Eesti Looduse fotov�istlus
2012/01



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Raamatud EL 2012/01
Uusi raamatuid

JKSOOD, NENDE KASUTAMINE JA KORRASTAMINE
Koostanud ja toimetanud Jaanus Paal. Eesti turbaliit, 2011. 159 lk.

Eesti geoloogiakeskuse andmeil on Eestis ligikaudu 9400 ha mahajetud turbatootmisalasid ehk jksoid. Kaevandatava turba ammendumisel lisandub lhikmnenditel neid veel paarkmmend tuhat hektarit. Jksood mjutavad oluliselt mbruskonna loodusolusid. Sgava kuivenduse ja intensiivse turbalagunemise tttu eraldub sealt kuni heksa korda rohkem CO2 kui liiklusest.
Erinevalt raiesmikest ei taastu looduslhedane seisund jksoodes ka vga pika aja jooksul. Seetttu kohustavad seadused prast kaevandamise lppemist jksood korrastama. Tegelikkuses on seda Eestis vga vhe tehtud.
Peale Eesti soode ja nende kuivenduse tutvustuse annavad ksiraamatu 20 autorit detailse levaate jksoode tekkest, nende erinevusest looduslikest soodest, mjust keskkonnale ning jksoode kasutamise vimalustest metsa- ja marjakasvatuses, samuti sellest, kuidas luua tingimusi nende taassoostumiseks.
nneks on jksoode korrastamises juba tunda uusi tuuli ja RMK on hakanud korrastama mitut jksood, sh. Viru ja Hara sood Lahemaa rahvuspargis. Teose avaldamist on toetanud keskkonnainvesteeringute keskus. Raamatu saamiseks vib sooviga prduda Eesti turbaliitu.
Edgar Karofeld



GEODEESIA JA KARTOGRAAFIA LBI AEGADE
Maamtmise ning kaardistamiskultuuri ajalugu snas ja pildis. Heiki Potter, Ivar Treikelder, kujundanud Tiina Alver. Maa-amet, 2011. 264 lk.

Rikkalikult illustreeritud raamatus antakse pgus levaade maamtmise ja kaardistamiskultuuri tekkimisest ning arengust ldise kultuuriloo taustal lbi aegade, alates muistsetest tsivilisatsioonidest kuni infotehnoloogiaajastuni. Phjalikumalt kirjeldatakse maamdutid ning geodeesia, gravimeetria ja kartograafia arengut Eesti alal Rootsi ajast kuni mdunud sajandi lpuni. Teose lpul on ka phjalik snastik ning vene ja ingliskeelne kokkuvte. Raamatut saab kige soodsamalt hankida e-posti vahendusel: potter@salibar.ee.



MEIL ON ELU KESET METSA
Koostanud ja teksti autor Veiko Belials. Luua metsanduskool, 2011. 151 lk.

Rahvusvahelise metsa-aasta thistamiseks vlja antud ilus fotoalbum metsast. Luua metsanduskoolis metsandusliku hariduse saanud looduspiltnikud kutsuvad lugejaid-vaatajaid endaga metsaradadele mttes kndima. Raamatus on avaldanud oma fotosid Veiko Belials, Mehis Maipuu, Tarmo Mikussaar, Jaak Neljandik, Jri Pere, Aivar Pihelgas ja Rivo Tarum.
Raamatu saatesnas on loodusfotograaf Sven Začek raamatu autorite kohta elnud: .. kigi nende silmist peegeldub Luua inimeste sra. Sra, mille phjust ma senimaani ei teadnud ja millele ma nd siis jlile sain nad kik on kinud Luua Metsanduskoolis ning ppinud siin looduse tunnetamist. See tunnetus paistab ka nende piltidelt ja hel igel loodusfotol peabki tunne sees olema, kuidas muidu suudaks see omakorda vaatajas emotsioone tekitada. Selle vitega jb le vaid nustuda.



KOERU. PILDIRNNAK LBI ENDISAEGSE ALEVI JA KIHELKONNA
Koostanud Indrek Ilomets, toimetanud Mart Orav, kujundanud Tiit Aunaste. Aasta Raamat O, 2011. 304 lk.

Phjalik pildialbum tutvustab Koeru minevikku aastatest 18671944. Nagu rnnakule kohane, on ekskursioonijuhi tekstil teoses vaid hdavajaliku kommentaari osa. Pildid prinevad kmnete endiste ja praeguste koerulaste, kodu-uurijate, kollektsionride kogudest ning muuseumidest ja arhiividest.
Tullio Ilomets on raamatu jrelsnas lisanud: Vib tdeda, et Koeru kihelkonna pevapiltnikud on alates 19. sajandi lpukmnendist teinud tublit td ja jtnud jrele rikkaliku prandi, mille edasist kogumist ning piltidel oleva lahtimtestamist on meie kodukoha mineviku talletajail vaja kindlasti jtkata.



INIMMJU TALLINNA KESKKONNALE VI
Konverentsi artiklid (8. detsember 2011). Toimetanud Meelis Uustal. Tallinna botaanikaaed, 2011. 135 lk.

Tallinna botaanikaaia ja SEI Tallinna koosts avaldatud kogumik sisaldab 37 autori viimase viie aasta jooksul kogutud andmete phjal kirjutatud 23 artiklit. Eelmine kogumik ilmus kmme aastat tagasi. Vahepealsel ajal on tienenud teadmised Tallinna loodusest ja keskkonnaseisundist: niteks on jtkatud linna maa-alal loomastiku ja taimestiku inventuure. Siit saab teada ka niteks kodanikualgatustest Tallinna ruumilises planeerimises, ilutulestiku reostusest, jtmekitlusest ja autost kui elulaadi osast. Konverentsi ettekanded on kttesaadavad Tallinna botaanikaaia kodulehelt www.botaanikaaed.ee.



LIIVLASED. AJALUGU, KEEL JA KULTUUR
Koostanud ja toimetanud Renāte Blumberga, Tapio Mkelinen ja Karl Pajusalu, kujundanud Zane Erntreite. Eesti keele sihtasutus, 2011. 436 lk.

2011. aasta oli rahvusvaheline liivi keele ja kultuuri aasta. Liivlased on eestlaste lhemaid sugulasrahvaid ja liivi keel on eesti keelega sarnasemaid keeli. Siiski pole seni olnud eestikeelset phjalikku levaadet liivlastest, nende ajaloost ja tnapevast. Liivi pritolu kultuuri- ja keeleuurijate, Eesti, Lti, Soome ja Saksamaa asjatundjate koostatud teos tidab selle thiku.
Teos koosneb kolmest suuremast osast. Ajaloo peatkis ksitletakse liivi keele ja kultuuri uurimist, Liivimaa ajalugu vanemal ja uuemal ajal ning liivlaste rkamisaega. Keele valdkonnas antakse levaade keele phijoontest, laensnakihtidest liivi keeles, Salatsi liivi keelest ja liivi keele allikatest. Kultuuri osas tutvustatakse rahvausundit, rahvakalendrit, Kuramaa liivlaste toidulauda, liivi kirjandust, kunsti ja muusikaelu.
Ksitletud on nii Kuramaa kui ka ajaloolise Liivimaa liivlaste asuala. Raamat on rikkalikult illustreeritud eri maade arhiividest ja erakogudest prit fotode, jooniste ja kaartidega. Teose lpul on ulatuslik allikate koondbibliograafia.
Raamatuga on kaasas Vahur Laiapea film viimastest liivi keele emakeelena knelejatest ning professor Tiit-Rein Viitso elutst nende keelte uurijana.

28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012