Eesti Looduse fotov�istlus
2012/11



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Meresaared EL 2011/11
Liikumisteed laidudele ja laidudel: Kesse ja Viire

Eesti rannikumeres on le 1500 saare, enamik inimestest asustamata. Lindude ja hljeste krval on nende saarte vastu huvi les nidanud peamiselt kartograafid, kes kannavad hoolt merekaartide tpsuse eest. Phjalikult on siin tegutsenud ka loodusteadlased: uuritud on geoloogiat, taimestikku, linnuelu, iseranis Vinamere ja Soome lahe laidudel [3, 6, 8, 14, 18, 23]. Viimastel aastatel on psihenduse kavade tttu hakatud elavamalt uurima Viirelaidu [16]. Sootuks vhem teame aga laidude kultuuriloost [12, 13], sellest, mida need kunagi inimestele thendasid vi mida nad meile praegu thendavad. Kas ainult le veepinna ulatuvat kruusakuhjakest, kuhu on hea sillatala toetada?

Siinses kirjutises keskendume kahele suuremale laiule Muhu saare lheduses. Meid huvitab eesktt see, kuidas laidudega seotud liikumisteed, -viisid ja -ajad muudavad nad inimeste (aga ka teiste loomade) jaoks thenduslikuks ning mis juhtub kultuuris siis, kui liikumisvimalused ja -motiivid muutuvad. Teame hsti, et muutused hiskonnas phjustavad liikumisteede muutusi, ent tundub, et asi kib vaikselt ka vastupidi: liikumisteed kujundavad hiskonda ja hoiavad alal selliseidki seoseid, mida ametlik elukorraldus ei soosi.
Tavaliselt kasutab kohalik kogukond mingit paika lihtsalt prandtarkuse (ingl. tacit knowing) phjal, mida alalhoidmise huvides kirja panna tundub selle valdajatele tarbetu vi vahel suisa vimatu [15]. Kirjalikes ajalooallikates on selliseid paiku vi liikumisteid sageli kirjeldatud just vljastpoolt vaataja seisukohast: niteks on Vinamere phjaosas asuvat Kakralaidu teadaolevalt esimest korda kirjasnas mainitud seetttu, et 1655. aastal uhtus meri seal kaldale uppunud tollimeeste surnukehad [14]. Teisalt, selle kohta, kuidas on samas kohas aegade jooksul kitunud kohalikud kalamehed, pole alles mingit kirjalikku teavet.
Siinkohal heidame pgusa pilgu sellele, kuidas on Suures vinas asuvad Kesse- ja Viirelaid paistnud krvaltvaatajale, ent sellelegi, kuidas on neid liikumisteede abil mtestanud kohalikud inimesed.

Kesselaid. Krge, saladuslik saar tuseb iga reisija silmade ees, kes Suurest Vinast lbi sidab, viibib hulk aega tema vaatepiiril, kaua oma peale rndaja uurivat pilku koondades kuni ta, viimaks, kaugenedes, silmapiiril taevasinaga kokku sulades ra kaob. See on tulevane kurjategijate saar Kesselaid. Nii alustas ajakirjas Loodus 1923. aastal maateaduslikku levaadet Kesselaiust geograafiatudeng Johannes Maide [10; tema kohta vt. lhemalt ka 24].
Tnapeva reisija, kes praamiga Suurest vinast le sidab, ei pruugi laevateest phja pool asetsevat Kesselaidu ega luna pool paiknevat Viirelaidu thelegi panna. Vhem kui sajand tagasi ei saanud aga neist laidudest mda vaadata kski vinas sitja, kellele elu armas. Viirelaiu vanadele merekaartidele kantud nimetus Paternoster rgib ise enda eest: sellest laiust mda, luna poolt vina sisse sitjatel oli soovitatav peale omaenese navigeerimisoskuste osa lootust siiski ka issandale jumalale panna [9].

