Eesti Looduse fotov�istlus
2012/02



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Aasta puu EL 2012/02
Meie igapevane unapuu

unapuu on phjapoolkera parasvtme kige vhenudlikum, laiema levikuga ja enim kasvatatud viljapuu. Meie looduslik liik mets-unapuu on siin kasvanud vhemalt viis tuhat aastat, kultuurtaime aed-unapuu ajalugu Eestis ulatub 800 aastani. Pealtnha igituttav, on unapuil siiski ka palju huvitavat varuks. Vaatame unapuid Eesti Looduse veergudel sel aastal lhemalt.

Vahel on unapuu perekonda arvatud ka pirnipuu, mis erineb unapuust siiski mitmeti. Hsti ratuntavad perekonna tunnused on niteks aed-unapuul (Malus domestica) valged vi roosad ied, mis avanevad prast puu lehtimist alates vikese knnasja isiku tipust (pirnipuul vastupidi, isiku aluselt), kaks kuni viis alusel liitunud emakakaela (pirnipuul on need vabad) ja suur hulk kollaste (pirnipuul enamasti violetsete) tolmukottidega tolmukaid.
ldtuntud un on unvilja tpnide: tekib alumise sigimiku ja sellega liitunud kausja iephja suurenemisel viiepesaliseks lihakviljaks. una siseosa ehk unasda areneb viiepesalisest sigimikust, igas pesas kuni kaks seemet. Erinevalt pirnipuust pole enamikul unapuudest viljalihas kivisrakke.
Kui vaadelda unapuu perekonda tervikuna, kaasa arvatud rohked kultuursordid, on see viljade omadustelt vga varieeruv. Viljad vivad olla sstramarja kuni lapsepea suurused, nende vrvus vaheldub rohelisest punaseni vi valkjaskollaseni, rkimata koore ja viljaliha omadustest, maitsest ja lhnast.

unasortide kirjeldamise ja uurimisega tegeleb muu hulgas pomoloogia (teadus puuvilja- ja marjasortidest). Nii on nimetatud ka vrvitrkis albumeid, mis annavad levaate mingi ala vastavate viljade valimikust. Esimene srane kokkuvte ilmus meil 1897. a. tuntud pomoloogi Jaan G. Spuhl-Rotalia sulest, seal on kirjeldatud 95 unasorti. Eesti pomoloogia on avaldatud 1970. aastal ja sisaldab 110 unasorti.
unapuud on vga vormirohked, mistttu unapuude sstemaatika nuab veel palju uurimistd. Alles hiljaaegu olid vliuuringud suurtel aladel vga kasinad ning herbaarmaterjalid puudulikud vi polnud neid mnede piirkondade kohta ldse tehtudki. Samuti pole alati vimalik vahet teha metsikute ja metsistunud taksonite ning nende hbriidide vahel. Sel phjusel on veel mitmes hiljuti ilmunud ksiraamatus kirjeldatud vhemalt 50 unapuuliiki.
Nd on selgitatud, et paljud Kesk-Aasias kirjeldatud liigid pole siiski iseseisvad liigid, vaid tegemist on vikeste populatsioonidega, mille erinevusi tingivad loodusolude eripra ja krgusvndilisus mestikus.

