Eesti Looduse fotovõistlus
2012/01



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Raamatud EL 2012/01
Uusi raamatuid

JÄÄKSOOD, NENDE KASUTAMINE JA KORRASTAMINE
Koostanud ja toimetanud Jaanus Paal. Eesti turbaliit, 2011. 159 lk.

Eesti geoloogiakeskuse andmeil on Eestis ligikaudu 9400 ha mahajäetud turbatootmisalasid ehk jääksoid. Kaevandatava turba ammendumisel lisandub lähikümnenditel neid veel paarkümmend tuhat hektarit. Jääksood mõjutavad oluliselt ümbruskonna loodusolusid. Sügava kuivenduse ja intensiivse turbalagunemise tõttu eraldub sealt kuni üheksa korda rohkem CO2 kui liiklusest.
Erinevalt raiesmikest ei taastu looduslähedane seisund jääksoodes ka väga pika aja jooksul. Seetõttu kohustavad seadused pärast kaevandamise lõppemist jääksood korrastama. Tegelikkuses on seda Eestis väga vähe tehtud.
Peale Eesti soode ja nende kuivenduse tutvustuse annavad käsiraamatu 20 autorit detailse ülevaate jääksoode tekkest, nende erinevusest looduslikest soodest, mõjust keskkonnale ning jääksoode kasutamise võimalustest metsa- ja marjakasvatuses, samuti sellest, kuidas luua tingimusi nende taassoostumiseks.
Õnneks on jääksoode korrastamises juba tunda uusi tuuli ja RMK on hakanud korrastama mitut jääksood, sh. Viru ja Hara sood Lahemaa rahvuspargis. Teose avaldamist on toetanud keskkonnainvesteeringute keskus. Raamatu saamiseks võib sooviga pöörduda Eesti turbaliitu.
Edgar Karofeld



GEODEESIA JA KARTOGRAAFIA LÄBI AEGADE
Maamõõtmise ning kaardistamiskultuuri ajalugu sõnas ja pildis. Heiki Potter, Ivar Treikelder, kujundanud Tiina Alver. Maa-amet, 2011. 264 lk.

Rikkalikult illustreeritud raamatus antakse põgus ülevaade maamõõtmise ja kaardistamiskultuuri tekkimisest ning arengust üldise kultuuriloo taustal läbi aegade, alates muistsetest tsivilisatsioonidest kuni infotehnoloogiaajastuni. Põhjalikumalt kirjeldatakse maamõõdutöid ning geodeesia, gravimeetria ja kartograafia arengut Eesti alal Rootsi ajast kuni möödunud sajandi lõpuni. Teose lõpul on ka põhjalik sõnastik ning vene ja ingliskeelne kokkuvõte. Raamatut saab kõige soodsamalt hankida e-posti vahendusel: potter@salibar.ee.



MEIL ON ELU KESET METSA
Koostanud ja teksti autor Veiko Belials. Luua metsanduskool, 2011. 151 lk.

Rahvusvahelise metsa-aasta tähistamiseks välja antud ilus fotoalbum metsast. Luua metsanduskoolis metsandusliku hariduse saanud looduspiltnikud kutsuvad lugejaid-vaatajaid endaga metsaradadele mõttes kõndima. Raamatus on avaldanud oma fotosid Veiko Belials, Mehis Maipuu, Tarmo Mikussaar, Jaak Neljandik, Jüri Pere, Aivar Pihelgas ja Rivo Tarum.
Raamatu saatesõnas on loodusfotograaf Sven Začek raamatu autorite kohta öelnud: „ .. kõigi nende silmist peegeldub Luua inimeste sära. Sära, mille põhjust ma senimaani ei teadnud ja millele ma nüüd siis jälile sain – nad kõik on käinud Luua Metsanduskoolis ning õppinud siin looduse tunnetamist. See tunnetus paistab ka nende piltidelt ja ühel õigel loodusfotol peabki tunne sees olema, kuidas muidu suudaks see omakorda vaatajas emotsioone tekitada.” Selle väitega jääb üle vaid nõustuda.



