Eesti Looduse fotov�istlus
2012/02



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Intervjuu EL 2012/02
Eesti nimega Soome tdruku Islandi armulugu

Heidi Elisabet Soosalu on sndinud 30. aprillil 1967 Soomes Joroise vallas. ppinud Helsingi likoolis geoteadusi. 1993. aastal kaitses samas magistrit, mis ksitleb Islandi seismilist aktiivsust territoriaalsest vaatepunktist. 2004. aastal kaitstud doktorivitekirja teema oli Seismiline aktiivsus seoses Hekla vulkaani purskega Islandil 1991. Aastail 19941997 ja 20012004 elas Islandil ning uuris sealseid vulkaane. Prast vitekirja kaitsmist oli kolm aastat Inglismaal Cambridgei likoolis jreldoktor. Eestisse tuli 2008. aastal. Praegu ttab Eesti geoloogiakeskuse juhtseismoloogina ning Tallinna tehnikalikooli meinstituudi rakendusgeoloogia dotsendina. Peale rohkete teadusartiklite on ka Eestis avaldanud mitu aimeartiklit, sealhulgas Loodusajakirja ajakirjades Horisont ja Loodusesber.




Julude eel kuulutas Eesti teadusajakirjanike selts (ETAS) vlja oma esimese kuli auhinna laureaadi. Jrjekordse Teaduskabaree ajal Tallinnas Teatri Puhvetis andis ETAS eesvedaja, rahvusringhlingu teadusajakirjanik Priit Ennet kujukese le vulkanoloog Heidi Elisabeth Soosalule. ˇrii tstis esile Soosalu erakordselt entusiastlikku, sbralikku ja asjalikku suhtumist ning asjatundlikku ja selget juttu (vt. lhemalt EL 1/2012, lk. 3).
Ega ma tpselt mleta, mis maavrina vi vulkaanipurske aegu ma kas raadio- vi teleintervjuus esimest korda Heidi Soosalu kuulsin. Esmalt ratas thelepanu mulle sinnani vras igati eestiprane nimi. Ja siis sorav ja sisukas jutt, millel oli selgelt tuntav soome aktsent. Kllap ks kauaks Soome elama jnud eestlanna, oli mu mte.
Nd, kui olen Heidiga tuttav, tean muidugi veidi ka tema elukigust. Aga see esimene mulje on hsti meeles ja seetttu julgen arvata, et minuga samal moel veidi nutu on olnud mni teinegi kuulaja-vaataja. Sestap on esimene ksimus lausa kohustuslik:

Kuidas selle pritoluga siis ikkagi on?

(Mnusa muigega) Olen testi kaua Soomes elanud, isegi sndisin seal. Soomes kasvasin, ppisin koolis ja lpetasin likooli. Aga mu isa oli Eestist: ta pidi siit koos vanematega 1944. aastal pgenema. Tema isa oli eestlane, ema aga soomlanna.
Kodus meil eesti keelt ei rgitud, hakkasin seda ppima alles likoolis.

Mis vgi see kki eesti keelt ppima sundis?

Tegelikult hbitunne. lipilasmajas hakkas ks tore poiss minuga juttu ajama. Ksis mu nime ja kui tlesin Soosalu, siis vahetas keelt ja ksis eesti keeles: Kas sa rgid eesti keelt? Pidin vastama: Valitettavasti en osaa (Kahjuks ei oska). Ja ise mtlesin hbiga, et pean midagi ette vtma: mul on eesti nimi, aga eesti keelt ei rgi. Poisiga meil mingit suhet ei tekkinud, ometi oli see juhus ajend, miks hakkasin eesti keelt ppima.

Soomes ilmselt on sellise perekonnanimega ka omajagu segadust?

Jah, koolis tikuti isegi kiusama: et nimi pole nagu pris ige. Ja tiskasvanunagi olen pidanud ikka seletama, kuidas seda nime kirjutatakse: et ei ole Suosalo. Islandist, kus olen kokku seitse aastat elanud, ei maksa kneldagi; keegi ei saanud nimest aru. Sama lugu oli ka Inglismaal. Kui 2008. aasta jaanuaris Eestisse tulin, siis (demonstreerib sgavat kergendusohet): aah, ma olen lpuks ometi tavaline inimene, mitte keegi ei ksi, kuidas mu nimi kirjutatakse! (Muiates) Vib-olla ainult seda, kas Heidi on i- vi y-ga.