Mets-unapuu (Malus sylvestris) on looduslikult levinud Euroopas, ulatudes Skandinaavia maadeni phjas ja kuni Krimmini lunas (#). Eestis leidub teda vhesel mral peamiselt Saare-, Muhu- ja Hiiumaal ning mandri lneosas PrnuTallinna jooneni. Mujal Eestis kasvavad taimed on pigem kultuurist metsistunud (#). Inimtegevusest ohustatud liigina on ta Eestis looduskaitse all kolmanda kaitsekategooria liigina.
Mets-unapuu kasvab 312 meetri krguse tihedavralise puuna, kuid vib olla ka psakujuline, ainult kahe meetri krgune. Ta on valgusrikaste kasvukohtade taimeliik, laialehistes tamme-, pgi jt. metsades kasvab teises rindes ksikpuudena, kuid eelistatult metsaservades vi lagendikel. Vimsa juurestiku tttu talub hsti puda ja teda kohtab ka stepialadel.
Nagu kik teisedki unapuuliigid, on mets-unapuu putuktolmleja ning tema seemneid levitavad linnud ja imetajad. Vilja lbimt on 22,5 cm, maitselt on see hapu vi isegi kibe. Kui need unad lbi klmuvad, muutuvad nad magusaks nagu magushapu vein ning maitsesid vanadel aegadel lastele hsti. Tnapeval viksid metsunad sobida veini kritamiseks.
Mets-unapuu puit on punakaspruun, raske, ilusa tekstuuriga ja klbab kasutada treimistdeks, kuid niiskuses kduneb kllalt kiiresti. Eesti vanades pukktuulikutes oli ta parim hammasrattapuit: kva ja libe. Samuti sobis ta hsti hvlipakuks ja libedasti jooksvaks kangasstikuks. Kuivatatud unapuulehtedest ja -koorest saadi punast vi kollast riidevrvi.
Mets-unapuu on ks kultuursortide lhteliike ja kohane neile pookealuseks. Siiski sobib mets-unapuu alusena hsti vaid mne ksiku sordiga. Seetttu kipub mets-unapuu pookealusena unustuse hlma vajuma. Tuntakse ka rippuvate okstega leinavormi.
Sagedamini kui mets-unapuud vib meie looduses nha metsistunud aed-unapuid kll kunagiste taluaedade asemetel, aga ka teeservadel. Nad hakkavad mahapudenenud seemnetest kergesti kasvama. Metsistunud aed-unapuu ei muutu mets-unapuuks.
Neil kahel liigil on kige kergem vahet teha lehtede jrgi: mets-unapuu vrsed ja lehed on alt tiesti paljad, aed-unapuu lehed ja nooremad oksad aga karvased. Viljuva puu mramine ei tohiks tekitada probleemi: mets-unapuu pisikesi hapusid vilju on raske segi ajada aed-unapuu suuremate ja magusamate untega.

Aed-unapuu on kultuuris kujunenud kompleksliik, mis metsistub kergesti seemikutena. Looduslikult sellist liiki ei kasva. Tema tekkelugu sandavad mned uurijad alustada juba neoliitikumist ehk ligi 7000 aasta tagusest ajast.
Inimese elupaikade mbruses jeti looduslikult kasvavate puude hulgast paremad alles nnda pandi alus aed-unapuu kujunemisele. Kehvemad puud raiuti vlja ja kasutati puiduna. Nii hakkasidki kujunema algelised unaaiad. Arvatavasti klvas inimene juba sel ajal paremate unte seemet kodupaiga lhedale, alustades niiviisi aretustd.
Tenoliselt oli ammu tuntud ka vegetatiivse paljundamise viis: kaugemalt toodi kodu juurde thelepanu ratanud puude juurevsusid. Seega hakati aedu rajama juba vga ammu. Kirjanduse phjal on unapuu kultuuris olnud vhemalt 5000 aastat.
Vaevalt on ige aed-unapuu teket isegi selle algaegadel seostada ainult he piirkonna ja he liigiga. Kaukaasias ja Phja-Iraanis hakkasid ilmselt arenema oma sordid nagu Kesk-Aasiaski. Euroopas sai kultuurunapuu kujunemine arvatavasti alguse mets-unapuust, sest arheoloogilistel vljakaevamistel on kiviaja inimese elupaikadest leitud palju mets-unapuu seemneid.
Looduslikult oli Kesk-Aasia rikas paljude viljapuude poolest, mistttu unapuu oli seal teisejrguline. Ainult mgedes tusis ta esikohale, sest mgi-unapuu on seal niivrd vormirohke, et isegi kogenud botaanikul on raske vahet teha looduslike ja kultuurvormide vahel. Ilmselt seetttu, et looduses olid valmis sordid juba olemas, ei pratudki Kesk-Aasias unaaretusele aastatuhandeid erilist thelepanu ning sealsete sortide arv on vike.
Teine iidne aed-unapuu sortide tekkekeskus kujunes Taga-Kaukaasias sinna Kesk-Aasiast viidud sortide alusel. unapuukasvatus Urartu riigis saavutas silmapaistvalt krge taseme. Kaukaasia unasordid said Euroopas ammu enne tuntuks kui Kesk-Aasia omad. Seetttu arvatigi pikka aega, et esmalt kujunes aed-unapuu Kaukaasias.
Ka Vana-Kreeka ja Vana-Rooma unasordid arvatakse tegelikult olevat Kesk-Aasia pritoluga, kuigi nad toodi Euroopasse Kaukaasiast ja Vike-Aasiast. Theophrastos on 4. sajandil e.m.a. kirjeldanud nelja unasorti. Cato teostes 3. sajandil e.m.a. leidub unasortide kirjeldusi kaks korda rohkem. Meie ajaarvamise algul on Plinius Vanem esitanud paarikmne unasordi kirjeldused.
unakasvatust hakkas tublisti mjutama pookimine ehk laiemas mttes vristamine, mis vimaldas sordipuid suuremal hulgal vegetatiivselt paljundada ning laialdaselt levitada. Hiinas tunti viljapuude pookimist juba tuhat aastat enne meie ajaarvamist. Ka Euroopa antiikrahvad oskasid pookida juba paar tuhat aastat tagasi.
Kreeka kolonistide asulaid Krimmi rannikul ilmestasid itsvad aiad, kus ei puudunud ka unapuu. Roomlased viisid oma unasorte Galliasse Prantsusmaale ja teistele vallutatud aladele. Inglis- ja Iirimaale judis aed-unapuu roomlaste vahendusel arvatavasti 1. sajandil.
Pikkamda nihkus aed-unapuu kasvatuspiirkond ka Kesk-Euroopasse. unakasvatuse itseaeg algas 16. sajandi teisel poolel. Kui mrgitud sajandi alguses oli tuntud 32 sorti, siis saja aasta prast oli neid 129 ja 1889. aastal koostatud nimekirjas juba ligi 10 000 unasorti.