KOERU. PILDIRÄNNAK LÄBI ENDISAEGSE ALEVI JA KIHELKONNA
Koostanud Indrek Ilomets, toimetanud Mart Orav, kujundanud Tiit Aunaste. Aasta Raamat OÜ, 2011. 304 lk.

Põhjalik pildialbum tutvustab Koeru minevikku aastatest 1867–1944. Nagu rännakule kohane, on ekskursioonijuhi tekstil teoses vaid hädavajaliku kommentaari osa. Pildid pärinevad kümnete endiste ja praeguste koerulaste, kodu-uurijate, kollektsionääride kogudest ning muuseumidest ja arhiividest.
Tullio Ilomets on raamatu järelsõnas lisanud: „Võib tõdeda, et Koeru kihelkonna päevapiltnikud on alates 19. sajandi lõpukümnendist teinud tublit tööd ja jätnud järele rikkaliku pärandi, mille edasist kogumist ning piltidel oleva lahtimõtestamist on meie kodukoha mineviku talletajail vaja kindlasti jätkata.”



INIMMÕJU TALLINNA KESKKONNALE VI
Konverentsi artiklid (8. detsember 2011). Toimetanud Meelis Uustal. Tallinna botaanikaaed, 2011. 135 lk.

Tallinna botaanikaaia ja SEI Tallinna koostöös avaldatud kogumik sisaldab 37 autori viimase viie aasta jooksul kogutud andmete põhjal kirjutatud 23 artiklit. Eelmine kogumik ilmus kümme aastat tagasi. Vahepealsel ajal on täienenud teadmised Tallinna loodusest ja keskkonnaseisundist: näiteks on jätkatud linna maa-alal loomastiku ja taimestiku inventuure. Siit saab teada ka näiteks kodanikualgatustest Tallinna ruumilises planeerimises, ilutulestiku reostusest, jäätmekäitlusest ja autost kui elulaadi osast. Konverentsi ettekanded on kättesaadavad Tallinna botaanikaaia kodulehelt www.botaanikaaed.ee.



LIIVLASED. AJALUGU, KEEL JA KULTUUR
Koostanud ja toimetanud Renāte Blumberga, Tapio Mäkeläinen ja Karl Pajusalu, kujundanud Zane Ernštreite. Eesti keele sihtasutus, 2011. 436 lk.

2011. aasta oli rahvusvaheline liivi keele ja kultuuri aasta. Liivlased on eestlaste lähemaid sugulasrahvaid ja liivi keel on eesti keelega sarnasemaid keeli. Siiski pole seni olnud eestikeelset põhjalikku ülevaadet liivlastest, nende ajaloost ja tänapäevast. Liivi päritolu kultuuri- ja keeleuurijate, Eesti, Läti, Soome ja Saksamaa asjatundjate koostatud teos täidab selle tühiku.
Teos koosneb kolmest suuremast osast. Ajaloo peatükis käsitletakse liivi keele ja kultuuri uurimist, Liivimaa ajalugu vanemal ja uuemal ajal ning liivlaste ärkamisaega. Keele valdkonnas antakse ülevaade keele põhijoontest, laensõnakihtidest liivi keeles, Salatsi liivi keelest ja liivi keele allikatest. Kultuuri osas tutvustatakse rahvausundit, rahvakalendrit, Kuramaa liivlaste toidulauda, liivi kirjandust, kunsti ja muusikaelu.
Käsitletud on nii Kuramaa kui ka ajaloolise Liivimaa liivlaste asuala. Raamat on rikkalikult illustreeritud eri maade arhiividest ja erakogudest pärit fotode, jooniste ja kaartidega. Teose lõpul on ulatuslik allikate koondbibliograafia.
Raamatuga on kaasas Vahur Laiapea film viimastest liivi keele emakeelena kõnelejatest ning professor Tiit-Rein Viitso elutööst nende keelte uurijana.

28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Loe Uudistajat
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet