Eesti Looduse fotov�istlus
2012/01



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Loode-Eesti rannik EL 2012/01
Rahutu looderannik muudab pidevalt oma ilmet

Loode-Eesti geopargi lneosa rannikumaastik on Euroopa omaprasemaid. See on paik, kus rannajoon alatasa muutub, jrved tekivad ja kaovad ning jed muudavad oma asukohti ja suudmeid.

Viimasel jajal, mis kestis ligikaudu 20 000 aastat, oli j Lnemere phjaosas kuni kolme kilomeetri paksune. J raskus surus maapinna kummipallina kokku. J sulades hakkas maapinna krgus taastuma, s.t. maa hakkas kerkima. Sulamine lppes ligikaudu 10 300 aasta eest.
Prast viimast jaega on maapind kerkinud kige rohkem Fennoskandia Phjalahe keskosas: kuni 270 m. Eesti looderannikul on maakerge olnud ligikaudu 110 meetrit ja Tartu mbruses 20 meetrit. Esialgu kerkis maapind kiiresti, hiljem mnevrra aeglasemalt. Praegu kerkib maa nimetatud paikades vastavalt 9, ligi 3 ja 0 mm aastas.
Suurem osa Mandri-Eesti krgemate paikade pinnamoest on ldjoontes vlja kujunenud viimasel jajal ja j taganemise kigus. Mandrij ti Soomest kaasa palju kivimmaterjali, kulutas seniseid pinnavorme ja kuhjas uusi. J sulamisel ja prast seda uhtusid, sortisid ja kandsid jsulamisveed pinnast uutesse paikadesse. Kujunes vlja vetevrk, vormusid lamedate nlvadega pinnavormid.
Teisiti on kujunenud Loode-Eesti madal rannik. Prast jaja lppu ji praegune looderannik pikaks ajaks Lnemere vee alla. Maa kerkides meri taganes. Umbes kmne kilomeetri laiuses rannikuvndis, mis oli kerkinud le meretaseme viimase viie tuhande aasta jooksul, kujunesid eri vanusega rannamoodustised rannavallid ja rannikuluited ning vetevrk vlja maakerke, tuule, tormilainetuse ja hilisajaloos ka inimtegevuse koosmjul.

Looderanniku kujunemislugu pole kuigi detailselt kirjeldatud, kuid videtakse, et Osmussaar (abs. krgus 8 m) kerkis merest umbes 20003000 aasta eest [1]; Veskijrv eraldus merest umbes 4500 aasta eest; mererne suur rannavall ehk Mereparras tekkis 20003000 aasta eest; Nva laguun (rannikul asuv madal veekogu) eraldus merest ligikaudu 1800 aastat tagasi. Viimase umbes viie tuhande aasta jooksul taganes meri Veskijrve juurest 6 km praeguse Keibu laheni ja jrv kerkis 16 m krgusele. he aastaga taganes meri keskmiselt 1,3 m ja maapind krgenes 3,3 mm.
Kui vrrelda 1961. ja 2008. aasta kartograafilisi andmeid, neme, et mererand taganes sel ajavahemikul Uuejel 40, Nva Liivanerannas 30 ja Lepaaugul 70 meetri vrra ehk vastavalt 1, 0,7 ja 1,5 meetrit aastas. Seda phjustas eelkige tugevate tormidega randa kuhjatud liiv, vhem maakerge.
2009. aasta ligi hemeetrise alavee ajal taandus meri madalas Keibu lahes ajuti le 50 meetri. 2011. aasta talvel laienes Liivaneranna tasane liivavnd 30 meetrilt suveks 90 meetrini ja sinna tekkis laguun. Aasta lpu julutormid uhtusid laienenud liivavndi ja laguuni ra.