Ent miks viitab Johannes Maide Kessest kirjutades kurjategijate saarele? Nimelt otsis noor Eesti vabariik kohta, kuhu rajada sunnitvangla. Ajaleht Postimees teatas 1922. aasta suvel, et Kesselaidu vaatamas kinud vangimajade peavalitsuse juhataja leidnud koha kivimurruks klvulise olevat [26]. Kirjandusmuuseumis asuva ajakirjandusvljaannete sisukartoteegi phjal on nha, et uudise vastu tundis erilist huvi mitu tlisliikumise hlekandjat. Poole aasta prast raporteeris ajaleht Tline mningase kahjurmuga: Teatavasti otsustati Kesselaidu saarele sunnitliste vangimaja ehitada. Saarel elavad pliste rentnikkudena 45 kalamehe perekonda, kelle sugukonnad saarel juba 400 aastat elutsenud. Kuna need elanikud saarelt vabatahtlikult lahkuda ei taha ja vangimajade peavalitsusel nendele tasu maksmiseks summe ei olla, siis seista ehitus surnud punktil [22].
Vime ainult oletada, kuidas sunnitvangla oleks mjutanud Kesselaiu kasutamist ja kuvandit, kuid seekord ji plisasukate kangus siiski peale.

Ehkki Kesse kla oma kuue-seitsme majapidamisega asus saare idarannikul, vastu mannermaad, olid keslased enamjaolt Muhu pritolu. Tihedaim lbikimine ja perekondlikud sidemed olid neil Letsa ja Lalli klaga. Kohaliku primuse kohaselt asunud kla varem laiu Muhu-poolses kljes, aga vanasti olnud palju merervleid liikvel ja Krimmisja ajal rstanud ka inglise sjalaevad kik merelt nhtavad majad paljaks ja pletanud ra, mistttu kla turvakaalutlustel suure laevatee rest metsatuka taha varju kolitud [5]. Kesse lunatipus Hnna metsa all asuvad seest kividega vooderdatud nn. di augud, mida kohalik rahvas on primuse jrgi kasutanud nii selleks, et peita oma vara sja- ja rnnakuolukordades, kui ka salapiirituse ankrute peitmiseks [1].
Kige sobivam ja kasutatavam sadamakoht, Kesse abajas, asub saare loodetipus. Johannes Maide on Kesse randumisloogika kohta kirjutanud: ldse tuleb thendada, et saarlastel, nagu alamal selgub, vga mitmel pool paatide lautrikohad on ning paat vahel hes, vahel teises lautris seisab, mis oleneb sellest, kustpoolt paat viimati on tulnud. Abajasse tulid Muhu poolt liginevad paadid; Nuka srel asus nende paatide randumiskoht, mis tulid Haapsalust ja phja poolt, Ruge srel randusid mandri poolt tulijad. Ka saare lunatipus Hnna srel on olnud maabumissild lheduses metsa all paiknenud suvitusmisa sakste tarvis [10].

Keslastele klla sitnud muhulaste loogiline liikumistee laiul kulges 20. sajandi esimesel poolel tavaliselt pripeva: saare looderannal asuvast abajast mindi esmalt idaranda, klasse sugulaste juurde, seejrel liiguti heskoos kagu poole, kasemetsa veerde kiikuma vi kuusemetsa (nn. Hnna metsa) marjule; jalutuskik vis jtkuda suvitusmisa varemete, laiu edelarannal laevateed mrkivate pevamrkide ja lne- ning looderannal krguva Kesse panga juurde ning lpuks jutigi uuesti paadi juurde tagasi [11].
Praegune loodusrada suunab laiu-uudistajad aga vastupeva: esmalt on sihiks geoloogilised vaatamisvrsused, s.o. Kesse pankrannik ja rusukallas, seejrel mere- ja suvituskultuuri prand needsamad pevamrgid ja misavaremed; endise klani jutakse ringkigu keskpaiku ning sealt tullakse laugeid rannaastanguid pidi tagasi abajasse.
Ei saa elda, et ks trajektoor teisest parem oleks, kuid vahe endisaegsete lhemate ja praegusaja kaugemate laiuklaliste liikumisloogika vahel on siiski ilmne. Peamine laius kimise eesmrk meresit ja lgastumine kaunis looduses on siiski hine, hoolimata sellest, et vanasti vis see olla osaliselt kaetud mingi pragmaatilise etteknde, niteks vajadusega kuusepuust rehavarte vi metsmaasikate jrele.


