Eesti Looduse fotov�istlus
2011/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Aasta lind EL 2011/12
Rahvuslinnu lugu

Suitsupsuke valiti Eesti rahvuslinnuks 26. novembril 1962 Tartus Vanemuise ppehoone zooloogiaauditooriumis Eesti NSV TA loodusuurijate seltsi ornitoloogiasektsiooni koosolekul [3, 8].

Kaks aastat varem oli Tkys rahvusvahelise linnukaitsenukogu (ICBP) XII kongressil kutsutud kiki maid les valima omale rahvuslikku lindu igale maale omast ja armastatud liiki, kelle abil linnukaitse juaks rahvani ja kannaks htlasi snumit, et kaitset ja hoidu vrivad ka igapevased tiivulised, mitte ainult haruldused [8]. Peatselt prast kongressi asutigi rahvuslinde valima.
Tsi, ideel oli eeskujusid varasemast: Ameerika hendriikide rahvus- ja vapilind valgepea-merikotkas (Haliaeetus leucocephalus) oli valitud juba juunikuus 1782. Ka siin oli mnginud rolli linnu seos kohaga: see juline ja auvrne liik, vabadusesmbol, elutseb vaid Phja-Ameerikas. Pigem kokkulangevusena oli valgepea-merikotkas olnud ka Ameerika plisasukate pha lind.

1940. aastal sai Birma rahvuslinnuks rohe-paabulind (Pavo muticus spicifer), kes asendati jreltulevas Myanmari riigis hall-paabufaasaniga (Polyplectron bicalcaratum) [9]. Jaapani ornitoloogiaselts valis 1947. aastal rahvuslinnuks samuti kanalise rohefaasani (Phasianus versicolor), kes on seal maal hsti tuntud ja armastatud jahilind. Linnukaitse ajendil valiti esimene rahvuslind kmme aastat hiljem Hawaiil, kus oli vljasuremisohtu sattunud endeemne nenelagle (Branta sandvicensis). Kolmekmnest looduslikust isendist suudeti seejrel poole sajandiga luua 1700-pealine populatsioon [2].
Rahvusliku linnu valimisi on korraldatud mitut moodi. Suurbritannias valiti 1960. aastatel ajalehe The Times abiga rahvuslinnuks punarind, kes naudib endiselt rahva suurt poolehoidu. Rootsi kuningriigis valiti lindu kahes voorus: esimeses ajalehehletusega, kust teise vooru judnud kmne populaarsema linnu hulgast otsustas komisjon mustrsta kasuks.
1984. aastal on televisiooni vimalusi ra kasutades valitud Taani rahvuslind khmnokk-luik, kelle eelistamist seostatakse Hans Christian Anderseni muinasjutuga Inetu pardipoeg. Taani varasem rahvuslind aastast 1960 oli pldloke, kelle esitas linnukaitsenukogule Taani haridusminister, kuid paistab, et rahvas tahtis rahvusliku linnu siiski ise vlja valida.
Seevastu Indias tehti 1963. aastal riiklikul tasandil otsus sini-paabulinnu (Pavo cristatus) kasuks: ta on rmu, ilu, graatsia, tarkuse ja salajaste teadmiste lind, thtis olend religioonis, niteks ratsutab just paabulinnul jumal iva poeg, kuuepine sjajumal Kartikeya, ja linnu lehviksaba kujutab thistaevast.

1962. aasta hilissgisel arutati Tartus Vanemuise auditooriumis rahvusliku linnu valimist protokolliraamatu phjal kahel korral [3]. Esimesel koosolekul esitati kandidaatideks kolm tiivulist. Esmalt prastine vitja suitsupsuke, rahva seas hsti tuntud ja armastatud lind, kelle esitas Kustas Pldmaa. Ettepanekut toetas ka Ahto Jgi. Seevastu Kalev Pild soovis rahvuslinnuna nha mnd merelindu, silmas pidades meie merepiiri pikkust ja veelindude osathtsust meie ornitofaunas. Kolmandaks pakkus toonane lipilane Tiit Randla tollase eesti oma alamliigi, saaremaa mnni-kbilinnu. Hiljem on Tiit Randla siinse artikli autoritele tunnistanud, et see lind sai pakutud pigem tudenginaljana kui temeelselt. Saaremaa mnni-kbilindu tunnustati eraldi alamliigina vaid lhikest aega, 1950.1960. aastatel.
petaja ja looduskirjanik Kustas Pldmaa (18971977) oli koolis ja rahvakoolis looduslugu ja maateadust petanud le 40 aasta, algkoolipetajaks sai ta juba 1917. aastal. Ilmselt aimas ta kige paremini, millist lindu Eesti inimesed ise oma vapilinnuks sooviksid. Jrgmisel koosolekul 26. novembril 1962 kinnitati ksmeelselt suitsupsukese uus staatus.
Merelind oleks ehk olnud sisemaa rahvale vhe tuntud vi suisa vras. Suitsupsukese populaarsus kajastub aga meie folklooris ja ldises suhtumises sel mral, et vaevalt olnuks kski teine vaba lind parem, nagu arvas Heinrich Veromann mni aasta hiljem Eesti Looduses [9].