unapuu aretuse ajaloos on Euroopal seega eriline koht. Siin sai unapuudest aednike huvi- ja moeobjekt. Koos kbusaluste kasutuselevtuga edenes iluaiandusest prinev komme anda viljapuudele tugeva likamise ja okste suunamisega korraprane kuju. Selline vormipuude kasvatamine kui tmahukas vte on praeguseks moest linud. Vaid intensiivselt majandatavates lunamaa aedades on tarvitusel lihtsamad toestatud palmetid, et soodustada varasemat viljakandvust ja viljade paremat vrvumist.
Ameerikasse levis unakasvatus Hispaania, Hollandi, Inglise, Prantsuse jt. vljarndajate vahendusel. Luna-Ameerikas hakati unapuid kigepealt kasvatama Tiilis, seejrel Argentinas jm.
Huvipakkuv on aed-unapuu tee Phja-Ameerika idarannikult lne poole. 18. sajandi teisel poolel klvas lihtne talumees, hdnimega Johnny Appleseed (unaseemne-Juku) tohutul hulgal unaseemet ning hutas ka teisi seda tegema. Asunikud klvasid uutes elukohtades sadu tuhandeid, vib-olla miljoneidki kaasa vetud unte seemneid, millest kasvas palju eri vrtusega puid. Johnny Appleseedist sai ks Ameerika kangelasi, kelle unakasvatuse lugusid on pajatatud tnini, eriti lastele.
Phja-Ameerikas niiviisi klvatud teadmata pritoluga seemnest kasvas mitu puud, mis hiljem ei vallutanud suurepraste sortidena mitte ainult Phja-Ameerika aiad, vaid levisid Teise maailmasja eel ja eriti selle jrel le kogu maailma. Neist said maailma kige levinumad sordid Delicious, Golden Delicious, Jonathan, McIntosh jt.
Hiinas kasvab 14 liiki unapuid, mille sordid on eri vrvitoonides kaunite tidis- vi pooltidisitega hinnatud ilupuud. Sgiunte kasvatamise ajalugu pole aga Hiinas kuigi pikk. Aed-unapuude sorte viidi Hiinasse 1870. aastal. Nd on ta Kirde- ja Phja-Hiinas muutunud thtsaimaks viljapuuks. Kasvatatakse peamiselt Ameerika sorte. Ka Jaapanis on levinud Ameerika sordid ja nendest saadud aretised.
Aed-unapuu sortimendi kujunemisel on oluline osa ka Ida-Euroopal. Vga vana unakasvatuspiirkond on Volgamaa, kuhu aed-unapuu toodi arvatavasti Kesk-Aasiast. Ajaloos on tuntud 11. sajandi unaaiad Kiievi vrstiriigis. Moskva vrstiriigis hakkas unakasvatus arenema 14. sajandil. Sajand hiljem rajati suur unaaed Pihkvasse.
Ameerika karmima kliimaga piirkondades oli thtis osa Venemaalt prit sortidel, samuti ida-mariunapuul, millega ristamisel aretati klmakindlad vikeseviljalised kreebid (crab-apple).
Liikidevahelised ristandid hakkasid aed-unapuu sortimendi kujundamisel etendama olulist rolli alles 19. sajandi lpul. Siberis aretati ida-mariunapuuga ristamise teel hulk karmile talvele vastupidavaid, kuid sna vikeseviljalisi sorte, nn. ranetkad ja kitaikad.

