Eesti Looduse fotov�istlus
2012/02



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Looduskaitse ja riik EL 2012/02
RMK looduskaitsetde korraldaja rollis

RMK-st on viimastel aastatel kujunenud suurim looduskaitseorganisatsioon Eestis. 17% RMK hallatavast metsamaast on rangelt kaitstavad alad ning sama palju metsamaad kuulub kaitsealade ja psielupaikade piiranguvnditesse. Hoolt tuleb kanda veerandi Eesti maismaa ehk 1,2 miljonit hektari eest, millest omakorda suure osa hlmavad kaitsealused loodusobjektid.

Riigimetsa majandamise keskus (RMK) on riigitulundusasutus, mille peasiht on majandada Eesti riigimetsa heaperemehelikult, sstvalt ja thusalt. 1999. aastal loodud RMK-l tuli kohe testada, et riigimetsi saab majandada lbipaistvalt ja kasumlikult, tagades metsade tootlikkuse, elujulisuse ning investeeringud metsakasvatusse ja -kaitsesse. RMK on asutamisele jrgnenud aastatel neid phimtteid jrginud ning olnud edukas ka majandussurutise aastatel.
Vaevalt suudeti RMK-d luues ette nha, et edaspidi antakse asutusele ka looduskaitselesandeid. Kuid RMK kmnendal tegutsemisaastal pandi riikliku looduskaitsessteemi mberkorralduse tulemusena RMK-le kohustus teha elurikkuse taastamiseks ja hoiuks vajalikke tid riigimaadel ning korraldada klastust ja hallata vastavat infrastruktuuri kaitsealadel.

Stardipauk anti aastal 2009. Kui krgemal pool oli otsus langetatud, siis tuli RMK-l hakata talle pandud kohustusi titma. 2009. aastal suutis looduskaitsetid kavandada ja korraldada ks RMK ttaja, kes suhtles otse keskkonnaameti spetsialistidega ja sai sel moel levaate tde vajadusest. Aasta jooksul sai selgeks, et kogu RMK hallatava maa peale ei piisa ainult he inimese pingutustest.
Sellegipoolest nnestus juba 2009. aastal teha olulisi looduskaitsetid ligi 90 kaitstaval loodusobjektil. Suur osa rahast kulus kaitsealade infrastruktuuri korrastamisele, niteks rajati Alam-Pedjal, Koiva-Mustjel ja Soomaal truubid ja lesidud poollooduslike koosluste hooldamiseks. Peale selle tehti liigikaitsetid: hooldati kpaliste, kre, koertubaka jt. kaitsealuste liikide elupaiku ja 35 ksikobjekti, tehti hooldustid 18 pargis ning taastati kooslusi saartel.

Tekstikast:
2009: 135 000 eurot, ligi 90 kaitsealist loodusobjekti
2010: 240 000 eurot, 111 kaitstavat loodusobjekti
2011: 750 000 eurot (sh. ERDF toetus), 162 kaitsealust loodusobjekti

2010. aastal lisandus tid ja saadi euroraha. 2010. aastal loodi nelja ttajaga RMK looduskaitsetalitus ning looduskaitsetde korraldamine jagunes kolme piirkondlikul phimttel tegutseva looduskaitsespetsialisti vahel. Selline jaotus langeb ldjoontes kokku RMK metsamajandamise regioonidega.
2010. aastal suurenesid rahakulutused looduskaitsetdele peaaegu kahekordseks. Arvuliselt kige enam hooldati ksikobjekte: kokku 39. Teine suur tvaldkond oli parkide ja alleede hooldus: kokku 28 parki ja 5 alleed. Mitmesuguseid koosluste hooldamise ja taastamise tid tehti kokku 13 juhul. Liigikaitsetid tehti 11 kaitsealusel loodusobjektil, sealhulgas kanti hoolt virgiinia ja kummeli vtmeheina, raunjala, hariliku tundrasambliku ja kpaliste kasvuolude eest.
2010. aastal asus RMK taotlema raha Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondist (ERDF European Regional Development Fond), et viia ellu mahukaid kaitseala infrastruktuuriprojekte ja taastada suuri kooslusi. 2010. aastal said rahastamisotsuse 14 projektitaotlust kogusummas ligi 1,582 miljonit eurot.
Esiletstmist vrib Soomaa rahvusparki kuuluva Kuresoo raba taastamine: nnda hangitakse rohkesti kogemusi teiste rabade taastustde jaoks. Infrastruktuuri tdest oli hdavajalik teha korda Rude sild ja teised Kasari luha lesidud, et saaks jtkusuutlikult hooldada Matsalu rahvuspargi poollooduslikke kooslusi. Silla ja lesitude korrastustdele kulus 459 172 eurot.