Eesti loodusuurijate seltsi juhatus teavitas otsusest rahvusvahelist linnukaitsenukogu. 19. veebruaril 1963 vidi seltsi ornitoloogiasektsioonis nentida, et valik on heaks kiidetud. Peatselt prast seda kirjutas Veromann rahvuslinnu valimisest esimest korda ka Eesti Looduse lugejaile [8].
Mnevrra ootamatult selgus hiljem, et ka austerlased olid vlja valinud just suitsupsukese [9]. ICBP IX blletn avaldas suitsupsukese pildi ja teate selle kohta, et lind on saanud rahvuslinnuks kahel maal: Eesti NSV-s ja Austrias. Austerlased soostusid valima uue lemmiku, kelleks veti hbehaigur (Egretta alba): selle liigi pesitsusarvukus oli Austrias vike ning ta vajas hdasti kaitset.

Rahvusvaheline linnukaitsenukogu soovitas kasutada rahvuslindu embleemidel ja trkistel ning sedagi veti siinmail kuulda. 1963. aasta suvel asus vastne rahvuslind kaunistama Baltimaade V ornitoloogiakongressi materjale [7]. Mttest haaras kinni ka kunstirahvas: suitsupsukest kasutas 1964. aastal Armeenias Eesti kunstindala embleemil tarbekunsti instituudi graafikakateedri juhataja professor Paul Luhtein, keda oli inspireerinud just Veromanni artikkel [3]. Luhtein, Eesti tuntumaid embleemide ja mrkide kujundajaid (1936. aastal oli ta muuseas kujundanud Vabariigi Presidendi ametiraha), oli nus joonistama suitsupsukese ka ornitoloogiasektsiooni vljaannete ja kutsekaartide tarbeks. 1964. aasta sgistalveks tegi ta suitsupsukesega kujutise Eesti teaduste akadeemia looduskaitse komisjonile.
Ornitoloogiasektsiooni kauase logo, traadil istuva suitsupsukese pildi autor on aga Ahto Jgi, hea joonistaja ning mitme teisegi embleemi looja; pilt valmis ilmselt 1968. aastal. Sektsioon kavatses kunstniku loodud rahvuslinnu kujutist ka laiemalt suveniirina tutvustada. See on teoks saanud Eesti ornitoloogiahingu aegadel. 1994. aastal joonistas Lti kunstnik Maris Strazds logo praeguse variandi.

Rahvuslinnu valik lks tppi. Hapra koduse vidistaja lend on sdamelhedane, aga ka krge: praegu ei leia vist htegi eestlast, kes poolhuupigi rahvuslindu elda ei teaks kas vi Eesti endise suurima rahathe, viiesajakroonise tagakljelt. Tagasi Kustas Pldmaa pakkumise juurde prdudes ei olekski vist tarvis ksida, miks ikkagi suitsupsuke, kes muinasjutus olnud musta vrvi suurrtiga orjatdruk vi lhkise seelikusabaga vaeslaps. Suitsupsukese rd kiputakse tnapeval vrdlema frakiga, ent ei tasuks unustada ka talumeeste pikk-kuube, mis piirkonniti oli just musta vrvi.

Sna psuke on ilmselt rgset, onomatopoeetilist pritolu: inimene on ses snas lihtsalt pdnud jljendada psukeste vidistamist. Kllap on sna juba le 5000 aasta vana: sama snatvi on tarvitusel mitmes meile lhemas soome-ugri keeles (nt. soome psky, ungari fecske).

Liigilaiend suitsu- on nimetusele ette liidetud aga alles 90 aastat tagasi siis, kui Eesti linnud endale ametlikult nimed said, ehk 1922. aastal ilmunud Eesti lindude nimestikus. Tegu on otsetlkega saksakeelsest snast Rauchschwalbe, mis arvatavasti vihjab pesapaigana kasutatud suitsusele kgile vi isegi korstnale [6]. Ent mnes ksikus saksakeelses allikas seostatakse seda nimetust ka elamu suitsuava ehk rpnaauguga. Nimelt elati nii Saksamaal kui ka Eestis ja ldse kogu Kirde-Euroopa metsavndis suitsutaredes ehk ahikttega, ent korstnata hooneis selline oli ka traditsiooniline eesti rehielamu oma rehetoaga. Korsten on 19. sajandi teise poole lisandus. Suits lasti toast vlja suitsu-, leitse- ehk rpnaaugu kaudu.
Kui suitsupsuke juhtus pesa tegema suitsutaresse, kis ta ehk sisse-vlja just rpnaaugu kaudu. Rehetuba talupere suviti eriti ei kasutanud ja psuke vis sinna pesa teha kll. Niisiis viks ka tlkenimetuses leida hisjooni meie endi ala ehitustraditsiooniga. Inimese lhinaabrus ei seganud: kuna meie rahvuslind on putuktoidulisena seotud koduloomadega, on ta igatahes vga inimlembene ja tnapevalgi ei saa mnes psiasustusega maakodus sulgeda koja ust kogu psukeste pesitsusaja jooksul.
Kaudselt viitab nime sellisele saamisviisile ka mitu eesti algupra nimevarianti, mis samuti seovad linnukese tema pesitsuskohaga: kodu-, kla-, hoone-, laka-, pningu-, katuse-, lauda-, talli-, lehma-, hobu-, suigu- ja unkapsuke (ungas: kolmnurkne huava katusekelba ja -harja liitumise kohal).