Mdunud sajandi kahekmnendail aastail hakati unaaretuses kasutama pungamutatsioone. See oli juba ammu tuntud nhtus, mille tarvitus sai erilise hoo 1950. aastatel. Pungamutatsioonid levivad kasvukuhikus juhuslikult ja jvad vliselt mrkamatuks.
Enamasti on tegu geenimutatsioonidega, kuid muutuda vib ka kromosoomide arv. Muutunud pungast kasvab teistsugune oks, mille viljavrvus vi -suurus ei muutu vegetatiivsel paljunemisel. Erilist rhku pannakse tnapeval kompaktse kasvuga nn. spur-sortidele, mida pungamutatsioonidena tekib mnel sordil sageli. Sort Delicious on andnud niteks umbes 80 punaseviljalist sorti. Eriti sageli muteeruvad Ameerika sordid.
Spur-sordid (spur ingl. kannus) on mnevrra nrgema kasvuga, veidi viksema hreda vraga, klgharud on lhemad ja jmedamad, vrsete pungavahed on lhemad, mistttu lehti on rohkem ja nad on klorofllirikkamad kui emasordil. Ka lhikesi kannusetaolisi viljaoksi on rohkesti. Spur-sordid on viljakad ja hakkavad varakult vilja kandma.
Uusimate sordiaretusmeetodite hulka kuulub laialdane mutatsioonaretus radioaktiivse kiirguse ja keemiliste mutageenide abil. ks aretusteid on ka polploidsete taimede saamine, nendel on hiigelsuured unad (600700 g).
Viimastel aastakmnetel on proovitud rakendada inglise teadlastelt prit nn. niiteaia ideed. Sel juhul istutatakse sobivad sordid nii tihedalt nagu tomatitaimed: hektari kohta mitukmmend kuni sada tuhat. Teisel aastal puukesed viljuvad ning kogu aed niidetakse kombainiga, mis koristab viljad ja peenestab oksad. Jrgmisel aastal kasvatatakse tgastest uued vrsed, mis aasta prast niidetakse samal viisil. Saagiaastad (kuni sada tonni unu hektarilt) vahelduvad niiteaias saagita aastatega, kui kasvatatakse uusi vrseid. Niiteaed on kulukas vga suure istikute vajaduse tttu.
Aed-unapuu sordiaretusest on tnapeval kujunenud laialdane tegevus, mis phineb riikidevahelisel koostl. Igal aastal lisandub sadu uusi sorte ja hvib osa vanu. ldhinnangu jrgi on praegu 15 000 unasorti.