Kllap polnud siiski see phjus, miks sa Eestisse tulid?

Olen melnud umbes nii, et Soome on emamaa ja Eesti isamaa. Nii et mul oli vike unistus kunagi vib-olla siia tulla. Jrsku see saigi teoks. Elus on ju nii, et saatus toob igel ajal ige vimaluse. Olin olnud kolm aastat Cambridgeis jreldoktor ja mistnud, et Inglismaa pole minu maa. Sain teada, et Eestis otsitakse seismoloogi just sellisel hetkel, kui mina otsisin tkohta. Julgesin arvata, et saan hakkama, olles riigi ainuke seismoloog.

Nd ongi paras koht ksida: kui intervjuu tehakse mne maavrina aegu, siis nimetavad ajakirjanikud sind seismoloogiks, kui aga kusagil purskab vulkaan, siis vulkanoloogiks. Kumb sa siis ieti oled? Vi polegi seal vahet?

Kuna ma olen ppinud geofsikat, geoloogiat ja geograafiat, siis meeldib mulle elda, et olen geoteadlane. Miski, mis algab liitega geo-, pole mulle vras. Tpsem on elda, et olen vulkaaniseismoloog: pan maavrinate kaudu teada saada, kuidas vulkaan ttab.

Savo metsade vahelt Heklale

Kas juba vike Heidi ehitas oma Ida-Soome kodus mullast vulkaane ja mtles, et tahaks hakata neid kunagi priselt uurima?

Viksest tdrukust peale on mulle meeldinud maateadused ja maakera. Ma imetlesin oma kadunud tdi, kes oli geograaf ja petaja. Ta oskas alati rkida pnevatest asjadest.
Tdi on meenutanud midagi, mida ma ise oma lapseeast ei mleta. 1970ndate alguses, kui olulised teadlased hakkasid laamtektoonika teooriat igeks pidama, oli hes telesaates neid laamasid nidatud. Ja mina, umbes kuueaastane tdruk, olin seda vga thelepanelikult vahtinud ja lpuks teatanud: Ma saan sellest aru! Mu kolm aastat vanem de oli selle peale mind jahmunult vaadanud, aga igaks juhuks kinnitanud Mina ka, mina ka!
Mul oli lapseplves kaks unistust. Elasin metsade keskel talus ja tahtsin saada kas koduabiliseks vi teadlaseks. Koduabilise mte tuli ilmselt sellest, et meil oli alati mni tdruk suure talu tdes abiks, nii et see oli mulle teada kindel teenistus. Ja kunagi ma olingi kaks suvekuud koduabiline Saksamaal.
Teadlase kohta kasutati toona Soomes sna tiedemies. Mina olin aga (muiates) vga emantsipeerunud ttarlaps ja tahtsin suurena olla tiedenainen, arvasin, et see oleks vga tore t. Mul polnud ju rna aimugi, mida see thendab, aga, ne, see unistus ongi titunud.

Ent kuidas juhtus niiviisi, et Soome tdruk vttis ktte ja hakkas tegelema Islandi vulkaanidega?

likooli ajal tekkis mte, et tahaksin hakata uurima laamtektoonikat vi laamade realasid, kus maavrinad toimuvad selliseid huvitavaid, aktiivseid kohti maakeral. Arvasin, et merephja uurida on ebamugav, viks parem maa peal. Kus sellised kohad viksid olla? Eks ikka Islandil ja Jaapanis. Jaapani kohta mtlesin, et seal on nii palju rahvast, et kskik, mida ma ka valin, on keegi kindlasti seda juba uurinud. Aga et viksel Islandil, vikse rahva seas oleks ehk ka minul ruumi leida endale selline objekt, mida veel mitte keegi pole uurinud.

Millal esimest korda Islandi vulkaanile ronisid?