2011 kasvas tde hulk veelgi. 2011. aasta 1. jaanuaril loodi RMK metsahalduse tegevusvaldkonna osana looduskaitseosakond, kus praegu ttab kuus inimest. Looduskaitseosakonna peaeesmrk on kavandada looduskaitsetid RMK hallataval maal. Selle phjal seatakse td korraldava RMK looduskaitsetalituse sihid. Osakonna spetsialistid seiravad ja hindavad ka t vastavust nuetele.
2011. aasta oli RMK-s looduskaitsetde mahult rekordiline. Kokku tehti 162 looduskaitsetd 750 000 euro eest: nii RMK eelarvest kui ka ERDF-st. Vrreldes varasemate aastatega tehti tunduvalt enam liigikaitsetid, kokku 32. Tegevus muutus mitmekesisemaks, htlasi laienes hooldus- vi taastamistid vajavate liikide nimistu.
Niteks vib tuua harivesiliku tiikide mbruse korrastamise Haanja looduspargis, mudakonna elupaikade hoolduse ja taastamise Karula rahvuspargis, kre elupaikade hooldustd Luitemaal, samuti jrjekordsed hooldustd vtmeheinte kasvukohtades Emaje-Suursoo looduskaitsealal, Sookuninga looduskaitsealal ja Mustoja maastikukaitsealal.
Kooslusi hooldati ja taastati kokku 47 objektil Matsalu ja Karula rahvuspargis, Otep looduspargis, Pirita jeoru maastikukaitsealal, Laulaste looduskaitsealal ja mujalgi, kokku le 150 hektaril.
Maastike taastamis- ja hooldustid tehti 23 objektil Matsalu ja Karula rahvuspargis, Vormsi maastikukaitsealal, Hiiumaa laidude maastikukaitsealal, aga ka Otep ja Haanja looduspargis ning Pirita jeoru maastikukaitsealal kokku ligi 40 hektaril. Maastike taastamistd hlmasid peamiselt vaadete avamiseks tehtud raieid, niteks raiuti psaid Suur-Pihlakarel ja kujundati kadastikku Krgelaiul laagrikoha mbruses. Vormsil raiuti vaadet takistavat vsa Suurallika oja kaldalt Prstviigi piiranguvndis.
Hooldati 33 ksikobjekti, sealhulgas palju plispuid, mille vrast eemaldati kuivanud oksi ja paigaldati tmmitsaid. ksikobjektidest vrivad mainimist hooldustd Tsrikme ja Ilumetsa meteoriidikraatrite mber, kus avati vaateid, puhastati ligipsutee mahakukkunud puudest ja raiuti vsa. Hooldustid tehti kokku 11 pargis Jgeva-, Hiiu-, Prnu-, Vru-, Jrva-, Rapla- ja Lnemaal: koristati mahalangenud puid, raiuti vsa, langetati ohtlikuks muutunud puid ja tehti kujundusraieid.
2011. aasta oli edukas ka selles mttes, et ERDF rahastas veel 11 looduskaitseprojekti kokku ligi 3,5 miljoni euro eest. Vrreldes varasemaga on Euroopa rahastatavad projektid keskendunud kindlale tegevusele, olulisimad on infrastruktuuri korrastamine poollooduslike koosluste jtkusuutliku hoolduse tarbeks ja mrgalade taastamine.
Kaitsealade infrastruktuuri on hdavajalik korrastada, et riik saaks tita Euroopa Liidu ees vetud kohustusi: saavutada soodsas seisundis poollooduslike koosluste pindalaks 60 000 hektarit. Mrgalade taastamist alustati Kuresoo rabast, ndseks on hakatud taastama ka Hara soo, Viru raba jksoo, Rannu raba jksoo ja Endla looduskaitseala veereiimi.