unakasvatuse varasem ajalugu Eestis ei ole kuigi tuntud. 13. sajandi kohanimedes vib leida unapuu nime. Kllap prines see mets-unapuust, mille vilju (Phja-Eesti un, Luna-Eesti ubin) kasutati toidulisana.
Mitmes Tartumaa misas olid 16. sajandil puuviljaaiad juba olemas. Phja-Eestis Kolga misas oli 17. sajandil suur viljapuuaed, kus ksvahe kasvas ligi 200 unapuud. Sama sajandi lpust prineb esimene saksakeelne Baltimaade aianduse ksiraamat, seega oli toona tekkinud vajadus asjaomase nuandva kirjanduse jrele. 18. sajandi lpuaastail on ilmunud esimene eestikeelne Aija-Kalender, millest ilmneb, et misaaednikena ttas ka eestlasi.
Viljapuuaiad ei toonud isegi jrgneval sajandil misatele suurt tulu. Siiski hakkas Peterburi turg aegamda oma mju avaldama.
19. sajandi algupoolel Huecki jrgi enamikus misates [---] seisab vaevalt sada vi isegi vaid 1020 hooletusse jetud viljapuud. Harva oli tol ajal talupojal oma viljapuuaed. Paremal juhul kasvasid kodu mber mned sordita una- ja kirsipuud.
19. sajandi talurahvaseadusega kindla maavalduseta jetud talupojad kaotasid huvi aiapidamise vastu, mistttu viljapuuaiad jid eesti taludes jrjest haruldasemaks. Neid leidus Mihkel Veske nentimist mda 1876. aastal vaid 1/5 kuni 1/20 osal taludest. Vga sageli andsid vaid ksikud vanad unapuud mrku varasemate viljapuuaedade olemasolust. Sama autori andmeil hakati 1870. aastail uusi viljapuuaedu rajama eelkige Tartu mbruses, Vru- ja Mulgimaal. ksiti olid mned talunikud rajanud endale puukooli.
Viljapuude rajamine kulges kaua sna aeglaselt, kuid jrjekindlalt. 20. sajandi alguskmnenditel olid viljapuuaiad le maa juba sna tavaliseks muutunud. Sellele oli aluse pannud talude priseksostmine.
Kohalikest aed-unapuu sortidest olid juba 18. sajandil kuulsad klaarunad, (Liivi) kuldrenett, Tallinna pirnun ja Suislepp, mis olid suureprase maitsega. Kik lejnud unasordid olid Lne-Euroopast sisse toodud. 18. sajandi teisel poolel hakati Eesti alal paljusid sorte levitama, millest enamik toodi istikutena sisse Saksamaalt.
1920. aasta loenduse andmeil oli Eestis 314 000 kandeeas unapuud, need hlmasid kolmveerandi kigist viljakandvatest viljapuudest. Aedade rajamine hakkas hoogsalt edenema. 1929. aastal oli koos noorte puudega Eestis le poolteise miljoni ja veel kmme aastat hiljem 2 284 000 unapuud. Kige rohkem viljapuid kasvas Tartu-, Viljandi-, Harju-, Prnu- ja Vrumaal. unu jtkus vljaveokski. Peamiselt eksporditi neid Soome.
Eesti kliima on unakasvatuseks kllaltki karm ning maailma thtsamad sordid siin vastu ei pea. Suurte pakastega hvivad ka vastupidavamate sortide paljud puud. Niteks 1939/1940. aasta talvel hvis Eestis 69% unapuudest. Ka hiljem on olnud suurte kahjustustega karme talvesid. 1978/79 talvel said vga tugevasti kannatada Kagu- ja Kirde-Eesti aiad.
1970. aasta viljapuude loenduse andmeil oli Eestis 2 137 000 ja 1984. aastal 1 938 000 unapuud. 2010 oli Eestis unaaedu umbes 3500 ha. Kige paremini edenevad Eestis kohapeal aretatud sordid.