Keskkonnaesteetik Kaia Lehari snul soosib geograafiline eraldatus lbikimist vljastpoolt tulijatega: niiviisi ptakse leevendada isolatsiooni [7]. Muhu ks sstemaatilisemaid 20. sajandi koduloolasi, Muhu muuseumi loomise mtte algataja Vassili Kolk on oma Muhu elamuajalugude kollektsioonis vahendanud he vana keslase tlust: Eks nee kesselased ole nagu mni rndrahvas. Snna tuleb alati uusi juure ja lheb vanu vlja nagu mustlased [5].
Talvel olid just keslased need, kes vinajle esimesed taliteejljed sisse ajasid ja kadakatuttidega mrkisid. Sellest, et Muhust Haapsalu poole minev talitee le Kesse on linud, annab muu hulgas tunnistust 1799. aastal joonistatud kaart, kus Kesse panga lunapoolse otsa juurde, sna ranna ligidale, on mrgitud krts ning mnda aega hiljem ka kordon [2, 4].
Laiuelanike liikumist soodustas asjaolu, et kiriklikult oldi seotud oma suursaare Muhuga: laidudele ldjuhul kedagi ei maetud; ka ristimised-laulatused talitati Hellamaa kirikus. Muhus mletatakse ht Kesse pulmarongi, mis koosnenud paarikmnest paadist. Kadunukese keerulist teekonda laiult suure saare surnuaeda le nrga j on elavalt kirjeldanud Juhan Smuul rni monoloogis Hanilaiu matused ja Muhu territoriaalveed [21].
Praegu elab Kesselaiul saarevahi kaheliikmeline pere ning nende mgiveised; klalistepuuduse le saarel ei kurdeta.

Viirelaid. Teine laid, mis on mnginud olulist rolli nii Kuivastu vi Vikla alt Prnu poole suunduvate taliteede (postiveoteede) kui ka Suurest vinast lbi sitvate laevade jaoks [19], on Viirelaid pisike viirg madalat maad Muhu kagunurga ja Virtsu ranna vahel, mille takka, nagu laulusalm tleb, ilmuvad aeg-ajalt nhtavale meresidu masinad. Viire taga veest vlja ulatuvate kividega madalikul on ka hallhljeste lesila, kust aeg-ajalt kostab meloodilisi huikeid.
Kuid muhulastel on ka tlemine ulub kut Viirelao majakas selle kohta, kui keegi kangesti kva hlt teeb [25]. Viirelaiu kige thelepanuvrsem objekt, mis praamilegi hsti ktte paistab, on tepoolest Suurde vina Riia poolt sissesitu turvav majakas (rajatud 1857). Sellest pisut eemal rannal seisab nautofon (rannal asuv udupasun), mis kahjuks kll enam ei tta.
1921. aastal seilas Eesti rannikuvetes briti lastekirjanik ja salateenistuslane Arthur Ransome, kes reisimuljete phjal kirjutatud raamatus Racundra esimene merereis on Viirelaidu kirjeldanud niimoodi: Veerand kaheteistkmne ajal asusime otse vina suudmes. Paternosteri tuletorn paikneb Viirelaiul, vikesel kompaktsel knkal, keset mbritsevaid kaljurahne ja kivimrakatena taamalt paistvaid W-ten-S-i jvaid heinakuhje [17].
Peale majakakompleksi on Viirelaiul tepoolest olnud ka vike heinamaavahi majake [5]. See paiknes laiu madalamas, lnepoolses otsas ning selle lhedal oli vike lauter [2, 27]. Saarel on praeguseni nha ka heinamaavahi kaevu ase; ida-lne suunas lbi saare kulgenud vankritee aga enam maastikus hsti ei eristu. Viirelaiul asusid Pdaste misa heinamaad, mida kasutasid Kuivastu ja Pdaste kla elanikud [19]. Vrdluseks on huvitav mrkida, et Kesselaiul oli heinamaid vga vhe, vaid ks lapike kla ligiduses. Enamiku vajaminevat heina tegid keslased hoopis mandril, Virtsu-lhedastel heinamaadel [5].