Mererand ja puhas liiv on peamisi maastikuvrtusi, mille tttu kuulusid Nva ja Noarootsi vald 2008.2009. aasta uuringu jrgi Eesti kuue esimese suve ja puhkuse veetmise paiga hulka. Looderannikul on umbes 20 km liivaranda.
Looderanniku rohke liiva pritolu ei ole heselt selge. Arvatavasti on liiv tekkinud kusagil mujal ja selle kandsid siia suured vooluveed, he teooria jrgi rg-Neeva. Siinset liiva kutsutakse laulvaks, sest kui kndida pealt kuivas ja alt niiskes liivas, tekib eriline kiuksuv heli. Seda phjustavad puhta, mara ja htlase terajmedusega kvartsliiva hrdumisel tekkivad elektrilaengud.
Looderannik on Eesti suuremaid omalaadseid viirgmaastikke, kus on kuni 40 km luiteid ja rannavalle. Kui ldmistena on luide tuule ja rannavall lainetuse tekitatud pikk kitsas pinnavorm, siis siinseid seljakuid vib pidada vall-luideteks, mille on tekitanud tormilainetus ja liivatuisk vaheldumisi. 2011. aastal mtsin Keibu lahe res tekkivate ja uute luidete krguseks 0,52,5 m, 80 meetri kohta tuli neli uut luidet 50 aasta kohta see ala on merest kerkinud viimase 50 aasta jooksul.
Luite materjal on peenem liiv, rannavallil jmedam materjal, sageli kruus vi veerised. Luite krgus on harilikult kuni neli meetrit. Maakerke mjul veepiirist eemale jvaid, aegamda kamarduvaid eelluiteid leidub nii Keibu lahe res kui ka Liivanerannas.
Liivaneranda ja Keibu lahe rde kuhjus veepiirile lhim krgem vall-luide l967. aasta tormiga. 2005. aasta torm lhkus Rannaklas liivaranda ra kohati 510 m laiuselt ja paiskas 3050 cm paksuse liivakihi uedele ja mnnikusse kuni 30 m kaugusele. Sama torm kujundas mber ka klibuvalle, niteks kuhjas Vrgunaninale (# 5) uue klibuvalli ja lhkus vana klibuvalli Padise valla Alliklepa jrvede (# 3) juures. Kaarel Orviku snutsi kuhjas see torm mnda Eesti randa kuni nelja meetri krguse valli. 2011. aasta julutormid kandsid Spithami klas ligi kmne meetri krguse Mereparda jalamist ra liiva ja puid paari meetri laiuselt. foto merelainetus
Suurim vall-luitestik pindalaga 2,5 x 10 km jb Veski- ja Tnavjrvest kagusse ning phja. Jrvede ja mere vahele on viie tuhande aastaga tekkinud kaks suurt rannavalli ja tublisti le 50 luite, mis pikkuselt erinevad suuresti. Iga vall vi luide on saanud alguse vhemalt hest suurest tormist. Tihedamalt on luiteid jrvest 1,3 km kagu pool, kus 1,3 km pikkuse ligu kohta leidub 45 seljakut, seega kolm seljakut saja meetri kohta (# 1).
Luited annavad erilise ilme ka Tnavjrve rabale. Selle lneosa luidete vahel asuvad kitsad sood on mrjal ajal veerohked, neid kutsutakse loikudeks. Nii luite kui ka loigu laius on enamasti 1020, harvem 50 meetrit vi le selle. Vallid on kaarjalt paralleelsed, he-kahe kilomeetri pikkused, mned koguni kuus kilomeetrit pikad ning ulatuvad Veskijrvelt Maissooni.

Suur rannavall ehk Mereparras (# 5, nr. 18) on ks looderanniku omaprasemaid pinnavorme. See kulgeb piki randa Roostalt le Dirhami ja Nva Keibuni. Rannavall asub merest 10800 m kaugusel, see on 23 km pikk ja katkeb kohati. Valli krgus jb vahemikku 413 meetrit, laius ulatub kuni saja meetrini ning sellega liituva luitestiku laius on 0,51,5 km. Valli vanuseks on hinnatud 20003000 aastat.
Vallil on mitu huvitavat paika (# 2). Roosta puhkeklast lunas (# 2, A) on vga tihe mikroreljeef: kuni kaheksa meetri krgused arvukad knkad, lohud, seljakuid, orvandid ja sadulakohad.
Perakla Liivanina metsas (# 2, B) on haruldane libamhnastik: palju seljakuid, lohke ja pisisoid. Tavamistes thendab mhnastik mandrij sulamise ajal moreeni alla mattunud jpankade hilisemal sulamisel tekkinud korrapratute lohkude ja kngaste vlja, ent Liivanina libamhnastik vis tekkida mereranda muistse klma talve jrel, kui tormid kuhjasid randa krge valli liivast ja jpankadest. J sulades ji alles lai mhnaline vall-luide.
Lepaoja-Keibu valliosa ehk liivahanged (# 2, C) on eriti atraktiivsed. Seal on palju avaliivikulappe, valli maapoolne klg on jrsk, tipud ulatuvad 13 meetrini. Merepoolsel kljel paikneb viie meetri krgusi maraid knkaid, mille tipus kasvab mitu kuni kaheksatvelist kaseperekonda. Tuksi vall-luide klast kagu pool vrib thelepanu 1,6 km pikkuse ja 100 m laiuse harjaosa vga tiheda mikroreljeefi poolest (# 2, D).