Mdunud kolm aastat on RMK-s olnud looduskaitsetde kogemuste saamise ja ppimise aeg. Kiki kavandatud tid ja projekte pole eri phjustel nnestunud ellu viia pris selliselt, nagu oli esialgu plaanitud. Looduskaitsetde puhul on vga oluline ette melda ja hankida aegsasti kik ehitusprojektid, -load ja koosklastused, samuti leppida kokku kigevgevamaga, et ilmastikuolud soosiksid tde tegemist.
2010. aastaks kavandatud looduskaitsetdest nnestus ra teha 71%, mullu aga 86%. Kahe ERDF-i rahastatava looduskaitseprojekti elluviimine tuli peatada, kuna kavandatud tegevus oleks linud rohkem maksma, kui projekti eelarve vimaldanuks. Mlemal juhul sai komistuskiviks see, et enne projekti rahastamistaotluse esitamist ei olnud valmis ehitusprojekt, kus oleks kirjeldatud tehnilised andmed mahud, materjalid ja tehnilised lahendused ning projekteerimise kigus selgus, et tegelik tmaht on mrksa suurem, kui prognoositud.

Looduskaitsetde kavandamist ja elluviimist hirib sna tugevalt asjaolu, et liikide elupaigad ja kooslused ei tunne omandipiire ning paiknevad neile soodsates oludes. Keerukamatel juhtudel vib taastamist vi hooldamist vajav kaitsealune objekt asuda suisa segamaal: nii riigi-, era-, munitsipaal- kui ka nn. endiselt riigiomandis oleval maa.
Juriidiliselt on eri omandivormide vahel jaguneva looduskaitseobjekti hooldust parasjagu raske korraldada. Eramaal peaks andma vimaluse teha looduskaitsetd maaomanikule ning looma sobiva toetusskeemi. RMK hallataval maal korraldab td RMK.
Endiselt riigiomandis oleval maal, mis on kui silmatorkav ja ebamugav mrk lpetamata maareformist, on looduskaitsetd praegu kohati lausa vaeslapse rollis. Varasematel aastatel on RMK siiski pidanud tegema mningaid looduskaitsetid ka lahendamatuna nivas omandivormide paabelis. Siiski on RMK siht teha looduskaitsetid oma hallataval maal, kus tal on selleks nii volitused kui ka eeldused.
Eramaal on maaomanikul vi -hooldajal vimalik taotleda looduskaitsetde jaoks mitmesuguseid toetusi, vi kui maaomanik ei ole sellest huvitatud, siis korraldab td keskkonnaamet.

