Eesti Looduse fotov�istlus
07-08/2003



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
matkarajad EL 07-08/2003
Eesti Looduse teekond mrist mrini

Tegevuspaik: Piusa rgoru matkarada

Tegevusaeg: 4. juuni

Tegelased: Helen, geograaf ja toimetaja

Toomas, diktofoniga uudistetoimetaja ehk uudistaja

Tom, botaanik ja vastutav toimetaja

Mart, autojuht ja looduskaitsja


Piusa je jalgsimatkarada on umbes 15 kilomeetrit pikk. 1997. aasta trkises osutatakse, et olenevalt matkajate vimetest ja valitud tee pikkusest sobib rada he- vi kahepevaseks jalgsirnnuks [1]. Aga ajakirjandus teeb kike kiiremini: Eesti Looduse esindus otsustab kell kolm prastlunal teele asudes enne pimeduse saabumist need 15 kilomeetrit tundmatut takistusrada soravalt lbida ja kigust htlasi reportaaimaterjali kokku koguda. Sestap vibutab Toomas diktofoniga, mis peab salvestama kik thtsamad seigad. Enne alustamist ksib uudistaja kll ka asjatundmatult: Kas see rada Piusa koobastesse ei viigi?, mille peale tema loodusharitumad kaaslased selgitavad: Ei, koopad on ikka mujal.

Otse Vastseliina linnuse krval paikneva mnusa maakividest Piiri krtsi, juba 1695. aasta teedeatlases mrgitud koha ees seame seljakotid matkamoonaga selga ja asume teele.

Vastseliina linnust hakati ehitama 14. sajandi keskel ning vimsa piirikindlusena trjus ta vaenlasi Phjasjani. Aga siia on rohkeid jalajlgi jtnud ka patukustutajad. 1353.1354. aastal sndinud ime, kui valgustatud rist ji ilma igasuguste kinnitusteta altari keskele seisma, ti sajandeid kestnud tohutu palverndurite, nende omalaadsete keskaegsete turistide voo. Pimedad saanud ngijaiks, kurdid kuuljaiks, lihtsalt patused aga 40-pevase patukustutuse.

Vastseliina linnuse varemeil turnib poistesalk. Meie vldime samaaegu laitmatult matkaraja esimest ja tegelikult vist ka ainsat eksimisvimalust: viit nitab hele, rada ise lheb aga teisele poole. Intuitsioon, mlu ja geograafilis-loogiline mtlemine juhatavad igele teele ivansussaninlikku viita trotsides letame veel lausa nirelaadse Piusa je ja juame Vastseliina misa parki. On siin vast sski! Eriti agaralt rndavad need mistagi naismatkaja paljaid sri. Sellest hoolimata loeme kannatlikult, et pargi rajas 1830. aastatel Q. v. Liphart.

Pargist viib iidne hobusetee kullerkupuniidule, mida Tom sandab nimetada looduslikuks rohumaaks. Seal, kus kullerkupud segunevad vililledega, liuglevad aeglaselt, nagu aegluubis les vetud loodusfilmis, ielt iele liblikad. Tooma arvates kapsaliblika ngu, aga Tom teab seletada, et pole nad kapsaliblikad hti, on hoopis suured haruldused ja punase raamatu asukad mustlaik-apollod. Sellest saab ka uudistaja aru ja nendib pool tundi hiljem makilindile: Toimus ohjeldamatu apollode pildistamine. Taustaks laulab fldihlne mustpea-psalind. Hobusetee jtkub kllap vedasid misasulased seda mda vilja veskile, mida krme Piusa oli kre kivitama.

Matkaraja rde jvad talukohad, millest mnda valvavad inimese usinad sbrad, matkajate vererhu kktstjad. Noor verejanulise ilmega bokser, kes hoovist teie poole sstab ja vihaselt lriseb, pole just rnduri igatsusunengu. Hammustada me ei saa, ometi arvame tulevasi matkajaid silmas pidades, et kaardile peaks kandma ka koeramrgid: siis vhemalt teaks oodata. (Ja Toomas mtleb, et tegelikult viks maalgi koerad kinni olla.) Aga pole halba heata: just koeraohtlikust alast mdumise tiibmanver toob meid pudelipllule. Mis kultuuri erivrvilised taarad hellitavad, jb paraku selgitamata.


Vahepeal tuleb ronida ka. Tuseme umbes 40 meetrit krgemale Kunnmele, kust tasuks avanevad kaunid tagasivaated Vastseliina linnusele. hk on suvest sumbe ning seljakottidega klavaheteel jalutades ja kaugusse vaadates tunneme end kui Nipernaadid: ei mingit muret, ainult ilu vaataja silmades. Selleks ajaks oleme tubli viiendiku rajast lbinud ning optimism kasvab.