(Mnusa muigega) See on ks armulugu, kuidas ma Islandi vulkaaniga tutvusin. Esimest korda lksin Islandile suvel 1991. Hekla vulkaan oli pursanud jaanuarist mrtsini ja meil tehti sellele teadlaste ekskursioon. Kui ma seda vimsat vulkaani ngin, siis ma (ikka muiates) armusin otsekohe temasse. Oli vimalus teha Hekla kohta doktorit, ja muidugi valisin khklemata just selle teema.

Neli aastat Eestis: seiraja ja intervjueeritav

Ega nd Eestis tehtav t vulkaanitaustaga seismoloogi jaoks kki igav ei ole?

Siin on mu t seire. Vaatan iga pev seismogrammidelt le, mida seismilist on Eestis juhtunud. Enamasti on tegu tehnogeensete sndmustega, lhkamistega plevkivi- ja paekarjrides. Eesti-suguses asustatud piirkonnas on oluline teada, mis on inimese tekitatud ja mis looduslikud sndmused. Sellel sgisel sattus Euroopa seismoloogilise andmebaasi netilehekljele kaks korda teade, et Eestis Hara lahes olevat olnud maavrin magnituudiga le kahe. Ajakirjanikud tulid minult selle kohta ksima. Teen pidevat koostd Soome kolleegidega ja meie mlema seismogrammid nitasid, et tegemist oli tehnogeense sndmusega, mis ekslikult kirja pandud kui maavrin. Prast saimegi kinnituse, et merevgi oli teinud kahjutuks Teise maailmasja aegseid miine.
Oluline on neil kaht tpi sndmustel vahet teha sellistel juhtudel, kui hakkame ehitama mingeid seismiliselt tundlikke rajatisi, niteks tuumajaama vi sildu. Siis peame teadma, milline vib olla seismiline oht. Seda ei tohi alahinnata, aga seda ei tule ka lehinnata. Kui peaksime pooli Eesti lhkamistest ekslikult maavrinateks, tunduks, et tegemist on seismiliselt vga ohtliku piirkonnaga.

Neil, kes Heidi Soosalu igapevatst rohkem teada tahavad, soovitan lugeda ligi neli aastat tagasi ajakirjas Loodusesber ilmunud pikemat lugu [1].

Viimastel aastatel on mitmesugused vulkanoloogilised ja seismilised sndmused ka siin Eestis sageli thelepanu keskmesse tusnud ning Heidi Soosalu on vga nutud intervjueeritav nii raadios, televisioonis kui ka ajalehtedes.

(Kerge ohkega) Ma olen hakanud sellega ra harjuma. Hommikul rgates panen kohe raadio mngima ja kuulan uudiseid: kas kuskil pole jlle midagi sellist juhtunud. Kui on, siis vaatan tle judes jrele, mida seismogrammid nitavad, ja viin ennast toimuvaga vimalikult tpselt kurssi. Muidugi on mul vga hea meel, et saan sel moel kasulik olla: selleks ma ju ametis olengi. Pean vga thtsaks, et keegi suudab eesti keeles (naerdes) kuigi soome aktsendiga! selgitada, mis on juhtunud, millest on see tingitud, mida on oodata, millised on ohud ja mida pole mtet karta. See viimane on vga thtis: ma ei taha, et inimesed asjatult kardaksid. Mida rohkem teame, seda vhem on hirmusid leloomulike judude ees.

kuli auhind nitab, et Eesti teadusajakirjanikud on sinuga vga rahul. Kas sina kui testi vga sageli intervjueeritud teadlane oled rahul ka Eesti ajakirjanikega? Vi on ette tulnud ka seda, et prast ajalehest sulle suhu pandud snu lugedes ei usu oma silmi?