Teine krge vall-luide, nimetagem teda Suurluiteks, asub Veskijrvest lnes ja phjas. Pikkust on sel kaks kilomeetrit, 30 meetri krgune tipp asub kahe liivakarjri vahel. See koos Variku kla lhedal asuva 29 meetri krguse vall-luitega vis tekkida Litoriinamere lpul 80004000 aastat tagasi. Karjrides on kuni kmne meetri krgusi liivanlvu ja ujumiseks sobivad tiigid.
Suurluitel oli 2008. aastal ulatuslik pleng, valdav osa mnnikust sestus, avaliivikuile lisandus paljaks plenud liivaalasid. Korduvalt plenud Tnav- ja Veskijrve luiteil ja rabas on hea jlgida elu taastumist plenud maapinnal.
Krgeimad, kuni 13 meetri krgused jrsud luitenlvad asuvad Keibu mgede keskosas ja Nva Variku klast paarsada meetrit luna pool.

Jrvede lhike elu. 18. sajandi lpul judis kartograafia areng leminekuni kirjeldavalt meetodilt mdistamisele. Saarte ja rannajoone detailide krval ilmus kaartidele ha rohkem ldistatud infot asulate, teede, suuremate jrvede ja jgede kohta. Sellest ajast tnini on tugevasti muutunud kohanimed, kaardistamismeetodid ja maakerke tttu merepiir.
19. sajandi algusest peale oleme saanud kaartide abil jlgida ksikuid maastikudetaile ja nende muutumise kiku. Maa kerkides arenes vlja madala ja lauge ranniku vetevrk. Jrved on kujunenud uute rannavallide taha maakerke ja tormilainetuse koosmjul, madalaid rannajrvi tekib alatasa juurde ja hbub.
Viimase kahesaja aasta jooksul ilmunud kaartidel saab jlgida ranniku muutusi. Dirhami, Keibu ja Alliklepa vahel on kahesaja aasta jooksul olnud 32 ja Osmussaarel 17 jrve. Ndseks on neist kahekmne kaheksas vesi pidavalt, heksa on ajuti kuivad, viis on roostunud, seitsme asemel on metsasoo.
Mned jrved on tekkinud ka juurde: niteks Padise vallas Alliklepa klas asuvad Kolviku jrved ja Nva vallas asuv Lepaaugu jrv on kujunenud endistest merelahtedest (# 3, # 5).

Tekstikast
Kolviku jrvede areng:
1900 Kalda kolme maanina vahel on kaks lookleva kaldajoonega lahte.
1936 Lnepoolne laht on sulgunud jrveks.
1966 Idapoolne jrv on merega henduses, le oja viib sillake.
1967 Suurtorm uhub randa krge klibuvalli, idapoolne veekogu sulgub.
2000 Mere ja meetrisgavuste jrvede vahel on autoga lbitav klibuvall.
2005 Torm lhub klibuvalli; seda saab lbida ainult ATV-ga.
2011 Idapoolse jrve pindala on umbes 10 hektarit, lnepoolsel 11 hektarit.

