Eesti Looduse fotov�istlus
2012/02



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Linnud EL 2012/02
Armastatud ja vihatud koduvarblane

Maismaal kige laiemalt levinud loomaliigiks vib ilmselt pidada inimest. See ei thenda aga kaugeltki, et oleme ainsad seiklushimulised ja kohanemisvimelised loomad: koos meiega on peaaegu kikjale levinud teisigi. Tuntuim nide on rott, kes inimesega kaasa reisides on phjustanud katastroofi paljude maailma paikade loomastikule. Rotist ei j selle poolest eriti maha ka siinse loo kangelane koduvarblane. Mnes vallutatud riigis kutsutakse teda halvustavalt lausa tiibadega rotiks.

Seda pisikest julget helepruuni linnukest on kohanud ilmselt kik. Esimesena on ta kohal talvisel toidulaual, khklematult keksib mber vljas einestavate inimeste, luba ksimata seab end sisse tihastele vi kuldnokkadele ehitatud pesakastides. Koduvarblane (Passer domesticus) on maailmas enim levinud looduslik linnuliik.
Tema peamised vaenlased on kodukassid, aga ka rvlinnud ning paljud teised kiskluse lbi khtu titvad loomad.

Eestis elab koduvarblase krval teinegi varblaseliik pldvarblane (Passer montanus). Teda eristab koduvarblasest punakaspruun pealagi ja valkjashallid musta laiguga psed. Pldvarblane on levinud peamiselt Euraasias. Inimeste lhedust naudib ta vhem kui koduvarblane. Enamasti eelistab ta pesitseda hredamalt asustatud maapiirkondades.
Aasias on pldvarblane siiski laialt levinud ka linnalinnuna, tites sealt puuduva koduvarblase nii. Ida-Aasias, niteks Hiinas ja Jaapanis koduvarblast ei kohta, ent pldvarblane on seal ammu tuntud asukas ning thtis tegelane kohalikes mtides ja religioonis.
Siin artiklis tuleb juttu vaid koduvarblasest, keda nimetan lihtsuse mttes edaspidi lihtsalt varblaseks.

Kust varblane prit on, ei osata tnapeval elda. Ta on alati olnud seal, kus inimesed. Tema pliskodu arvatakse olevat Vahemere piirkond, kust ta koos inimesega on levinud mujale Euraasiasse ja Lhis-Itta. Neid alasid peetakse praegu varblase looduslikeks asualadeks.
Kuna aga inimene reisis kaugemalegi, ei jnud ka varblane maha. Ndseks on ta vallutanud peaaegu kogu Ameerika, osa Luna-Aafrikat, Austraalia, Uus-Meremaa ja paljud saared.
Kas varblane saab testi hakkama kikjal? Tegelikult mitte. Talle ei meeldi elada paksus metsas, avaratel rohumaadel ega krbetes.
Inimese lhedus tagab aga toimetuleku peaaegu igal pool. Koos meiega on varblased nii merd sitnud kui ka seadnud end sisse suurlinnade asfaldidunglites. Suurbritannias olevat ks varblasepaar leitud pesitsemas isegi 600 meetri sgavusel maapues sekaevanduses, kus nad toitusid kaevurite jetud toidupalakestest.

Miks on varblased head koloniseerijad? Varblased on agressiivsed linnud, kes rndavad ja tapavad toidu ja pesapaiga prast videldes endast viksemaid ja isegi endaga sama suuri linde. Nad kaitsevad gedalt pesapaigaks valitud territooriumi, purustades oma tugeva vindinokaga teisest liigist naabrite munad ja lhkudes nende pesad.
Oma naabruses elavaid varblasi nad aga armastavad. heskoos on kergem vastu astuda vaenlastele ja leida toiduallikaid. Varblaste arvates nikse tiesti piisavat, kui maailmas leiduks vaid ks linnuliik koduvarblane. Nii asendub paljudes maailma paikades varem klanud mitmekesine linnulaul vhehaaval ksluise sutsumisega. Pole siis ime, et inimene varblasi mitmel pool lausa surmavaenlaseks peab ning neid armutult hvitab.

Toidu suhtes pole varblane kuigi valiv. Sobivad viljaterad ja muud seemned, puuviljad, putukad. Khu saavad nad tis ka inimeste prgikastides. Videtavalt kuulub varblase mensse koguni 830 toitu. Erinevalt paljudest linnuliikidest, kes inimese lhedust vldivad ja kellele sobilikud elupaigad seetttu ha enam kokku kuivavad, armastab varblane elada just inimese lheduses, kus mne toidupala pudenemises vib sna kindel olla.

Varblaste eelis teiste linnuliikide ees on ka kiire paljunemine. Pesitsema hakkavad nad juba talve lpus vi varakevadel. Pesaehitus kib khku: kulub vaid pev vi paar. Ka vanu pesi taas kasutades hoiab varblane pesaehitusele kuluvat aega kokku. Igal pesitsushooajal kasvatavad nad les kaks kuni viis pesakonda, aastas muneb emaslind keskmiselt paarkmmend muna. Pojad vivad sugukpseks saada juba neljakuuselt. Nii vib hest linnupaarist mne aastaga ilma erilise vaevata sigineda tuhandepealine linnuparv.

