Eesti Looduse fotov�istlus
2011/11



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Ajalugu EL 2011/11
Ajalugu

75 aastat tagasi

Prast Mandukuo riigi loomist korraldasid jaapanlased sinna teadusliku ekspeditsiooni juunist oktoobrini 1933. aastal. Ekspeditsioonist vtsid osa geoloogid, mineraloogid, geograafid, botaanikud, zooloogid ja antropoloogid, kokku 13 petlast prof. S. T o k u n a g a juhatusel. Tde tulemused ilmuvad nd kuues seerias. Botaanilises seerias on ilmunud kaks numbrit, mis sisaldavad uute taimede diagnoose jaapani ja ladina keeles, kuna pealkirjad ja sissejuhatavad mrkused on jaapani- ja ingliskeelsed. Vljaanne on varustatud heade lesvtetega ja tabelitega ning ldse tehniliselt korralik, nagu kik jaapani vljaanded. [A.V.: Esimene teaduslik ekspeditsioon Mandukuosse, 1936]

50 aastat tagasi


1960. a. juulikuus olin Pagari metskonnas Knnu vahtkonnas huvitava kahevitluse tunnistajaks. Omavahel olid saagi prast riidu linud kaks kanakulli. Sulestiku vrvuse ja kogu jrgi vis arvata, et ks oli teisest tunduvalt noorem. Vitlus oli ge ja kestis umbes 30 minutit. Lppvoor leidis aset mustikate keskel. Tugevam ja vanem kanakull tappis noorema, kuid ka tal endal olid tsised vigastused, mis takistasid lahingupaigalt pgenemist ja lendu tusmist. Tal oli murdunud vasak jalaluu ja tiivaluu, rkimata sulgedest, mis olid saanud mustikatest sinise vrvuse. Huvitav oli aga see, et vitja ei melnudki lennule ega pgenemisele. Vsitav lahing oli teinud tugeva sgiisu ja aplalt asus ta tapetud suguvenda sma. Kui linnu kinni vtsime, oli kaotajast jrel vaid jalad ja puruks rebitud selg. [I. Kangur: Kanakull murdis teise, 1961]

25 aastat tagasi

Pesitsuspaikades (eriti Novaja Zemljal) puudub seniajani kontroll pesitsustingimuste ja jahi le. Lne-Eestis on Nukogude Liidu ainsad ja asurkonna kige olulisemad kevadised rndepeatuspaigad, kus saab uurida tema rndekoloogiat ja vlja ttada kaitseabinusid. Siinsetest toitumistingimustest sltub suurel mral kogu asurkonna seisund. Praegu leidub Lne-Eestis lagledele sobivaid toitepaiku veel piisavalt. Erilist kahju need linnud pldudele ei tee. Muret teeb nende ha suurenev hirimine. [Aivar Leito: Valgepsk-lagle uurimisest, 1986]



Eesti Loodus
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012