Auhinna le oli mul muidugi vga hea meel: on tore, kui sind tunnustab keegi, keda sa ise hindad. Mul on Eesti teadusajakirjanikega olnud vga meeldiv koost. Need on phendunud inimesed, kes alati hoolitsevad, et kik faktid artiklis oleksid iged, ja kellel on endal pnevaid ideesid. Ma ise olen lapsest saadik olnud teadusehuviline ja teadusajakirjanduse usin tarbija. Vga tore on nd olla ka ise sellele sisu pakkuja. Ja kui seda kvaliteetselt edasi antakse, siis on see vga meeldiv.
Aga ajakirjandus ldse ... (ohkab ja mtleb veidi). Keegi ei saa olla kiges asjatundja. Tavaajakirjanik peab usaldama, mida asjatundja talle rgib. Pris ebameeldiv on, kui pad midagi seletada ja ise arvad, et seletus judis ka prale, aga jrgmisel peval loed lehest tsitaati otse sinu suhu pandud snu , kus on mingi suur rumalus. Vi on kokku pandud kaks asja, mis tegelikult kokku ei ki. Siis jb ainult le loota, et kolleegid seda lehte ei ne. Vi kui nevad, siis ei usu, et ma niimoodi arvangi.
Ma ei taha muidugi kedagi sdistada. Saan aru, et tnapeva tempo on hsti kiire ja et kiki fakte ei jua kontrollida. Eestis vhemalt ei arva erinevalt Soomest kski ajakirjanik, et on olemas selline hik nagu richter. Tasapisi hakkab tekkima ka selgus, kuidas kasutada sna magnituud. Aga ldiselt tikuvad inimesed ikka arvule ka hikut juurde tahtma.
Vikses riigis nagu Eesti on tore see, et ka ks teadlane saab ajakirjandust mjutada: (muiates) kui sa ajakirjanikele aina kordad, et pole selliseid hikuid nagu richter ja magnituud, vi seletad seda pris keerulist magnituudi mistet. See on paras proovikivi: selgitada neid asju vhikust inimesele. Usun siiski, et edu on vimalik.

Eriti raske on ennustada tulevikku

Kas niteks mullune kohutav ja tsunami tekitanud Jaapani maavrin oli ka Eesti seismogrammidelt nha?

Jah, sellised sndmused on igal pool maakeral vga hsti tuvastatavad. Potsdami maauuringute keskuse vrgul, mille osa on ka meie Vasula vaatlusjaam, on ks oluline lesanne just anda tsunamihoiatusi.

Kui hakatagi rkima ikka probleeme tekitavast ennustamisest, siis tuleb mulle meelde meie eelmine intervjuu 2010. aasta novembris. Eestis oli siis veel vga aktuaalne kevadine Eyjafjallajkulli purse, mis ka paljude eestlaste elu oli kuidagi mjutanud. Sa rkisid toona, kuidas su kolleegid olid naljatanud: nd tuleb teha Eyjafjallajkulli purske lpupidu. Ja sina olid seepeale ksinud, et kas pidutseme siis hekorraga ka Grķmsvtni purske alguse puhul. Mni kuu hiljem hakkaski Grķmsvtn purskama. Nii et ennustus lkski tppi, ehkki vikese hilinemisega.

Grķmsvtni kaldeera on liustiku all ja tema geotermilise aktiivsuse tttu sulab j. 2010. aasta sgisel oligi seal sulaveetulv. Ajaloost on aga teada, et selline tulv vib olla omamoodi pstik: liustiku rhk langeb ja vulkaan hakkab purskama. Kohe siiski oodatud purset ei toimunud, kll hakkas Grķmsvtn purskama 2011. aasta kevadel.
Islandil on kokku sadakond vulkaani, millest kolmkmmend on aktiivsed ja mned vga aktiivsed. Peale Grķmsvtni on vga aktiivne niteks Hekla, samuti Eyjafjallajkulli krval asuv Katla. Mdunud suvel oli Katla juures vga tugev sulavete tulv, mis lhkus otse keset turismihooaega jlle tki mber Islandi kivast ringteest nr. 1 ja viis sealt kaasa he silla. Mned kolleegid arvavad, et see oligi purse, teised, et lihtsalt geotermiline aktiivsus.
Phjas on Krafla ja veel niteks Askja, mida ma ise uurin. Oleme leidnud huvitavaid ilminguid, kuidas Askja magmassteem maapues ttab ja vib-olla hakkab ka see vulkaan tegutsema. Nii et kui me hakkame kihla vedama, milline vulkaan esimesena purskab, siis lheb hsti keeruliseks: igal teadlasel on oma lemmik.