Perakla jrvede lugu. Perakla jrvesid on olnud kaartidel kllalt keeruline kujutada, kuna nad paiknevad vhese nhtavusega asustamata metsaalal, kus kva maa, soo, roostiku ja vee piirid on hgusad. Aerofotode kasutuselevtuga muutus nende kujutamine kll lihtsamaks, ent kohanimedega on segadusi tnini. Maa-ameti kaardiserveri kohanimeregistri kaardirakenduses on igal sealsel jrvel kirjas kaks-kolm, mnel isegi neli rpnimetust.
Eriti detailselt on Perakla jrvi kujutatud Spithami kommuuni 19. sajandi teise poole kaardil (# 4): Stor wae (Suurjrv) leidub kaartidel jrvena 18031903, 1936 roostikuna, 1961 ajutise veekoguna, kraavitamise jrel muutus roostikuks. Mella wae (Vahejrv) on kantud ainult Spithami kommuunikaardile.
Fly wae (tsjrv)/Pikanina leidub kaartidel 18671934 ja 20022008. Eesti nimekuju prineb pikast jrveninast, mis on praeguseks kadunud. 19361984 on ala nidatud roostikuna, nd eraldi nelja veealana, mis ajuti kuivab. Veekogul on liivane phi, sgavus kuni 40 cm. foto Flywae
Need kolm toonast jrve on praegu tuntud Perakla roostikuna ( # 5, nr. 1, 2, 3), sealt algab Uusjgi. Kolme meetri krgusest roostikust nnestub hea tahte korral les leida kaks pisikest veesilma mtudega umbes 10 x 20 meetrit need on kik, mis on silinud endisest Suurjrvest (# 5, nr. 1).
Peale rootsikeelsete nimedega jrvede hbusid eelmisel sajandil roostikeks ka Pliste jrv, mis oli kaartidel 17971934 ning muutus prast Nva je svendamist 19601980 roostikuks (# 5, nr. 5); Nva Allikajrv, mis oli jrvena kaartidel 17971938; vljavoolukraavi kaevamise jrel muutus ta tiikidega sooks 1961 (# 5, nr. 6), ning Kurkse jrv (# 5, nr. 7) Nva vallamaja juures (kaartidel 17972002), mis hakkas lplikult hbuma 1980. aasta paiku, praegu roostik ja rohusoo.
Ndseni jrvedena silinud veekogudest on Spithami kommuuni kaardil mrgitud
Eist wae/Pikane (Idajrv, ka Soonde/Tuksi/Perakla/Pikkane), mille nimi on kandunud le Pikanina jrvelt. See on liivaphjaga veekogu pindalaga umbes 22 ha, vett on jrves kuni 0,8 m.
Jrvedena on silinud ka kaardile mrgitud Gammal trske (Vanasoo), mis mrgib samas roostikus asuvaid Pumbuta ja Allika- ehk Tantsujrve, ning Nimeta jrv. See praeguse tsjrve (Fly wae) ja Pikane vahel olnud veekogu on mrgitud ka 1900. aasta kaardile ja 1934. aasta jrvede nimistusse. Praegu on see vike veesilm suurusega 20 x 20 m, tal on liivaphi, vett 30 cm, kuivab ajuti.

Ajuti kuivavaid jrvi on rannikul neli ja Osmussaarel kuus. Nendes on vett alla meetri, kva liivaphi ja mni sentimeeter muda. Sellised veekogud on niteks Karuste jrved Nva-Variku tee res Siilime teeristist 1,9 km Variku poole, kus tee ristub sihiga. Jrved on sihil teest 200 ja 400 m kaugusel ida suunas.

Jed rndavad. Peale selle, et lahed muutuvad jrvedeks ja jrved roostikuks, ei psi muutumatuna ka Loode-Eesti jed. Mitu jge on oma sngi, eriti suubumiskohta merre tunduvalt muutnud: rndav jesuue on looderanniku jgede ja ojade eripra [2]. foto jesuue
Jesuue on liivas vonklev, vahel voolab jgi liivavalli taga merega rbiti kuni 400 meetrit. Sageli kuhjab torm merre suubuva je suudmesse uue 11,5 meetri krguse liivavalli, mis suleb vljavoolu. Vool taastub kahel moel: valli taha kogunev vesi murrab valli lbi vi kaevavad valli lbi inimesed.

Vanajgi ja Uusjgi. Muiste voolas Allikajrvest merre Vanajgi. Tenoliselt 18002000 aasta eest kuhjus pikaajalise intensiivse tormilainetuse ja maakerke koosmjul randa vimas vall-luide ehk Mereparras (# 5, nr. 18), mis sulges Vanaje (# 5, nr. 11). Praegu on 12,5 m sgavuse mudakihiga Vanaje sng nha PeraklaLiivaneranna tee krval.
Valli taha kogunes suur jrv Nva laguun? , mille veed murdsid lbi liivavalli. Selle tulemusena tekkis maaliliselt jrskude liivakallastega Uusjgi (# 5, nr. 10, kohanimena Uueje) ning aegamda Perakla jrvestik.

