmussaare mbruses umbes kmnel peval aastas ning Osmussaare mbruse meri paneb ka kogenumad matkajad sageli proovile.
Kige kaugem ja ka phjapoolsem saar Phja-Eesti vetes on Vaindloo. Sinna minnes saab lbi pigata ka Uhtju saare ja Salasaare juurest, kusjuures viimase nimi on testi tabav: hoides kurssi Uhtju saarel, kerkib Salasaar merest tiesti ootamatult. Sit Vaindloole on pikk ja kurnav. Seetttu on sinna vhestel inimestel asja ning saare piirivalvurid on rmsad iga uue klalise le.

LNERANNIKU lihtsamad sstasihid on Kesselaid ja Manilaid. Kesselaiult vib jtkata matka Muhule. Kesselaiu pankrannik on ks omanolisemaid, eelkige oma rohket avastamisrmu pakkuva kuju tttu. Manilaid paikneb mandrile nii lhedal, et ainuksi selleni simisest vib vheks jda, kuid Kihnu-situ Manija retkele liites enam pevast ei piisa.
Vormsile vib olenevalt letuskohast sstaga tunduvalt kiiremini saada kui praamiga. Siiski pakub Pullaplt vi Rohuklast alustades avastamisrmu ka Hobulaid. Arvukalt huvitavaid laide kohtab ka teel Vormsilt Hiiumaale, kuid selleks retkeks on vaja juba phjalikumat ettevalmistust ja kogemust.
ks Eesti huvitavamaid ja idllilisemaid sstasidu paiku on Hiiumaa laiud. See piirkond on tuulte eest hsti kaitstud, vahemaad on seal suhteliselt lhikesed ning loodus- ja kultuuriprand vga vaheldusrikas: tuulikud ja rehetared, ranna- ja puisniidud jne.
Lhiretkeks on parim Saarnaki laid. Teiste laidude jaoks on rohkem aega vaja, kuid kuna vahemaad on lhikesed, on see jukohane ka algajatele. Augustikuus kogunevad sinna kanti hlged, keda sstasitjad tavaliselt sel ajal kas lhemalt vi kaugemalt nevad.
Hiiumaa laidudele sekundeerib edukalt Vilsandi, mille mbrus samuti kubiseb eriilmelistest saartest ja laidudest. Kuigi Vilsandi on tuulte eest vhem kaitstud kui Hiiumaa laiud, on meri Vilsandi mbruses madal ning kaugel lnes vib sageli nha murduvaid avamerelaineid. Kiiresti tusvad kaljumadalikud, mis praegu laineid lhuvad, on kunagi vhemalt niisama edukalt laevu lhkunud, seetttu on siin palju laevu hukka saanud.
Parasjagu lihtne on hepevane matk Roomassaarest Abrukale. See on rnnak minevikku, kuna Abruka saarel vib sstasitja vaadata loodust sellisena, nagu see oli tenoliselt 6000 aastat tagasi. Vaatamist vrt on ka Vahase ja Kasselaid. Meri on siin nii madal, et isegi sstasidu jaoks napib kohati vett, aga alati saab ssta kekrvale vtta ja madalas vees jalutada.
Lneranniku tsiseim sstamarsruut on Ruhnu. Vahemaa on vrreldav Naissaare ja Porkkala vahelise kaugusega, s.t. mereretk Ruhnu saarele on raskusastmelt sarnane Eestist Soome aerutamisega. Mningase eelneva treeningu ja korraliku ettevalmistuse korral on mlemad toredad pevased letused.

Igatahes sobib Eesti rannik meresstamatkaks hsti. Meist phja pool on kaljurannik, kus on sageli raske leida ohutut randumiskohta, kuna lained loksuvad vastu rannakaljusid. Valearvestuse korral vib laine matkaja hlpsasti vastu kaljuseina visata.
Meist luna poole jvad kll pikad ja ohutud liivarannad, kuid sirge rannajoonega ja saartevaba rannikumeri ei ole pooltki nii huvitav kui Eesti liigendatud rannik. Mujalt maailmast ei leia sellist rannikut, kus pevasel matkal saab imetleda nii pankrannikut kui ka liivaranda, randuda nii moreenrannikul kui ka roostikus.

Mart Reimann (1975) on Tallinna likooli rekreatsiooniteaduste osakonna juhataja, sstamatkade korraldaja ja instruktor.



Mart Reimann
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012