Olen aru saanud, et keerulises ennustusts ongi ajalooline aspekt pris oluline?

Jah, see on tsi: vga palju phineb just kogemusel. Viikingid asusid Islandile elama 1100 aastat tagasi. nneks olid nad vga haritud, oskasid lugeda ja kirjutada ning neile meeldis ajalugu les thendada. Tnu sellele on annaalides silinud kllalt tpsed teadmised, kuidas vulkaanid on tegutsenud, mida on nende pikkade sajandite jooksul nhtud: niteks, kas enne purset oli maavrinaid vi mitte. Seda ajaloolist materjali kasutatakse vga palju.
Muidugi on ka uuringud: mdetakse maavrinaid, jlgitakse, kas vulkaanid paisuvad vi tmbuvad kokku. Ajaloolisi andmeid ja instrumentaalvaatluste tulemusi kombineerides viks aru saada, mis vulkaaniga juhtub. Aga ikka tuleb ette ka llatusi.

Olen ise kaks korda kinud sellel Islandi saarel, kus vulkaan hvitas suure osa linnast Heimaeyl. Surma inimesed otseselt purske tttu 1973. aasta talvel ei saanud, kll oli aineline kahju tohutu. Mletan sealse giidi kinnitust, et see purse polnud toonaste teadmiste ja tehnika abil ldse ennustatav. Kas praegu oleks?

Aastal 1973 oli Islandi seismojaamade vrk sna hre ja instrumendid tolleaegsed. Enne seda purset registreeriti maavrinaid kll vga sgaval maapues, umbes 20 kilomeetrit allpool maapinda, aga kes neid oskas tookord tlgendada. Prast sai kll jreldada, et kllap olid need sulakivimid, mis lhkusid maapue ja rajasid endale teed lespoole.
Praegu toimuvad pidevad geodeetilised mtmised ja ttavad seismojaamad, on hulk muid geofsikalisi ja geoloogilisi uurimistid, inimestel on teadmised Eyjafjallajkulli purskest ning sellest, et Heimaey piirkond on vga aktiivne. Ma ei usu, et kui Heimaey taas aktiveeruks, tuleks see jlle llatusena.

Vulkanoloogi amet on rmiselt vastutusrikas. helt poolt peaksite te suutma anda inimestele nu, kui asi tikub halvaks minema, ja teisest kljest ei tohi te paanikat tekitada.

Tsi. Arvan siiski, et hullem on, kui teadlased tenolisest ohust ei rgi. Ma pean oluliseks, et inimesi tuleb teavitada. Seda muidugi nii, et paanikat ei tekiks: kui midagi juhtub, siis anda nu, mida saaks ohtlikus piirkonnas viibiv inimene ise ette vtta, et ennast psta. Inimpshikale mjub see hsti.
Vulkaanide puhul on nneks siiski nii, et nad enamasti n.-. hoiatavad. Niteks muidu vga rahulikul Eyjafjallajkullil algasid maavrinad juba kolm kuud enne purset ja muutusid jrjest tugevamaks. Seevastu minu doktoritvulkaan Hekla on pris ebameeldiv: tema hoiatab vaid umbes poolteist tundi ette. Samas kui tead, et Hekla on tavaliselt seismiliselt rahulik, siis maavrinate ilmnedes vid pris kindlalt vita, et varsti on prgu lahti. Olles seda kilist vulkaani uurinud, mtlen ikka, et kui minu ennustus aitab kas vi he inimese vigastusi vltida, siis polnud mu t mttetu.
Maavrinate kohta tlevad mned seismoloogid, et neid on sedavrd raske ennustada, et sellega polegi mtet tegeleda. Mina arvan, et siiski ei tohiks alla anda. Meenutan ikka oma isa ht lemmiktlust: Ennustamine on vga raske. Ja eriti raske on ennustada tulevikku.

Vana arm pole roostetanud

Islandi vulkaanid pole sinu jaoks kuhugi kadunud: mainisid, et uurid Askjat. Teadusinfossteemist leidsin, et juhendad Cambridgei likoolis lausa ht doktoritd Askja vulkaani kohta.