Vahetevahel ujuvad Viirelaiule pdrad. Suuremate rohusjate korraprasest kohalolekust annab tunnistust laiu phjarannikul kasvav suur pihlakapsas, mille alumised oksad on paari meetri krguselt ra sdud, nii et kaugelt vaadates paistab ta seenekujulisena. Viirelaid on thtis lindude rndepeatuskoht, kuid rannaniitude kinnikasvamise tttu on tema seisund halvenenud [16, 27]. Prast inimmju lppemist on Viirelaiu lunarannikul hakanud vohama nii pldmarjad kui ka pilliroog.
Kolhoosiajal kasutati Viirelaidu mned aastad Muhu kolhooside mullikate suvise karjamaana. Zootehnik Leili Saarkoppel on meenutanud: Muhu Kaluri ja hismaa kolhooside noorloomi, mullikad, viidi Viirelaidu, umbes 100 looma kahe kolhoosi peale kokku. Sinna mindi Vikla alt. Seitse mullikat mahtus kakuamipaati [seisevnoodapgil kasutatav umbes 12 m pikkune puitkerega mootorpaat toim.], nende viimiseks olid farmittajate ja kalurite hoogtpevakud need olid sellised pidulikud pevad [20]. Mullikad aga lksid omapead laiul elades metsikuks ning sgisel oli nende kttesaamise ning tagasi lauta toimetamisega vga palju tegemist. Mned mullikad hppasid merre ja ujusid Ltimaa poole minema. Praegu seisab Viirelaid otsese praktilise kasutuseta.

Lpetuseks. Kui Kesselaiu vljakujunenud liikumisteid ja thendusi lbi ligata hvardanud sunnitvangla ji 20. sajandi algupoolel loomata, siis huvitav on vrdluseks melda, kuidas mjutaks Viirelaidu plaanitav psihendus mandri ja Muhu vahel. Muhu vina sild peaks kavade kohaselt kulgema otsejoones le Viirelaiu. Kas sillatrassiga seotud maakasutus (tehnovrgud, turvarajatised jms.) jtaks seal ruumi ka muile (senistele, ajaloolistele) laiukasutusviisidele?
Praegu asub mlemal laiul geopeituse aare, mistttu leidub vike kogukond, kes oma liikumisega neile laidudele 21. sajandi thendusi loob. Muhu vallavolikogule on tutvustatud kava rajada puhkekompleks erahoonetesse Viirelaiu majaka juures. Kui see plaan tide lheb, hakkaks saarele sitma tenoliselt rohkem inimesi ning arvatavasti kujuneks mber ka liikumisloogika saarel. Mis tahes liikumispiirangud avavad aga alati vimalusi liikuda mingil muul moel, muudel aegadel vi lihtsalt mujale. Koos liikumisteedega kanduvad siis mujale ka liikumise kaudu loodavad thendused.

Tname meiega oma teadmisi jaganud muhulasi, Kesse- ja Viirelaiu-retke korraldanud Kristiina Veltmanderit ja uurimuse varasemat versiooni kommenteerinud Tiina Peili.

1. Auvrt, Vassili 1959. Mlestused. Ksikiri Muhu Muuseumis. JSM 577/Ar 958; JSM 577/Ar 961; JSM 577/Ar 962.
2. Erster theil Transport Karte von Mohn Kirchspiel. 1799. Eesti Ajalooarhiivi kaardikogu EAA.2072.3.372.
3. Jssi, Ivar et al. (toim.) 2002. Alasti maailm: Kolga lahe saared. Sstva Eesti Instituut, Tallinn.
4. Karte zu dem Mohnsche Kirchspiele belegenen Insel Kesselaid. Ca 1800. Eesti Ajalooarhiivi kaardikogu EAA.2072.3.371.
5. Kolk, Vassili 1957. Muhu elamuajalugude kollektsioon. Kesse. Ksikiri Muhu Muuseumis. JSM 901:1/-3 Ard 2678.
6. Kumari, Eerik et al. (toim.) 1967. Lne-Eesti meresaarte linnustik. Eesti NSV TA Loodusuurijate Selts, Tartu.
7. Lehari, Kaia 2003. Island. Koht ja paik / Place and Location. Studies in Environmental Aesthetics and Semiotics III. Eesti Kunstiakadeemia, Tallinn: 95106.
8. Luha, Artur 1930. Kesselaid. Loodusevaatleja 6: 169174.
9. Luige, Armas 1974. Eesti tuletornid: fakte ja meenutusi. Eesti Raamat, Tallinn.
10. Maide, Johannes 1923. Kesselaid. Loodus 4: 223230.
11. Mlder, Ilme; Saartok, Tiiu. Intervjuu Muhus Lalli Thvenal 12.06.2011.
12. Peil, Tiina 1999. Islescapes: Estonian small islands and islanders through three centuries. Almqvist & Wiksell International, Stockholm.
13. Peil, Tiina 2011. Primust Eesti rannast. Huma, Tallinn.
14. Peil, Tiina; Nilson, Eva (toim.) 2007. Uurimisretked Vinamere laidudele. Digimap, Tallinn.
15. Polanyi, Michael 1962. Personal knowledge: towards a post-critical philosophy. University of Chicago Press, Chicago.
16. Projekti Sitjate ja veoste le Suure vina veo perspektiivse korraldamise kava koostamine ja keskkonnamju strateegiline hindamine (Kava ja KSH) osana lbi viidud uuringute aruanded. http://www.mkm.ee/pysiyhendus.
17. Ransome, Arthur 1998. Racundra esimene merereis. L. Parain, Tallinn.
18. Rebassoo, Haide-Ene 1972. Laidude raamat. Valgus, Tallinn.
19. Rullingo, Ago 2001. Muhumaa: loodus, aeg, inimene. Eesti Entsklopeediakirjastus, Tallinn.
20. Saarkoppel, Leili 2011. Intervjuu Muhus Kallaste Kodurannal 13.06.2011.
21. Smuul, Juhan 1968. Muhu monoloogid. Polkovniku lesk. Eesti Raamat, Tallinn.
22. Sunnitliste vangimaja ehitamisest. Tline 05.01.1923.
23. Talvi, Tiina (toim.) 2004. Eesti rannikumere elustik ja keskkonnaseisund. MT Estonia Maritima, Viidu.
24. Tnisson, Andres 2010. Johannes Maide sjaeelse looduskaitse mees number kaks. Eesti Loodus 61 (12): 625629.
25. Tr, Kadri (koost.) 2009. Muhu murde lood. Muhu Muuseum, Koguva.
26. Uue sunnitliste vangimaja ehitamine kavatsusel. Postimees 26.06.1922.
27. Veltmander, Kristiina 2010. Loodusturismi vimalused Muhu valla Kesse-, Viire- ja Vilaiul ja metoodiline materjal matkajuhile. Bakalaureuset. Ksikiri EM-s.