Rahvuslinnu omaksvttu rahvussmbolina kinnitab ilmselt nii mnigi ajalootik. 1969. aastal plvis Friedebert Tuglas Kristjan Jaak Petersoni kirjandusauhinna. 1971. aastal keelati selle auhinna vljaandmine, nagu oli pandud keelu alla ka Juhan Liivi luulepreemia [4]. Ent Tuglase viimases kodus, Adsoni majas Nmmel, ripub seinal tema auhind: Kaljo Pllu phendusega graafiline leht Suitsupsuke, millel sinine, tumepruun ja valge vihjavad nimilinnu taustal meie rahvustrikoloorile.
Ja ehkki protokolliraamat sellest ei knele, on kaasaegsed meenutanud, et probleeme ilmnes juba rahvuslinnu valimisel, nagu ka Eesti punase raamatu puhul, kuna vene vrgile rahvusvrgi tegemine ei meeldinud [Vaike Hangu tsitaat]. Riiklikul tasandil kinnitati suitsupsuke hes rukkilillega Eestis rahvussmboleiks alles 1988. aastal.

Kuidas teistes maades valitud rahvuslindudel on linud, selle kohta napib teavet. Isegi internet pole siin kuigi suureks abiks, kuna rahvuslindude nimekirjades leidub omajagu vigu (nt. [5] jmt.).
Selge on see, et rahvuslind pole kaugeltki igas riigis samasugust poolehoidu ja psimenu nautinud nagu Eestis: mitmes riigis on ta aja jooksul lausa vlja vahetatud. Vi mida arvata sellest, et videtavalt valiti juba 1960. aastal Iirimaa rahvuslinnuks kiivitaja (tiival Iiri lipuvrvid), kuid aktiivses linnuteemalises veebifoorumis otsivad iirlased endale praegugi rahvuslindu [1]? Rahvuslinnud tunduvad olevat unustuse hlma vajunud ka meie varasemal linnukaimul Austrial (hbehaigur), Portugalil (siniharakas), Tehhoslovakkia (rabapistrik) jrglastel ja mitmes teises riigis.
Tahes-tahtmata jb mulje, et mitte kik riigid pole oma rahvuslindude abil suutnud tita pool sajandit tagasi Tkys pstitatud ootusi. Suitsupsuke kui ks eestluse smboleid paistab maailma rahvuslindude seas kindlasti silma hena vhestest edulugudest.

1. Birdforum. www.birdforum.net
2. Birdlife species factsheet. Hawaiian Goose. www.birdlife.org/datazone/speciesfactsheet.php?id=383
3. Eesti NSV TA juures oleva looduseuurijate seltsi ornitoloogiasektsiooni koosolekute protokolliraamat (25.03.195904.10.1966).
4. IAAK. Kristian Jaak Peterson 200. Eesti Keele Instituut, Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, Eesti Keele Sihtasutus; Tallinn, 2001.
5. List on national birds. Wikipedia. http://en.wikipedia.org/wiki/List_of_national_birds
6. Mger, Mart 1969. Linnud rahva meeles ja keeles. Eesti Raamat, Tallinn: 272.
7. Mger, Mart; Veroman, Heinrich 1966. Suitsupsuke meie rahva lemmiklind. Eesti Loodus 17 (4): 212216.
8. Veroman, Heinrich 1963. Rahvuslik lind linnukaitse propageerimise uue tvormina. Eesti Loodus 14 (4): 204.
9. Veroman, Heinrich 1970. Rahvuslind. Eesti Loodus 21 (8): 478480.

Elle-Mari Talivee (1974) on Underi ja Tuglase kirjanduskeskuse muuseumiosakonna teadur, Eesti ornitoloogiahingu ja Tallinna linnuklubi liige.
Meelis Uustal (1983) ttab Sstva Eesti instituudis projektijuhina, on Eesti ornitoloogiahingu liige ja Tallinna linnuklubi juhatuse liige.

Autorid tnavad Vaike Hangu, Ruth Lingi, Olav Rennot ja Tiit Randlat meenutuste eest!



Elle-Mari Talivee, Meelis Uustal
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012