See t sai eelmise aasta oktoobris juba kaitstud. Nd on vaja kirjutada Askja kohta artikleid. Osalen ise selles uuringus ja ootan pikisilmi, et minna jrgmisel suvel taas Askja juurde seismilisele vlitle. Kui ma vhegi aega leian, siis jtkan. Mul on Cambridgei professoriga suusnaline kokkulepe, et vin selles uurimisrhmas edasi olla.

Olen Askja kaldeeras kinud ja seetttu on mul otsekui teatav isiklik suhe. Olen ehk isegi natuke kade inimese peale, kes seda uurida saab: kllap on ta ks pnevamaid Islandil?

Askja on klassikaline kaldeeravulkaan; islandi keeles askja thendabki kaldeerat. Raske on ette kujutada midagi suurejoonelisemat, kui olla seal ilusa ilmaga: kui ei saja, vaid paistab pike. Siis ned kaugele ja see ringjas vulkaan on nii suurejooneline, et jtab lausa tummaks. Ilm muidugi alati ilus pole. Kord panime juulikuus oma seismilist aparatuuri les lausa lrtsisajus.
Mind kidab Islandil see, kui viksena sa ennast tunned: loodus on nii suur ja vimas. Vib-olla tundub see mttekik veidi veider, aga ma mtlen ikka, et see vgev loodus ei ole pahatahtlik. kski vulkaan ei purska selleks, et tappa inimesi. Ta ei ole metsik loom. Ja seeprast sa austad teda.

Askja on ks neist vulkaanidest, mis on pidevalt aktiivne ja kus aeg-ajalt tuleb ette purskeid.

Koos oma doktorandi, inglanna Janet Keyga avastasime seal sgaval maakoores hsti arvukalt vikesi maavrinaid, mis toimuvad kohas, kus neid ei tohiks olla. Seal peaks olema vga kuum ja voolav materjal. Aga ometi need vrinad toimuvad. Mned vulkanoloogid peavad seda mrgiks lhenevast purskest. Meie aga vidame oma uuringute phjal, et see on maakoore seespidine teke. Sulanud magma tungib kiirelt maapue. See on umbes nagu ntsu venitamine: kui seda teha aeglaselt, siis see aina venib ja venib, kui aga kiirelt tmbad, siis lheb katki. Arvame, et need vrinad nitavad maakoore kasvu ja see magma ei pruugigi maapinnale tungida.

Islandi vulkaanilise aktiivsuse kaardilt on selgelt nha, et see piirkond on lunasuunas kaheks harunenud, aga aktiivsem on nd idapoolne haru ja kigile Islandil kinud turistidele tuttav iidse parlamendi asupaik ingvelliri vli enam mitte.

Esiteks lahknevad Islandi kohal laamad, umbes sada kilomeetrit paksud, servadest muidugi hemad maakoore osad. Euraasia ja Ameerika laam liiguvad seal teineteisest eemale keskmiselt paar sentimeetrit aastas. Aga teiseks on Islandi all nn. kuum tpp: sgavast vahevst liigub les kuum materjal, just nagu purskkaev. Just tnu sellele kuumale tpile on Islandi saar ldse olemas. Kui seda poleks, oleks seal nagu mujal Atlandil merephjas kulgev meahelik. See kuum tpp otsekui domineerib, tahab laama rt enda poole tmmata. Seetttu ongi ingvelliri piirkond krvale jmas ja tulevikus on aktiivne piirkond ida pool, seal, kus paiknevad Katla, Eyjafjallajkull, Grķmsvtn ning Vestmanna saared, kus oli 1973. aasta Heimaey purse ja kus 1963. aastal tekkis Surtsey saar.

Enne oli juttu veetulvast, mis lhkus suvel ringtee he ligu. Inimesed, kes Luna-Islandil kinud, on ninud mlestusmrki silla rusudest, mille purustas 1996. aasta Grmsvtni krvale tekkinud Gjlpi lhest tulnud purske phjustatud veetulv.