Kadri Tr (1975) on Tartu likooli semiootikaosakonna doktorant. Artikli aluseks olev materjal on kogutud koos Tartu likooli semiootikaosakonna doktorandi Riin Magnusega (1982).


LISAKAST 1:

Kesse laid

Kirjutanud Lalli ranna kalur ja Lalli Uietoa peremees Leonhard Pajust

Kes ninud on maailmas mitmeid maid,
seal soojadel randadel luusinud.
Kuid kaunim neist kigist on Kesse laid,
ta kadakavljad ja kuusikud.

Karm phjamaa loodus ta randu on vormind,
j kaldale kuhjanud rahnusid.
Kui thjaks end puhuvad sgisetormid,
ned karidel murdlaineid vahuseid.

Kuid suvises kuumuses pikeselsas
ta klalist saarele meelitab.
Siis vaigune kuusik ja iga psas
sind pikemalt puhkama keelitab.

Kui saarele juad ja paadiga randud
sa tuulte eest varjatud abajas,
kus kaljune pank on varjama pandud
nii klalislahket sadamat.

Seal virvendav meri, tis pikesehelki,
nii mnus ta voogudes supelda.
hakul siis pugeda viksesse telki
pevasest toimingust puhkama.

Nii mduvad pevad ja saarelt sa lahkud,
siis totad sa endale kindlasti:
Kui saatus mul helde ja tuleb uus puhkus,
siis tulen ma siia veel tagasi!



LISAKAST 2:

Katkend Juhan Smuuli Muhu monoloogide rni monoloogist Hanilaiu matused ja Muhu territoriaalveed

See olli siis, kui me Joosepiga matustel kisime. Kelle? Anilaiu Peetri vana Ingli matustel. Jah. No sihukesi matusid ple ma veel nin ja soagu arm aitama, et enam ei neks. Meri olli nii nrk, et vaevalt kannab mehe peal. Me viisime surnu le mere oma jrel. Kirstu pannime ree peale, lese kirstu peale, reel vtsime aisad eest ja tavai tantsu. Jah. Meitid olli kuus meest, sidusime ree klge kuus kit kenad pikad kied, et pleks taris krvuti vedada, ja pannime minema, nnna kergest kaks slda mehe vahet. No olli see sit, jah. Ma tle: minuut ja verst, minuut ja verst. Lksime nagu obused Moskva Suure Teatri peal ma ngi raamatust shukse pildi. Lesk ab kirstu pealt: ige pire tasemini! Aga j raksub all ja me muudkut pannime juure.



Kadri Tr
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012