Ndisaja Nipernaadidele vivad huvi pakkuda ka endised sovhoosihooned vhemalt matkajuhis pakutakse vaatamisvrsusena vlja kunagise sovhoosi Vit sigala kui he ajajrgu mlestusmrk [1]. Teine lubatud turismiatraktsioon ngesed lauda mber on titsa puudu, mlestustahvel aga olemas. Lauda lhistel lehmadega sehkendanud kohaliku klamehe ja tema lisbraliku koera seltsis jalutame Mak veskini. Seal olnud kunagi vasekoda, hiljem aga viinakk, lauavabrik ja villatstus. Mees teab muude pajatuste seas lausuda, et matkajaid kib rajal rohkesti. Meile ei hakka kummatigi sel htupoolikul silma ainsatki harrastuskaaslast.

Mak ehk Mldre mri juurest, mis on matkaraja lunaosa vimsaim, laskub tee alla jekaldale lammimetsa. Veidi edasi asub Savioja veskitamm ja taas mitu paljandit: Savioja paljand ja Prgi mr. Piusa rgoru kaunid mrimed on Kesk-Devoni liivakivi Gauja lademe paljandid. Piusa paljandites on liivakivid pimkihilised, mis viitab sellele, et liiv settis madalas veekogus.

Savioja veskikohta ritatakse taastada tamm on juba peaaegu valmis. Ehkki vanade taluhoonete ja veskikohtade taastamine on ldiselt ju tore, neme ka siin maastikukaitsealal n.-. halva praktika niteid. ks koht on eriti masendav. Uudistaja on diktofonilindil otsekohene: Siin on vga kole! Toimub mingi suurejooneline looduse mberkujundamine. Keegi ehitab endale ilmselt ilusat loodust, aga see ehitamine neb ropp vlja. Teliselt stiilne jledus. Kurb on. Ei taha kll kuidagi uskuda, et keskkonnateenistus on selleks loa andnud. Koha nimi peaks olema Hargi lubame tegija Eesti Looduses hbiposti naelutada.

Peaaegu kahe tunniga oleme judnud Tiisleri veskikohani. Veskit seal enam ei ole, kll aga kiviraiumise tkoda. Siinne mrmgi Kuramr on ainus je vasakkaldal asuv paljand Piusa jel. Coriolisi ju tttu, mis kik vee natuke paremale kallutab, noolib veevool ju ikka enam paremkallast. Baeri majas paiknev tkoht teeb Tooma ja Tomi aukohuseks arutada, mida mtles jgede kallaste kulutamise seadusest vlja Baer ja mida Babinet.


Kalmtmgi ehk Kpamgi on geoloogiliselt thtis samal phjusel, miks kodulinna Tartu Arukla koopad: Devoni rkalade leiukohana [1]. Kalmtme paljandis on kaks allikate uuristatud koobast, kus inimesed varjasid end veel Teise maailmasja ajal. Teisel pool jge on Pevapramise mgi ehk Hobuseselja mgi, mille hari on nii kitsas, et kavalad jahimehed ajanud seda mda metsloomi otse kotti. Oosi suhteline krgus on 20 meetrit. Ehkki meie ajakava ei vimalda seekord mele ronida, soovitame phjalikumal matkajal seal kindlasti ra kia. Hiljuti avastati, et seal olnud muinaslinnus; Helen on kuulnud koguni lennukaid arvamusi muistsest observatooriumist.

Jksi kla juures on jekaldal mnus koht, mis on kui loodud matkajate kehakinnituspaigaks, sgiisumuusikat vilistab otse jepinnal lendlev vihitajapaar. Kell kuus htul, kolm tundi prast matka algust, letame MeremeKapera tee. Endise Viko-Hrm veski juures tegutseb praegu Piusa rgoru puhkemaja. Omanik klaliste puudust ei kurda, parajasti kilkab tagaues bussitis koolilapsi. Jge mees ei paisuta, kll on aga ehitanud tammi, kust veematkajate rmuks viib kanalike libedalt le kivise-knnuse veskikoha. Muretseme, kas ta ikka kevaditi tammi alla laseb, et harjus lesvoolu kudema pseks.