Jah, tsi! See oli teline hiigelnhtus, mis on ka minu isiklikus ajaloos: ma elasin sel ajal Islandil. Soomest tulnud tdrukule oli see testi ootamatu: see juhtub just praegu, mitte ei olnud miljon aastat tagasi! Aga selles vimsas purskes, mis tekitas testi tohutu majanduskahju, ei hukkunud kski inimene. See teelik, mille tulvavesi lpuks ra viis, pandi purske ajal alati seks kinni, et vesi ei saaks kedagi ootamatult tabada. Kik meetmed vetakse Islandil tarvitusele, inimesed arvestavad nendega. Teadlased ei aja mingit thja hirmujuttu ja hiskond reageerib asjalikult, nii ametnikud kui ka avalikkus. Keskmine islandlane on hsti teadlik, mida ette vtta vulkaanipurske vi maavrina korral.
Kui Islandile lhete, siis vaadake telefonikataloogi. Seal on toodud kik hiresignaalid ja eldud, mida peab tegema, kui tuleb lumelaviin, vulkaanipurse vi suur maavrin. Meie vaatepunktist tundub see hsti eksootiline, aga Islandil on see igapevane tegelikkus.

Tore, et see jutuks tuli. Kui ma ngin esimest korda Heimaey purske ajal tehtud dokumentaalfilmi, siis mtlesin korraks tahtmatult, et see on nagu halvasti lavastatud ppefilm: inimesed kitusid vga organiseeritult ja vaoshoitult, mrgata polnud mingit paanikat. Ehkki, nagu juba eldud, oli purse nende jaoks tiesti ootamatu.

Islandlased on sellega harjunud, et nad elavad vikesel rahutu maapinnaga saarel keset hullult tormist ookeani. Pigem suhtuvad nad ette tulevaisse loodusnhtustesse huvi ja pnevusega. Umbes nii, et ah soo, tuli meil jlle see force majeure, ega me pea selleprast kuhugi pgenema. Kui see on just mu tagahoovis, siis, noh, lapsed tuleks ehk ra viia, et midagi halba ei juhtuks.
Aga paanika pole neile testi omane. Kll kuulatakse vga tsiselt nuandeid: kui on vaja evakueeruda, siis seda ka asjalikult tehakse. Ja ei unustata samas meelelahutust: kui enne Eyjafjallajkulli purskas 2010. aasta kevadel Fimmvruhls, siis see oli tavaliste islandlaste munaphadepikniku lbustus: lapsed ja piknikukorv laeti autosse ja sideti vaatama purskavat vulkaani. Pidades muidugi meeles, kui lhedale tohib minna. Kui aga olukord lheb tsiseks, siis kuulatakse teadlasi ja politseinikke ega seata kedagi ohtu.

lesanne olla hoiataja ja rahustaja

Meil nneks neid muresid pole. Samas on aga paljud inimesed Eestis rmiselt vastuvtlikud igasugusele kmule.

Vga thtis on ajakirjanduse moraalsus. Mulle ei meeldi, kui inimesi hirmutatakse. Niteks kord vttis minuga vga viisakas toonis hendust Eesti ajakirjanik ja viitas BBC uudisele, kus oli intervjueeritud minu Islandi doktorit juhendajat, kellest ma vga lugu pean ja kes on igati kaine mistusega teadlane. Juttu oli sellest, kui hirmus ohtlik on Katla vulkaan. tlesin talle: Palun rge kirjutage hirmulugu! Vulkaanid testi vivad teha ka telisi udusi, aga need udused on haruldased. Hoopis tenosem on, et juhtub midagi vikest. Tsistesse asjadesse tuleb suhtuda tsiselt, aga paanikat tekitada on moraalitu.
Eyjafjallajkulli purske ajal pani mind muigama ks tabloid, mis hvardas lausa maailmalpuga. Mul oli vga hea meel, et ma polnud sellele lehele intervjuud andnud! Peaks ikka tunnetama piire ja mitte ainult pdma oma lehte vimalikult pnevate pealkirjadega ma nii, et inimesed saavad nrvivapustuse.