Poollooduslike koosluste hooldamisel tuleb pelda kestlikkuse poole. Teine sna keeruline pevateema on see, kuidas jtkusuutlikult hooldada kaitsealade poollooduslikke kooslusi. 2010. aastal andis keskkonnaamet RMK-le le lepingud, mis olid slmitud riigimaal le 8000 hektaril riigimaal paiknevate poollooduslike koosluste taastamise ja hooldamise kohta.
RMK metskonnad on prast rendilepingute levtmist teinud sna palju td, et saada infot, mismoodi oleks otstarbekas hooldada ja taastada poollooduslikke kooslusi. Ennekike tuleb muuta maahooldajate arusaama, mille kohaselt on riigimaa prandkooslustelt varutud puit looduse and, mis kuulub maahooldajale. RMK seisukoha jrgi on riigimaalt varutud likviidne puit riigivara, mis kuulub RMK-le, ning RMK vib seda soovi korral maahooldajale tasu eest vrandada, kuid mitte kinkida.
igupoolest oli varem poollooduslike koosluste taastamisel tekkinud puitmaterjal mitterahaline toetus maahooldajatele: koos keskkonnaameti makstud poollooduslike koosluste taastamistoetusega aitas see katta taastamise kulusid. Samas puudus ssteemne levaade prandkoosluste taastamisel raiutud puidu kogusest ja kvaliteedist.
RMK eesmrk on sellesse selgust tuua: saada levaade kigist riigimaal ja endiselt riigiomandis oleval maal poollooduslike koosluste taastamise raietest, raiutud puidu kogustest ja puitmaterjali rahalisest vrtusest. Alates 2012. aastast vlja renditavatel riigimaadel, mis hlmavad poollooduslikke kooslusi, kavatseb RMK korraldada taastamistd ise ning anda maahooldajatele le nuetekohaselt taastatud maatkid, mida saab kohe hooldama asuda. See peaks veidi olukorda lihtsustama ning julgustama maahooldajaid uusi rendilepinguid slmima, sest enam poleks neil vaja taastamistdele raha kulutada.
Poollooduslikke kooslusi hooldatakse valdavalt niitmise ja karjatamise teel. Aastatuhandete ja -sadade eest ajendas metsavlusid, jeluhti ja rannaniite hooldama vajadus loomi karjatada vi heina varuda. Tnapeval oleme olukorras, kus poollooduslike koosluste seisund on halvenenud: nad on enamjaolt metsastunud. Praegu ei olene nende hooldamisest mitte kariloomade toidupoolis, vaid sealsete liikide psimajmine.
Niisiis, kunagiste hooldustde tulemusel kujunenud liigirikkus on poollooduslike koosluste hoolduse peamine phjus ndisajal. Suurim erinevus vrreldes aastasadadetaguse ajaga on see, et inimesed on kolinud linnadesse ning maid hooldatakse valdavalt niites, mitte seal loomi karjatades. Niidetav hein pallitakse ja veetakse ra. Kui suureneb hooldatavate alade pindala, rohkeneb ka varutavate heinapallide arv paiguti kipuvad pallivirnad konkureerima hooldatavate alade pindalaga. Foto 7
On teada tsiasi, et neil hooldajatel, kellel pole kariloomi vi kokkulepet kariloomi pidava naabriga, kujuneb heinapallidest probleem, mille lahendust lhitulevikus kuskilt ei paista. Kummalisel moel ei ole aidanud seda keerdslme lahti harutada ka poollooduslike koosluste hooldamise toetus. Nii on niteks Tartumaal heinapallid judnud juba metsa alla, kus probleemist vabanetakse sel moel, et lkatakse see lihtsalt teise maaomaniku kraesse.
igupoolest on tegemist kuhjuva prgiga, mille utiliseerimiseks tuleb leida mistlikud lahendused. Pidades silmas, et hooldatavate poollooduslike koosluste pindala tulevikus kahekordistub, on igas mttes viimane aeg vtta midagi ette ka nende looduse andidega.
Praegu on veel vimatu elda, kas lahenduseks viks olla toetusskeemid nendele omavalitsustele, kes vtavad sooja tootmiseks kasutusse heinapallidega ketavad katlad, vi hoopis mingid uudsed kompostimisviisid, kus vetisteta kasvanud heinast saab mahekompost, mida vib pakendatuna ma otimaast Uus-Meremaani. Kindlasti pole ige, kui Euroopa maksumaksja toel tehtud looduskaitsetde tttu kuhjuvad keskkonnaprobleemid hooldatavate alade mbruses.

Kristjan Tnisson (1973) on RMK looduskaitse peaspetsialist.



Kristjan Tnisson
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012