Uudishimu tuleb kasuks. Uute alade asustamine on alati suur proovikivi. Lind peab les leidma toiduallikad, varjupaigad, pesitsuskohad ning ra tundma kiskjad ja konkurendid. See kik nuab paindlikku kitumist. Kes kohaneda ei suuda, uues kodus ellu ei j.
Varblane kohaneb vga hsti ja suudab kiiresti uusi oskusi omandada. Niteks on theldatud, kuidas varblased poeuste avamiseks meelega liikumisandurite ees lendavad: poe prandale vib ju olla pudenenud midagi suuprast.
Uuringud on nidanud, et vrskemalt uutele aladele kolinud varblasepopulatsioonide linnud on julgemad ja hakkajamad kui nn. vanade populatsioonide omad. Kllap on julgus ja pealehakkamine sellised omadused, mida lheb pikalt hel kohal elavatel lindudel vhem vaja, seetttu need hbuvad pisitasa. Veel enam, need omadused vivad vga stabiilses keskkonnas osutuda isegi kahjulikuks. Nagu eldakse: uudishimu tapab kassi. Varblaste puhul on siis lugu vastupidi: kass tapab uudishimu. Uusi elupaiku koloniseerides seevastu tulevad uudishimu ja julgus kasuks ning nii kogunevadki sinna just kige hakkajamad linnud.

Kaalukas sna selle kohta, kas liik jb uuel elualal psima, on elda parasiitidel. Varblaste vallutuste edu vtit vib otsida kahest parasiitidega seotud hpoteesist.
ks on nn. vaenlasest vabanemise hpotees, mille jrgi liigid on uutel aladel edukad seetttu, et nad on oma vaenlased parasiidid endistele elualadele maha jtnud.
Teine on nn. uue relva hpotees. Selle jrgi vtavad invasiivsed liigid oma parasiidid endistelt elualadelt kaasa. Ise on nad nendega juba kohanenud, kll aga pole seda uue elupaiga kohalikud liigid. Nood jvad uudsete haigustekitajatega htta, ja invasiivne liik saab konkurentsieelise.
2011. aastal avaldatud paljude teadlaste phjalik uurimus nitab, et varblaste edu tagab pigem esimene, vaenlasest vabanemise hpotees. Varblaste plisaladel neid kimbutanud vereparasiite ei leitud koloniseeritud aladel elavate varblaste verest, leldse kannatasid varblased seal parasiitide all vhem kui kohalikud linnud vi plisalade varblased. Nii on reisima minek varblastele igati kasulik: vanadest vaenlastest saadakse lahti, uued pole aga (veel) ppinud nende immuunkaitsest lbi murdma.
Vib siiski arvata, et varblase immuunssteemis on midagi erilist, mis vimaldab tal uutel aladel vrdlemisi muretult toime tulla. Miks ei viks muidu sama lihtsasti levida teisedki linnud? Sellele ksimusele otsivad teadlased veel vastust.

Vallutusretked: Aafrika. Phja-Aafrikat peetakse varblaste pliskoduks. Luna-Aafrikasse on ta aga judnud alles hiljaaegu ja seal peetakse teda sissetungijaks. Ometi on inimene ise ta sinna aidanud: krbes varblased hakkama ei saa, seega ei suudaks nad omal kel Aafrika phjaosast lunaossa levida.
Arvatakse, et Luna-Aafrikasse tid varblase lemmikloomana Indiast prit pllutlised 19. sajandi lpukmnendil. Eeldatavasti visid mned varblased sinna juda ka koos inimestega Niilust mda laevatades. Varblaste asurkond Aafrikas laieneb iga aastaga. Mandri siseosas, niteks Ugandas, kus teadlased veel mned aastad tagasi varblasi ei mrganud, on nad nd ennast mugavalt sisse seadnud ning valmis kohalike lindude elu prguks muutma.

Austraaliasse toodi koduvarblane Suurbritanniast 1863. aastal. Esimene peatuspaik oli Melbourne, kuid nd on ta vallutanud kogu mandri idaosa. Lneosast on teda siiani nnestunud eemal hoida. Ilmselt mngib oma rolli krb Austraalia keskosas, aga kindlasti ka ksk hvitada kik lneosas silmatud varblased.

Uus-Meremaale toodi esimesed sada varblast vaid mni aasta hiljem, aastail 18661870. Need saared meeldisid varblastele eriti: kllaldaselt toitu, sobilik kliima, vhe konkurente. Ja kiskjaid polnud peaaegu ldse: enne inimeste tulekut ei elanud Uus-Meremaal mitte htegi maismaaimetajaliiki ja koduloomana sisse toodud kassid polnud 19. sajandil judnud veel kuigi laialt levida.
Nii paljunesid varblased Uus-Meremaal meeletu kiirusega, hvitades justkui mdaminnes kohalikke liike. Juba 1880. aastatel nimetati neid seal katkuks. Varblastele hakati puistama mrgitatud toitu ning poisikestele maksti munade purustamise eest. Muidugi kannatasid nende meetmete all ka kohalikud linnuliigid.

