Eesti Looduse fotov�istlus
07-08/2003



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
essee EL 07-08/2003
Setomaa on Eesti varamu

See rahvakild on nii arhailine, eriline, ja imelisel kombel kandnud oma vga rikast ja iseralist keelt ja kultuuri tnapevani, jdes psima kahe keelepruugi, vene keele ja eesti keele vahele. Setode lhisugulased nii keele kui ka osaliselt kultuuri poolest on vrukesed.

Setomaa ja selle inimesed on mingil imetabasel kombel psinud tnase pevani oma rahvusliku eripra ja kommetega. Nad on elanud sajandeid krvuti vanausulistega, vtnud omaks vene igeusu ja kombed ning rikastanud seda oma tavadega. Kuidas see rahvakild suutis hoida oma tavasid ja keelt pidevas lbikimises venelaste ja eestlastega, saab mistetavaks vaid siis, kui teatakse Setomaal kehtinud tavasid.

Veel minu lapseplves ei olnud kombeks vtta ei eesti ega vene naist. Ei olnud keeldu, aga enamasti ei tulnud sellistest abieludest midagi vlja. Elu oli siinsetel liivastel maadel ja kalarannas nii raske, et misamaade "mtsikstst" kositud naine ei pidanud kaua vastu ja pgenes koju. Pealegi oli seto keel sedavrd vras, et keele selgekssaamine polnud kigile jukohane. Setod ise naljalt eesti keelt ei ppinud. Kll aga osati eesti ja vene keelt sedavrd, et omavaheline kaubavahetus ja hdaprane suhtlus laabus.

Seto keelele pti teha lpp sotsialismi viljastavates tingimustes. Koolis keelati ka omavahel seto keeles suhtlemine, et lapsed piksid kiiremini rkima kaunist ja puhast eesti keelt. Edumeelsemad vanemad hakkasid oma lastega peagi rkima ka kodus eesti keeles, et lapsukene tuleks konkureerivas maailmas tulevikus paremini toime. Ise aga rkisid omavahel seto keeles.

Kartus nida setona, mida kohati on ka lausa halvustavalt rhutanud eestlaseks olijad, on paljudes setodes tekitanud alavrsuskompleksi. Eestlanegi pab mnikord varjata, et ta on eestlane, kui rgib mne inglase, sakslase vi ameeriklasega. Venelasega ei teki seda tunnet, ei tea miks?

Varemalt seto ei hbenenud olla seto, sest ta oli sedavrd vrikas ja tal oli oma keel ja kultuur, mis hoidis sellest paigast eemale saasta, sulid ja vargad. Isegi juut on korra elus nutnud, ja nimelt siis, kui seto sndis nii on setode kohta tunnustavalt eldud vi on nad ise endast sedavrd hsti arvanud. Kombed ja tavad ning kitumisreeglid hoidsid ra suuremad verevalamised naabritega, aga ilma ei saadud ka kuidagi lbi.

sna agressiivne vene kogukond, kelle klad olid pikitud seto klade vahele mda Pihkva jrve rannikut, elas oma tavade kohaselt. Suurematel kirikuphadel ja kirmaskite (klapidude) ajal vis tekkida lahkhelisid oma huvisid, kombeid ja tekspidamisi kaitstes. Seda tehti sedavrd selgepiiriliselt, et muul ajal polnud vaja enam tlitseda. Mnigi uljaspea kaotas elu, aga see manitses teisi ettevaatusele.

Seadusi igupoolest polnud vaja, nende asemel olid kindlad reeglid, mis tihtipeale ei linud lahku loodusseadustest. Igahele jeti igus elada ja videlda ning valida oma vimaluste piires. Ehk tundusid siinsed kombed krvaltvaatajale kuidagi barbaarsed, primitiivsed ja liiga vhe tsiviliseeritud, kuid nad toimisid mitu korda thusamalt kui praegused seadused. Igal juhul suri kalkarite ke lbi vhem inimesi kui praegu. Majadel polnud lukke. Aitadele ilmusid korralikumad riivid alles eelmise sajandi keskel, mnes klas on veel ndki luuavars uksehoidjaks.

Paraku on see kik kadunud vi kaduv. Seto kulutab asjatult lemrast energiat oma olemise ja elamise kaitseks. Pealetkkiv, rabelev globaalne kultuur vi kultuuritus ei arvesta sajandite prandust, seda rikkust, mis on tallel vikerahvaste kultuuris, mis on koosklas selle maa ja olemisega, mis tagab eksistentsi kige viksema energiakuluga. Siinsetel liivastel maadel ei saanud elada pillavalt, tuli osata kasutada kike, mida loodus andis ja mis jumala ning inimese enda t abil kasvas. Nlg petas juba lapsi maast-madalast suhtlema loodusega ja hindama iga elu, mis su mber eksisteeris. Loodusest veti maksimaalne, mida ta siinsele rahvale andis, kuid mitte midagi leliigset ei vetud. Seda ju polnudki. Kevadel kosutas kala nljast keha, suvel seened ja marjad metsadest, soodest. Kui kala oli rohkem, kuivas iga rsta all rasketeks pevadeks toit, mis on tnapeval ehk llesprade edevus. Siis olenes sellest paljude elu. See on sstlik elulaad, mille abil oleme elanud praeguseni ja mida me leolevalt hvitame.