Veskije snd. 1803. aasta heverstane kaart kujutab eriti selgelt vooluvete vrku: kust ja kuhu mingite alade veed voolasid. Siit saab alustada Veskije ja Nva je elulooga.
Veskijrve veed voolasid edelasse Nva je lemjooksule. Vaisi klast lunas asuvast soost ja ammu hbunud jrvest (# 5, nr. 9) voolas Kurkse jrve (# 5, nr. 7) jgi. Sealt voolas vlja kaks voolunva (sellest vib prineda kohanimi Nva): ks suubus merre endise Nva metskonna juurest (# 5, nr. 4, nd ajuti avanev oja), teine haru voolas veel tekkimata Lepaaugu jrve kohalt. Praegu on sellest harust alles lhike Piiriski oja (# 5, nr. 15, mnel kaardil Vanajgi), mis suubub Lepaaugu jrve.
1803. ja 1867. aasta vahel kaevati lbi luitestik Veskijrve teeristist lne-loode pool. Veskijrve vesi suunati uut kanjonilaadset sngi mda lbi Vaisi kla Kurkse jrve, jgi sai nimeks Veskijgi. 1900. aastaks kaevati Veskijele Kurkse jrvest merre otse lbi luitevallide uus kanjonilaadne kaunis alamjooks (# 5, nr. 16). Eelmised voolunvad hbusid. 1980. aastal paiku kaevati Kurkse jrvele veel ks vljavool kraav Lepaaugu jrve, ja Kurkse jrv hbus.

Ka Nva jgi rndab. Muiste, enne 1797. aastat, voolas Nva jgi lbi Rannakla merre ndsest erinevat sngi mda (# 5, nr. 12). See sng asus praeguste Niida ja Oti kinnistu vahel ning on hsti jlgitav RannaklaPerakla teest phja pool. See paistab luitevallide vahel 1020 m laiuse rabana, kolme kinnistu omanikud on sellesse kaevanud tiigid. Endises jesngis pole nha, et voolu oleks sulgenud tormi kuhjatud liivavall.
Ndne jesng Rannakla tee silla juures kaevati lbi heksa meetri krguse rannavalli mitmesaja aasta eest. Nva je suudme paremkallas pikenes 1967. aasta tormi aegu 80 meetri vrra, sest sealne laid liitus rannaga (# 7, nr. 13).

Pilk tulevikku. Kui keskkonna senised tendentsid psivad, on rannikul lhema saja aasta jooksul oodata ligikaudu paari suurt nn. sajanditormi. Nende tagajrjel taganeb meri kohati saja meetri jagu, kuivale kerkib kmmekond suurrahnu, tekib vhemalt ks kahe-kolme meetri krgune vall-luide ja ks jrv ning kaks-kolm jrve hbuvad.

Tekstikast
2010. aastal loodi Eesti esimene, Loode-Eesti geopark Noarootsi, Nva, Padise ja Keila valla ning Paldiski linna territooriumile. Sihiks seati koguda teavet nende alade maastikuvrtuste kohta, tutvustada parki nii kodu- kui ka vlismaal ning edendada loodusturismi abil kohalikku elu.

1. Kink, H.; Tht-Kok, K. (koost.) 2010. Loodusmlestised 20. Natural Heritage of Estonia. Loode-Eesti. Teaduste akadeemia kirjastus, Tallinn.
2. Kivistik, Arne 2003. Rndavad jesuud. Eesti Loodus 54 (2/3): 7274.
3. Raid, Tnu 2002. Tabula Livoniae. Biblioteca Apostolica Vaticana, Tallinn.
4. Riikoja, Heinrich 1934. Eesti jrvede nimestik. Kirjastus Mattiesen, Tartu.
5. Veering, Luule 1986. Perakla jrved. Eesti Loodus 37 (7): 471473.


Arne Kivistik (1933) on suusa- ja orienteerumispetaja, erihuvi on maastiku kujutamine orienteerumiskaardil, rndrahnud ja kivimiliigid.



Arne Kivistik
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012