Eesti Looduse fotov�istlus
2011/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Aasta puu EL 2011/12
Kust jalakas ja knnapuu nime said?

Lppeva aasta puu jalaka nime viks kll esmapilgul seostada snaga jalg, ent pigem on see seotud vana snatvega, mis on thendanud suurt ja vimast. Igatahes on nii jalakas kui ka knnapuu vanad nimetused, esinedes vrdlemisi sarnasel kujul mitmes meie sugulaskeeles.

Nii jalaka kui ka knnapuu nimetustele on kindlaid vasteid ksnes teistest lnemeresoome keeltest. Puunimetus jalakas on tuntud laiemalt: soome jalava, vadja jalaga, isuri jallaaja ja vepsa jalam [3: 234].
Knnapuu ja vastavad puude nimetused on levinud ainult lnepoolsetes lnemeresoome keeltes: soome knnep, kynnejalava, vadja tnnpuu, liivi kndap jms. [3: 464]. Sageli on ka knnapuu thendanud jalakat, rahvakeeles ei ole neil kahel lhedasel puuliigil jrjekindlalt vahet tehtud.

Klalise sarnasuse tttu on jalaka nimetust seostatud snaga jalg. Ometi ei saa need snad omavahel seotud olla, sest ka neis lnemeresoome keeltes, kus ei ole astmevaheldust ja selle tttu on sna jalg kikides vormides ja tuletistes silinud klusiil k ~ g, on vastav puunimetus klusiilita: niteks ldi dalgas jalas, aga dalai jalakas, vepsa jaugas jalas, aga jalam jalakas.
Selle sna kohta ei ole pakutud kindlat etmoloogiat; kui oletada thenduslikku motiveeritust, saab seda puunimetust pigem seostada lnemeresoome tvega jalo suur, uhke, vimas; soome keeles niteks thendab jalopuu vrispuitu, jalokuusi nulgu, jalomuotoinen on suursuguse kujuga. Sellist thendusseost kohtab teistes keelteski, on ju jalakas ks uhkemaid ja suursugusemaid puid.
Igal juhul on jalakas vormilt tpiline puunimetus, nagu kadakas vi pedakas. Ka eesti murretes on sellele regulaarseid vormivasteid teiste puunimetuste hulgas: niteks lunaeesti jallai jalakas, kattai kadakas, petti mnd. Et tegemist on iseloomuliku, sna vana puunimetusega, nitavad ka krvutused kaugemate sugulaskeeltega. Jalakas on ersa keeles elej, moka keeles li, mari keeles ol, olo, ungari keeles szil.

Neid snu on hendatud soome puunimetusega salava remmelgas ja krvutatud snadega halava (raud)paju (vrd. eesti halap, halapaju) ja jalava jalakas [1: 147]. Jala(ka-s) viks siis olla juba lnemeresoome algkeeles thenduslikult motiveeritud teisend soome-ugri iidsest ala-tvest, mis on teadaolevalt vanim jalaka nimetus sugulaskeeltes.
Eesti murretes on jalakas puunimetusena ldtuntud. Kirjakeelest tuntud kuju jalak ~ jalakas on iseloomulik phjaeesti murretele; jalaja(s) ~ jallaj on levinud lunaeesti murretes, Saaremaal Srve srel ja phjapoolsel Hiiumaal (# 1). Snakuju jalangas on les mrgitud Lne-Eestist Ristilt ja Vigalast [2: 38].

Samuti on knnap ja knnapuu eesti keelealal mitmel pool tuntud, need ei ole olnud tarvitusel ainult idapoolsel Vrumaal ja Setumaal, kus on kirja pandud vormid knnrpuu ja knnrtpuu. Kige kindlapiirilisema levikuga on siin snakuju knnapas, mis esineb Lne-Eesti mandrimurrakutes (# 2).
Snad knnap ~ knnapas ~ knnap thendavad kik nii klust kui ka knnapuud [3: 705706]. Ilmselt ongi pahklikuma tvega ja kva puiduga knnapuu nimetus algupralt piltlik, vrdluse kaudu keelde tulnud. Ka see puunimetus peab siiski olema sna vana, sest on peale eesti keele levinud veel liivi ja vadja keeles ning soome murretes.

1. Itkonen, Erkki (toim.) 1992. Suomen sanojen alkuper. Etymologinen sanakirja. 1, AK. Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, Kotimaisten Kielten tutkimuskeskus, Helsinki.
2. Juhkam, Evi jt. (koost.) 1997. EMS 2 = Eesti murrete snaraamat. 2. kide, 6. vihik. Eesti Keele Instituut, Tallinn.
3. Kendla, Mari jt. (toim.) 2007. EMS 10 = Eesti murrete snaraamat. 4. kide, 19. vihik. Eesti Keele Instituut, Tallinn.

Karl Pajusalu (1963) on Tartu likooli eesti keele ajaloo ja murrete professor.



Karl Pajusalu
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012