Rada lheb les veerule, veeru turjal on metsatee. Tallata saab metsaalust, niite ja jekaldaid. nneks thiseid jtkub, on lausa tppisjuhiseid: Kui peale vaevumrgatavat metsateed letate niidu selle paremas servas kulgevat rada mda, juate endise veski kohale. Sealt edasi pole enam iget teed, kuid matkates vapralt mda jekallast, juame varsti Rebseniidule. See tundub olevat je kige ilusam lik, aga autoga siia ei saa. Seeprast ehk ongi nii ilus. Ka rajamasin pole siin jrisenud. Niit on prandkoosluse ilmega, arvab meie prandkoosluste spetsialist Tom. Matkaraja voldiku [1] jrgi valdavad Piusa kallastel lamminiidud ja niisked aruniidud. Selle niidu hooldaja nib olevat kobras, kes visalt pealetungivat pajuvsa langetab, ehkki hooldetegevuse seisukohalt pisut ebatavaliselt krguselt. Oranikihvalise eluka hambatd neme siin lausa kikjal, isegi vaiguse mnni kallal. Kaaslaste llatust mrkaval vastutaval toimetajal on phjust nppu vibutada ai-ai, kuidas te ei mleta: kopramees Kolla ju kirjutas eelmisel aastal, et piiber teeb seda kike ilmselt teadlike metsakujunduseesmrkidega (vt. EL 2002, nr. 10, lk. 50).

Rada on tepoolest kadumas ja enne kuuldud kohaliku veskimehe jutt sellest, et rahvast kib siin murdu, tundub nd iseranis uskumatuna.

mbrus muutub pris metsikuks: puude kljes ripuvad kodumaised hiigelliaanid kesvamrjukesele kibedust andvad humalad. Juame Rebsniidule, mille jrgi on nime saanud endine Rebsniidu puustus. Puustusteks kutsuti enne sda Setomaal kla hiskasutuses olnud metsakinnistuid. Otse meie ees on vike, mndidega piiratud kngas Kukumgi, rahvaprimuse jrgi vepealiku haud. Haual kasvavad kukeharjad, suured ja lopsakad. Selle mber laiub aga lamminiit, mida angervaksad tikuvad umbe kasvatama. Teabetahvel lubab koguni angervaksa valgeid isi, aga nende jaoks on vara mis vara.

Suundume Nakrimaa niidule, kus krgub 12 m krgune Nakri mr. Uus-setomaalased Helen ja Mart kinnitavad kui hest suust, et vaat nd on mbritsev mets juba rohkem ige Setomaa metsa moodi: hre ja kuiv palumnnik. Marjaajal saab matkaja suu siin kllap ige magusaks. Ja oh rmu: siin on ka matkaraja esimene prgikast.


Hoopis sgavama mulje jtab Tsiaorg ja sealsamas asuv Keldre mr seni nhtud kaldaist krgeim. Mart rgib vrvika loo seajahist: krsakandja aetud orgu, siis hakatud mlemast oru otsast tulema ja saadudki siga ktte. Sellest siis ka oru nimi.

Natuke kipakat silda mda saame je paremkaldale ja juame lpuks Eesti krgeima Devoni liivakivi paljandi juurde see on Hrm Memine mr ehk Keldri mr. Toomas loeb: Jeniidult avaneb vaade, mis nagu ei kuuluks enam Eesti maastikku. Oruperv knib siin 43 meetrini ja paljand kulgeb kuni 150 meetri ulatuses. Pilt vrib vaatamist kll, ka sellele, kellel Ahja Taevaskojad korduvalt nhtud.

Paljandi lunaotsas on liivakivis nii siinsele veskile kui ka mrile nime andnud vana kelder. Keldrile me ligi ei tki; see on koos veskikohaga eravalduses ja pererahvast tuntud Tartu intelligendi peret pole ilus tlitada. Pilti teeme kll ja arutame ise juurde, et nii looduskaunis kohas polegi ehk vga hea elada ega puhata: kll vib siin alles neid kutsumata visajaid voorida. Kell on saanud pool kaheksa.

Hrma Alumine mr ehk Klksniidu mr oma etteulatuva kaljuga eldakse olevat ks kaunimaid Piusa rgorus. Seda videt saame meiegi ainult kinnitada. Paljandi mitmevrviliste murranguliste kihtide mng on kui teline loodusskulptuur. Siin olla filmitud vike lik filmist Libahunt, jekrus olgugi et eramaal asuvas saab aga telkida ja lket teha.

See on mnus koht matka lpetada: muidu tuleks kndida paar-kolm kilomeetrit mda sna igavat ja sirget metsateed kuni VruObinitsa maanteeni. Mart on auto just siia ootele seadnud ja nii pseme ka algavast vihmast. Ega me palju sohki teinudki: kaksteist kilomeetrit imevahvat matkarada sai igatahes edukalt lbi knnitud!


1. Saarnits, Pille (koost.) 1997. Piusa rgoru matkarada. Eesti Loodusfoto, Tartu.


Helen Alume (1975) on Eesti Looduse toimetaja.

Toomas Jriado (1947) on MT Loodusajakiri snumitoimetaja.



Helen Alume, Toomas Jriado
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012