Eesti Looduse fotovõistlus
2012/02



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Looduskaitse ja riik EL 2012/02
RMK looduskaitsetööde korraldaja rollis

RMK-st on viimastel aastatel kujunenud suurim looduskaitseorganisatsioon Eestis. 17% RMK hallatavast metsamaast on rangelt kaitstavad alad ning sama palju metsamaad kuulub kaitsealade ja püsielupaikade piiranguvöönditesse. Hoolt tuleb kanda veerandi Eesti maismaa ehk 1,2 miljonit hektari eest, millest omakorda suure osa hõlmavad kaitsealused loodusobjektid.

Riigimetsa majandamise keskus (RMK) on riigitulundusasutus, mille peasiht on majandada Eesti riigimetsa heaperemehelikult, säästvalt ja tõhusalt. 1999. aastal loodud RMK-l tuli kohe tõestada, et riigimetsi saab majandada läbipaistvalt ja kasumlikult, tagades metsade tootlikkuse, elujõulisuse ning investeeringud metsakasvatusse ja -kaitsesse. RMK on asutamisele järgnenud aastatel neid põhimõtteid järginud ning olnud edukas ka majandussurutise aastatel.
Vaevalt suudeti RMK-d luues ette näha, et edaspidi antakse asutusele ka looduskaitseülesandeid. Kuid RMK kümnendal tegutsemisaastal pandi riikliku looduskaitsesüsteemi ümberkorralduse tulemusena RMK-le kohustus teha elurikkuse taastamiseks ja hoiuks vajalikke töid riigimaadel ning korraldada külastust ja hallata vastavat infrastruktuuri kaitsealadel.

Stardipauk anti aastal 2009. Kui kõrgemal pool oli otsus langetatud, siis tuli RMK-l hakata talle pandud kohustusi täitma. 2009. aastal suutis looduskaitsetöid kavandada ja korraldada üks RMK töötaja, kes suhtles otse keskkonnaameti spetsialistidega ja sai sel moel ülevaate tööde vajadusest. Aasta jooksul sai selgeks, et kogu RMK hallatava maa peale ei piisa ainult ühe inimese pingutustest.
Sellegipoolest õnnestus juba 2009. aastal teha olulisi looduskaitsetöid ligi 90 kaitstaval loodusobjektil. Suur osa rahast kulus kaitsealade infrastruktuuri korrastamisele, näiteks rajati Alam-Pedjal, Koiva-Mustjõel ja Soomaal truubid ja ülesõidud poollooduslike koosluste hooldamiseks. Peale selle tehti liigikaitsetöid: hooldati käpaliste, kõre, koertubaka jt. kaitsealuste liikide elupaiku ja 35 üksikobjekti, tehti hooldustöid 18 pargis ning taastati kooslusi saartel.

Tekstikast:
2009: 135 000 eurot, ligi 90 kaitsealist loodusobjekti
2010: 240 000 eurot, 111 kaitstavat loodusobjekti
2011: 750 000 eurot (sh. ERDF toetus), 162 kaitsealust loodusobjekti

2010. aastal lisandus töid ja saadi euroraha. 2010. aastal loodi nelja töötajaga RMK looduskaitsetalitus ning looduskaitsetööde korraldamine jagunes kolme piirkondlikul põhimõttel tegutseva looduskaitsespetsialisti vahel. Selline jaotus langeb üldjoontes kokku RMK metsamajandamise regioonidega.
2010. aastal suurenesid rahakulutused looduskaitsetöödele peaaegu kahekordseks. Arvuliselt kõige enam hooldati üksikobjekte: kokku 39. Teine suur töövaldkond oli parkide ja alleede hooldus: kokku 28 parki ja 5 alleed. Mitmesuguseid koosluste hooldamise ja taastamise töid tehti kokku 13 juhul. Liigikaitsetöid tehti 11 kaitsealusel loodusobjektil, sealhulgas kanti hoolt virgiinia ja kummeli võtmeheina, raunjala, hariliku tundrasambliku ja käpaliste kasvuolude eest.
2010. aastal asus RMK taotlema raha Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondist (ERDF – European Regional Development Fond), et viia ellu mahukaid kaitseala infrastruktuuriprojekte ja taastada suuri kooslusi. 2010. aastal said rahastamisotsuse 14 projektitaotlust kogusummas ligi 1,582 miljonit eurot.
Esiletõstmist väärib Soomaa rahvusparki kuuluva Kuresoo raba taastamine: nõnda hangitakse rohkesti kogemusi teiste rabade taastustööde jaoks. Infrastruktuuri töödest oli hädavajalik teha korda Rõude sild ja teised Kasari luha ülesõidud, et saaks jätkusuutlikult hooldada Matsalu rahvuspargi poollooduslikke kooslusi. Silla ja ülesõitude korrastustöödele kulus 459 172 eurot.