Eesti inimesed on vulkaaniharidust viimasel paaril aastal saanud kllaga. ks vga tore ja pnev lik sellest harimistst oli Tallinna tehnikalikooli vulkaaninitus, mille koostamisel oli taas ka Heidi Soosalul suur osa.

Jah, see oli TT muuseumi galeriis Futurum. Pdsin sellele kaasa aidata niteks sellega, et mu Islandil elav soomlannast sbranna, geoloog kogus Eyjafjallajkulli tuhka, ise korjasin Askja juurest pimssi jne. Hea on teada, mis kusagil vib juhtuda enne, kui see tegelikult juhtub. Niteks on nd kigile selge, et Islandi vulkaanid vivad pursata ka nii, et see segab lennuliiklust.
Julgen vita, et kuni 2004. aastani ei teadnud Soomes kuigi paljud inimesed, mis on tsunami. Kahjuks pidime seda ppima vga karmil kombel. Kui nd on teade mne maavrina kohta Vaikse ookeani piirkonnas, siis on seal ilmtingimata juures ka see, kas anti tsunamihoiatus vi mitte. Samamoodi hakatakse nd mne Islandi vulkaani purske korral ja need ei j kindlasti tulemata teatama, kas on oht lennuliiklusele vi ei ole.

Kllap oled viimaste aastate sndmuste keskel tundunud ka seda, kui thtsad on sinu Islandi kogemused.

Vulkaanid maailma eri piirkondades on oma noga. Kui niteks purskab mni Jaapani vulkaan, on tingimused hoopis teistsugused kui Islandil ja suuresti erineb ka see, mida oodata vi mis tuleb ette vtta. Eyjafjallajkulli tuhasegaduse ajal tundus mulle endale, et on vga hea, et olen just nimelt Islandi vulkaanide spetsialist ja neist pris mitut uurinud. Tnu sellele oli mul kindel tunne, kui tekkinud kaose ja rohke segase info keskel sain lugeda islandikeelset teavet. Niteks postiloendist, kus osalesid Islandi vulkanoloogid.
Mnigi neist lendas lennukiga vulkaani piirkonda, tuli linna tagasi ning kirjutas kohe, mida oli ninud. Vahel mni mlgutas ka mtteid, mida see viks thendada. Islandi vulkaane tundes ja islandi keelt vallates oli mul vrdlemisi kerge leida infolaviinist just see, mis on oluline. Niteks, kui tuleb anda jlle mni intervjuu teleuudistele, kus sul on aega rkida ehk pool minutit, siis oli mul lihtne les leida selles kontekstis thtsaim. Tundus, et mu aastatepikkune svenemine Islandi vulkaanidega seotusse tasus ennast ra.
Visin tookord tnulikult tagasi melda aegadele, mil tegin doktoritd. Tegin seda Helsingi likoolile, aga olin pidevalt Islandil. Mul oli selle aja jooksul mitmeid vikesi toetusrahasid, kord andis mulle aastaks raha isegi Soome kultuurifond. Mtlesin siis ise, et kuidas kll saab Islandi vulkaanide uurimine olla kasulik Soome kultuurile.
Tuhakriisi ajal olin enamasti Eestis, aga paar korda sitsin ka Soome intervjuusid andma. Siis tundsin, et olen natuke saanud oma auvlga tagasi maksta: sain aru, et kultuurifondi kulutused polnud asjatud. See ti toreda tnuliku rahulolutunde.
Reykjavkis ppides istusin pris nohiku moodi tundide viisi ka arvuti taga. Mu tookordne arvuti tles vljalogimisel alati mne vanasna. Kui hel hilisel tunnil, vib-olla kella kahe paiku, olin selle peva seismogrammide lokaliseerimise lpetanud ja hakkasin lahkuma, lugesin ekraanilt: Have you ever thought that your only purpose in life is to serve as the warning to the others? (Oled sa melnud, et sinu ainus siht elus on teenida hoiatusena teistele?).

1. Arusoo, Helen 2008. Eesti sai seismoloogi Soomest! Loodusesber 2: 811.



SEISMOLOOGI JA VULKANOLOOGI HEIDI ELISABET SOOSALUGA JUTTU AJANUD TOOMAS JRIADO
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012