Rannaklad olid julised ja rahvarohked parimate kalakoelmute piirkonnas. Praegu ei saa seto pda kala sedavrd vabalt, et sellest elatise lisa saada. Kala hoitakse vljavalitutele. Kauged ja eluvrad seadused piiravad inimese (seto) valikuvimalusi, vtavad temalt ta maa, vee ja metsa. Nd hiilib siinne inimene vargsi varjus kalavetel, metsas marjul ja seenelgi kies on omad piirangud. Kellele on meldud see maa, Setomaa?

Autod roomavad igasse klla, metsad veetakse thjaks ja seto hbeneb olla vaene, teadmata seda, et materiaalne vaesus ja looduslhedus ongi tema vaimse kultuuri hll seto keele, kultuuri ja vaimu arengu tagatis.

Paul Ariste tles (mulle) kunagi: "seto keel on eesti keele varamu". Ma olen selle le uhke, sest rikas ja arenenud keel on krge vaimsuse tunnistaja. Keele arengu taset ei iseloomusta mitte ksnes kirjakeele olemasolu, vaid keele vljendusrikkus.

Mletan oma kadunud ema tnulaulmist hes pulmas. Eesti keelest ei ole ma leidnud pooligi neid tnusnu, mida laulis ks peaaegu kirjaoskamatu naine. See keelevaramu kaob koos nende kandjatega. Praegune seto keel on juba vaene ja vilets oma vaimsuse poolest. Ta kipub hbuma nagu see rahvaski. nneks on palju sellest vanast ja vrtuslikust talletatud, kuid me ei tarvitse seda enam mista. Meie esivanemate keelelist ja vaimset rikkust laastab praegune keeleline primitivism ja vrkeelsed laenud, mille iget thendust ei tea sageli kasutaja isegi.


-------


Kiil ja miil


Kaos kiil, kaos rahvas,

Kaos su maa ja kultuur.

Mi perr jse?

Mis mtls su miil?


Kas elt sa kellegi iist,

Vai orjat sa kellegi jaost?

Kas olt sa vaba, t valliq vit tiid,

Vai olt sa elli, t snnt viil?



Koh om mu Setomaa


Ol-i kunage aoq njooq olnoq nii kuraq,

ts rahvas, t teh inmp ellq ei viq.

Siih innege knq muid rahvet ja riisjet,

a maa els teh ja rahvas oll prii.


Klvas vargal vaesus nii riisjal rivaq,

petjle klge jiq hb ja s.

Siih kike ellq ple setod es jovvaq,

vra meele murd maaha nlg ja t.


Talv kigl rass oll ellq ja ollaq,

kevvi ti lmmind ja rutsjahe kala.

Tulliq ojja sis haug ja lahel latik,

oll kigil siih ruume ja elo sai ollaq.


Im kallo ku soomits, laul latikst lajast.

Laul lastst ja marakstst nii magusest.

Ta lauls, t rannah ks rass om elo,

siiq mehele tulku-i noorik maailmast vabast.


Nd tul ku kodo, ma koolitt, liinast,

suur jrveviir terets tutvalt,

viil latik lapikost hannast

lindas vesi sjoost madalast rutsjast.


Ma k ta pervel, vii madalal veerel,

om kike arq ostno, sjoo maa.

Siiq raoto om postiq, aid viid vii viirde

ol-i inmp ta inemiste maa.


Siiq sigines vret nii liinast ku laanst,

Oli umal inmp siin kohta.

Hseq taloq ja ohtjest hitseseq plloq,

Inmp kike knn-i nid kssaket maid.


Mu hing jse haigst, lse smehe halu,

om vrele jetq puul Setomaad.

Tii-i herr` sl liinah mi setol vaia,

Om vras neile sjoo elo ja -laad.


Om ildu ikk, t rahvas ar kools,

om muutonu setolge vaim.

T maa om traatga kakutu poolst,

om Vinnele heidet osa sjoost himost.


Ku kirvga katske om raot sjoo rahvas,

tim maa ja himu kultuur.

Tul Euroopa ja kik lse segi,

om vikokisil rahvil lpp.


Nikolai Laanetu (1946) on Setomaalt prit zooloog, uurib eelkige veeliste ja poolveeliste imetajate bioloogiat ja koloogiat.



Nikolai Laanetu
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012