2011 kasvas tööde hulk veelgi. 2011. aasta 1. jaanuaril loodi RMK metsahalduse tegevusvaldkonna osana looduskaitseosakond, kus praegu töötab kuus inimest. Looduskaitseosakonna peaeesmärk on kavandada looduskaitsetöid RMK hallataval maal. Selle põhjal seatakse tööd korraldava RMK looduskaitsetalituse sihid. Osakonna spetsialistid seiravad ja hindavad ka töö vastavust nõuetele.
2011. aasta oli RMK-s looduskaitsetööde mahult rekordiline. Kokku tehti 162 looduskaitsetööd 750 000 euro eest: nii RMK eelarvest kui ka ERDF-st. Võrreldes varasemate aastatega tehti tunduvalt enam liigikaitsetöid, kokku 32. Tegevus muutus mitmekesisemaks, ühtlasi laienes hooldus- või taastamistöid vajavate liikide nimistu.
Näiteks võib tuua harivesiliku tiikide ümbruse korrastamise Haanja looduspargis, mudakonna elupaikade hoolduse ja taastamise Karula rahvuspargis, kõre elupaikade hooldustööd Luitemaal, samuti järjekordsed hooldustööd võtmeheinte kasvukohtades Emajõe-Suursoo looduskaitsealal, Sookuninga looduskaitsealal ja Mustoja maastikukaitsealal.
Kooslusi hooldati ja taastati kokku 47 objektil Matsalu ja Karula rahvuspargis, Otepää looduspargis, Pirita jõeoru maastikukaitsealal, Laulaste looduskaitsealal ja mujalgi, kokku üle 150 hektaril.
Maastike taastamis- ja hooldustöid tehti 23 objektil Matsalu ja Karula rahvuspargis, Vormsi maastikukaitsealal, Hiiumaa laidude maastikukaitsealal, aga ka Otepää ja Haanja looduspargis ning Pirita jõeoru maastikukaitsealal kokku ligi 40 hektaril. Maastike taastamistööd hõlmasid peamiselt vaadete avamiseks tehtud raieid, näiteks raiuti põõsaid Suur-Pihlakarel ja kujundati kadastikku Kõrgelaiul laagrikoha ümbruses. Vormsil raiuti vaadet takistavat võsa Suurallika oja kaldalt Prästviigi piiranguvööndis.
Hooldati 33 üksikobjekti, sealhulgas palju põlispuid, mille võrast eemaldati kuivanud oksi ja paigaldati tõmmitsaid. Üksikobjektidest väärivad mainimist hooldustööd Tsõõrikmäe ja Ilumetsa meteoriidikraatrite ümber, kus avati vaateid, puhastati ligipääsutee mahakukkunud puudest ja raiuti võsa. Hooldustöid tehti kokku 11 pargis Jõgeva-, Hiiu-, Pärnu-, Võru-, Järva-, Rapla- ja Läänemaal: koristati mahalangenud puid, raiuti võsa, langetati ohtlikuks muutunud puid ja tehti kujundusraieid.
2011. aasta oli edukas ka selles mõttes, et ERDF rahastas veel 11 looduskaitseprojekti kokku ligi 3,5 miljoni euro eest. Võrreldes varasemaga on Euroopa rahastatavad projektid keskendunud kindlale tegevusele, olulisimad on infrastruktuuri korrastamine poollooduslike koosluste jätkusuutliku hoolduse tarbeks ja märgalade taastamine.
Kaitsealade infrastruktuuri on hädavajalik korrastada, et riik saaks täita Euroopa Liidu ees võetud kohustusi: saavutada soodsas seisundis poollooduslike koosluste pindalaks 60 000 hektarit. Märgalade taastamist alustati Kuresoo rabast, nüüdseks on hakatud taastama ka Hara soo, Viru raba jääksoo, Rannu raba jääksoo ja Endla looduskaitseala veerežiimi.