Varblased Ameerikat avastamas. 200 aastat tagasi ei olnud Phja-Ameerikas htegi varblast. Nd elab neid seal 150 miljonit.
Esimesed varblased toodi USA-sse 1850. aastal. New Yorgi Brooklyni linnajaos elanud Nicholas Pike ti nad kohale Inglismaalt Liverpoolist, makstes nende transpordi eest soolast hinda. Eesmrk oli muuta kohalik loodus eurooplastele kodusemaks. ksiti loodeti, et nad aitavad pllukahjureid hvitada.
Jrgmistel aastakmnetel viidi varblased ka paljudesse teistesse osariikidesse. Siin-seal surid nad kll esialgu vlja, kuid inimesed ei jtnud jonni sisse toodi uued linnud, mnes kohas lausa tuhandekaupa. Kuhu inimesed varblast meelega ei viinud, sinna judis ta varem vi hiljem ise: kas vhehaaval oma levilat laiendades vi reisides kaasa viljavankrites.
Millal saadi aru, et pruun linnuke vib kaasa tuua katastroofi mtu tagajrgi? Selleks ei kulunud kuigi palju aega. 1883. aastal ilmunud ajaleheartiklis on kirjutatud: Vike varblane on kuulutatud lindpriiks ja teda vib tappa igal ajal. Nad toodi siia Euroopast mned aastad tagasi, et hvitada putukaid, kuid selgus, et nad ei sgi putukaid. Nad ajavad minema kik kohalikud laululinnud ega paku midagi asemele. Tapke nad kik!
Tepoolest, pllumajandusaladel koosneb varblase men peamiselt koduloomade toidu ja snniku seest npatud teradest ja seemnetest, vaid 4% toidust on putukad. Putukat peab ju taga ajama, aga muu toidu saab taluuelt kerge vaevaga ktte. Samas on putukad varblaste mens siiski olulisel kohal, sest just seda toitu antakse kasvavatele poegadele.
Varblaste tapmise eest mrati vaevatasu, mis oli kll vaid mned sendid linnu pealt. Seetttu ji see verine t peamiselt lastele kommiraha teenimiseks. Lapsed tapsid miljoneid linde, kuid ometi kasvas nende arvukus kiiresti. 1900. aastate alguses juti jreldusele, et varblase toomine Ameerikasse on ornitoloogiaajaloo kige laiduvrsem tegu.

Tnapeval kahanevad varblaste populatsioonid siiski paljudes maailma osades. Phjuseks peetakse toidunappust ja pesitsuspaikade vhesust. Hbuvate talumajapidamiste tttu on kadunud ka varblastele nii sobivad taluued, kust on lihtne leida toitu ja varjualust. Monokultuuride kasvatamine ja mrkide tarvitus on jrsult vhendanud putukate arvukust. Sadadel hektaritel laiuvad pllud ei paku pesitsusvimalusi. Paraku ei maksa arvata, et varblaste arvukuse vhenemise tttu paraneks koloniseeritud alade kohalike lindude kekik: paljud neist kannatavad samadel phjustel ning nende arvukus kahaneb koos varblaste omaga.
Mnes kohas ollakse varblase kadumise prast tsiselt mures. Peamiselt on varblased kadumas suurlinnadest, nagu London, Edinburgh, Hamburg ja Pariis. Suurbritannias on nende arvukus kahanenud kohati 90%, le riigi on viimastel aastakmnetel kadunud umbes 65% varblastest. Seetttu on varblased seal arvatud kaitsealuste lindude hulka. Kadumise phjust ei teata. Asi vib olla nii vhenenud putukate hulgas, keskkonnamrkides, haigustes, suurenenud kiskluses kui ka halvenenud pesitsusvimalustes.

Kui varblane suurlinnadest kaob, on sellest tegelikult vga kahju. Linnaoludes saavad hakkama vaid vhesed linnuliigid ja nii kaotavad linlased koos varblasega suure osa sellestki vhesest loodusest, mida neil siiani on olnud vimalik nautida.
Samal ajal sirutab varblane oma tiibu uutel aladel, niteks Kesk-Aafrikas, kus ta on kohalikele liikidele suur oht.
Ilmselt peakski leidma vimalusi kaitsta varblast linnades, pdes samas takistada tema levikut veel vallutamata maapiirkondades. See pole lihtne lesanne. Kigist hdadest hoolimata tundub inimene varblast armastavat peaaegu sama palju kui varblane inimest ja nii tidame me ksikes kogu maailma, hvitades heskoos kohalikke liike ja nende elupaiku.

Loe varblaste kohta ka: Elts, Jaanus 2002. 2002. aasta lind varblane. Eesti Loodus 2: 811

Tuul Sepp (1984) on Tartu likooli loomakoloogia eriala doktorant, uurib lindude fsioloogiat, koloogiat, immunoloogiat ja kitumist.



Tuul Sepp
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012