Veel hiljuti olid laialdaselt levinud Eesti vanad maasordid Suislepp ja Tallinna pirnun. Mitmest mdunud sajandil aretatud sordist on nd saanud meie aedade kige thtsamad sordid, nagu Tellissaare ja Talvenauding. Ametliku tunnustuse on koos varem aretatutega leidnud ligi 70 unasorti. Neist 15 on ka laialdasemalt kasvatatud.
Teises maailmasjas puututi Euroopa riikides kokku seal levinud maanteerse puuviljandusega. Selle eeskujul istutati eesktt Luna-Eesti teede rde sadade kilomeetrite kaupa unapuuridu. Kohati on need pikemate vi lhemate likudena silinud praegugi.
unapuud itsevad meil hailikult mai teisel poolel kmne peva jooksul, jahedal kevadel aga juuni alguspoolel. Suviunad kpsevad augustis, talisordid vetakse puult septembris vi oktoobri algul. Enamik unasorte kaldub vilja kandma le aasta. Seetttu vahelduvad head ja halvad saagiaastad. Suured klmakahjustused, ka tugevad kevadised klmad vivad seda korraprast aegrida omakorda mjutada.
Mned unasordid hakkavad vilja kandma juba esimestel aastatel prast istutamist ja annavad peatselt head saaki. Teiste sortide puhul tuleb suuremat saaki oodata ligi kmme aastat. Puude kandeiga kestab 2050 aastat, metsikutel puudel mnikord kauemgi.
Tugevakasvulisel pookealusel kasvavalt tiseas viljapuult saadakse saagiaastal sada kilo unu, sageli ka kuni 200 kg. Rekordsaagina viks mrkida Luna-Eesti sordikatsepunktis 1978. aastal helt 17-aastaselt Pltsamaa taliunalt saadud 546 kg. Kuid metsikute puude saake on arvestatud isegi kahe tonni piires, niteks looduskaitsealusel Oti mtsikul Karksis. Rekordid on tiesti vrdvrsed maailma teiste unakasvatuspiirkondadega. Keskmiste puu- ja hektarisaakide poolest aga ei suuda me vistelda parimate unakasvatuspiirkondadega.
Aed-unapuul leidub harva ka vorme, mille isi mesilased ei tolmelda. Eestist on leitud Rae ime nimetuse all tuntud vorm, mis annab omaprase kujuga seemneteta unu.

unatoodangult maailmas on esikohal Hiina, letades teisel kohal olevat USA-d kuus-seitse korda (2007. aasta andmed). Thtsamad unakasvatajad on Trgi, Iraan ja Poola. Nendega vistlevad Euroopa riikidest Prantsusmaa, Itaalia, Venemaa ja Saksamaa. Aasias on olulised unakasvatajad India ja Jaapan, Luna-Ameerikas Argentina, Tiili ja Brasiilia.
Luna-Aafrika vabariik on peaaegu niisama suur unakasvataja kui Hispaania. Egiptuse unatoodang on llatavalt peaaegu vrdne Ukraina omaga. Suured unakasvatajad on ka Uus-Meremaa ja Austraalia.
unakasvatus ei saa levida troopikas, sest unapuu vajab puhkeperioodi lbimiseks kahe-kolme kuu jooksul madalaid plusstemperatuure (07 C).
Luna-Indias jvad unapuud vga vikeseks. Sorti Rome Beauty kasvatatakse seal taimi kunstlikult puhkama sundides sel teel, et raiutakse lbi juured ja nopitakse ra prast seda veel puudele jnud lehed. Nii saadakse unapuult kaks saaki aastas: sgisel ja kevadel.
un on dessertpuuvili, mida tarbitakse aasta ringi. Suurest osast toodangust tehakse mahla, veini, siidrit, kompotti ja preed, neist valmistatakse omakorda marmelaadi, demmi jm.
unu kasutatakse ka dieetpuuviljana. Tuntud on nn. unapevad. Ka mitme seedekulgla haiguse ravis pruugitakse unu. Need aitavad sdamehaigusi ra hoida ja rasvumist leevendada.
unas sisaldavad kuni 10% suhkruid, luna pool sageli kuni 13%, samuti happeid (0,21,3%), rauda, joodi, kaaliumi, vaske ja vitamiine. C-vitamiini kogus, mille inimene saab pevas ses kaks-kolm una, ei ole suur ning katab umbes he kuuendiku pevasest vajadusest. Mitmekordselt suurema C-vitamiini sisaldusega on Uurali ja Siberi vikeseviljalised sordid, milles leidub mrkimisvrses koguses ka B9- ja K1-vitamiini.

1. Esau, Katherine 1953. Plant anatomy. Wiley, New York.
2. Hulten, Eric; Fries, Magnus 1986. Atlas of North European vascular plants: North of the tropic of cancer. Koeltz Scientific Books, Knigstein.
3. Kukk, Toomas; Kull, Tiiu (toim.) 2005. Eesti taimede levikuatlas. Eesti maalikool, Tartu.

Kalju Kask (1929) on pomoloog, sordiaretaja.



Kalju Kask
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012