Möödunud kolm aastat on RMK-s olnud looduskaitsetööde kogemuste saamise ja õppimise aeg. Kõiki kavandatud töid ja projekte pole eri põhjustel õnnestunud ellu viia päris selliselt, nagu oli esialgu plaanitud. Looduskaitsetööde puhul on väga oluline ette mõelda ja hankida aegsasti kõik ehitusprojektid, -load ja kooskõlastused, samuti leppida kokku kõigevägevamaga, et ilmastikuolud soosiksid tööde tegemist.
2010. aastaks kavandatud looduskaitsetöödest õnnestus ära teha 71%, mullu aga 86%. Kahe ERDF-i rahastatava looduskaitseprojekti elluviimine tuli peatada, kuna kavandatud tegevus oleks läinud rohkem maksma, kui projekti eelarve võimaldanuks. Mõlemal juhul sai komistuskiviks see, et enne projekti rahastamistaotluse esitamist ei olnud valmis ehitusprojekt, kus oleks kirjeldatud tehnilised andmed – mahud, materjalid ja tehnilised lahendused – ning projekteerimise käigus selgus, et tegelik töömaht on märksa suurem, kui prognoositud.

Looduskaitsetööde kavandamist ja elluviimist häirib üsna tugevalt asjaolu, et liikide elupaigad ja kooslused ei tunne omandipiire ning paiknevad neile soodsates oludes. Keerukamatel juhtudel võib taastamist või hooldamist vajav kaitsealune objekt asuda suisa segamaal: nii riigi-, era-, munitsipaal- kui ka nn. endiselt riigiomandis oleval maa.
Juriidiliselt on eri omandivormide vahel jaguneva looduskaitseobjekti hooldust parasjagu raske korraldada. Eramaal peaks andma võimaluse teha looduskaitsetööd maaomanikule ning looma sobiva toetusskeemi. RMK hallataval maal korraldab tööd RMK.
Endiselt riigiomandis oleval maal, mis on kui silmatorkav ja ebamugav märk lõpetamata maareformist, on looduskaitsetööd praegu kohati lausa vaeslapse rollis. Varasematel aastatel on RMK siiski pidanud tegema mõningaid looduskaitsetöid ka lahendamatuna näivas omandivormide paabelis. Siiski on RMK siht teha looduskaitsetöid oma hallataval maal, kus tal on selleks nii volitused kui ka eeldused.
Eramaal on maaomanikul või -hooldajal võimalik taotleda looduskaitsetööde jaoks mitmesuguseid toetusi, või kui maaomanik ei ole sellest huvitatud, siis korraldab tööd keskkonnaamet.

Poollooduslike koosluste hooldamisel tuleb püüelda kestlikkuse poole. Teine üsna keeruline päevateema on see, kuidas jätkusuutlikult hooldada kaitsealade poollooduslikke kooslusi. 2010. aastal andis keskkonnaamet RMK-le üle lepingud, mis olid sõlmitud riigimaal üle 8000 hektaril riigimaal paiknevate poollooduslike koosluste taastamise ja hooldamise kohta.
RMK metskonnad on pärast rendilepingute ülevõtmist teinud üsna palju tööd, et saada infot, mismoodi oleks otstarbekas hooldada ja taastada poollooduslikke kooslusi. Ennekõike tuleb muuta maahooldajate arusaama, mille kohaselt on riigimaa pärandkooslustelt varutud puit looduse and, mis kuulub maahooldajale. RMK seisukoha järgi on riigimaalt varutud likviidne puit riigivara, mis kuulub RMK-le, ning RMK võib seda soovi korral maahooldajale tasu eest võõrandada, kuid mitte kinkida.
Õigupoolest oli varem poollooduslike koosluste taastamisel tekkinud puitmaterjal mitterahaline toetus maahooldajatele: koos keskkonnaameti makstud poollooduslike koosluste taastamistoetusega aitas see katta taastamise kulusid. Samas puudus süsteemne ülevaade pärandkoosluste taastamisel raiutud puidu kogusest ja kvaliteedist.
RMK eesmärk on sellesse selgust tuua: saada ülevaade kõigist riigimaal ja endiselt riigiomandis oleval maal poollooduslike koosluste taastamise raietest, raiutud puidu kogustest ja puitmaterjali rahalisest väärtusest. Alates 2012. aastast välja renditavatel riigimaadel, mis hõlmavad poollooduslikke kooslusi, kavatseb RMK korraldada taastamistööd ise ning anda maahooldajatele üle nõuetekohaselt taastatud maatükid, mida saab kohe hooldama asuda. See peaks veidi olukorda lihtsustama ning julgustama maahooldajaid uusi rendilepinguid sõlmima, sest enam poleks neil vaja taastamistöödele raha kulutada.
Poollooduslikke kooslusi hooldatakse valdavalt niitmise ja karjatamise teel. Aastatuhandete ja -sadade eest ajendas metsavälusid, jõeluhti ja rannaniite hooldama vajadus loomi karjatada või heina varuda. Tänapäeval oleme olukorras, kus poollooduslike koosluste seisund on halvenenud: nad on enamjaolt metsastunud. Praegu ei olene nende hooldamisest mitte kariloomade toidupoolis, vaid sealsete liikide püsimajäämine.
Niisiis, kunagiste hooldustööde tulemusel kujunenud liigirikkus on poollooduslike koosluste hoolduse peamine põhjus nüüdisajal. Suurim erinevus võrreldes aastasadadetaguse ajaga on see, et inimesed on kolinud linnadesse ning maid hooldatakse valdavalt niites, mitte seal loomi karjatades. Niidetav hein pallitakse ja veetakse ära. Kui suureneb hooldatavate alade pindala, rohkeneb ka varutavate heinapallide arv – paiguti kipuvad pallivirnad konkureerima hooldatavate alade pindalaga. Foto 7
On teada tõsiasi, et neil hooldajatel, kellel pole kariloomi või kokkulepet kariloomi pidava naabriga, kujuneb heinapallidest probleem, mille lahendust lähitulevikus kuskilt ei paista. Kummalisel moel ei ole aidanud seda keerdsõlme lahti harutada ka poollooduslike koosluste hooldamise toetus. Nii on näiteks Tartumaal heinapallid jõudnud juba metsa alla, kus probleemist vabanetakse sel moel, et lükatakse see lihtsalt teise maaomaniku kraesse.
Õigupoolest on tegemist kuhjuva prügiga, mille utiliseerimiseks tuleb leida mõistlikud lahendused. Pidades silmas, et hooldatavate poollooduslike koosluste pindala tulevikus kahekordistub, on igas mõttes viimane aeg võtta midagi ette ka nende „looduse andidega”.
Praegu on veel võimatu öelda, kas lahenduseks võiks olla toetusskeemid nendele omavalitsustele, kes võtavad sooja tootmiseks kasutusse heinapallidega köetavad katlad, või hoopis mingid uudsed kompostimisviisid, kus väetisteta kasvanud heinast saab mahekompost, mida võib pakendatuna müüa Šotimaast Uus-Meremaani. Kindlasti pole õige, kui Euroopa maksumaksja toel tehtud looduskaitsetööde tõttu kuhjuvad keskkonnaprobleemid hooldatavate alade ümbruses.

Kristjan Tõnisson (1973) on RMK looduskaitse peaspetsialist.



Kristjan Tõnisson
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Loe Uudistajat
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet