Eesti Looduse fotov�istlus
2012/02



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Tjuhend EL 2012/02
Milliste suuskadega minna matkale?

Suusamatkaga on ldiselt tegu siis, kui liigutakse vljaspool hooldatud suusaradu. Loomulikult vimaldab kmnete kilomeetrite pikkune ette aetud radadevrk samuti paraja matka teha, aga loodus ja uued pnevad paigad jvad nnda avastamata. Enne suusamatkale minekut tasub kindlasti le vaadata oma suusavarustus: kas sellega saab metsas, rabas vi jtunud veekogudel muretult ning mugavalt uidata?

Lameda pinnamoe tttu saab Eesti maastikel ldiselt hsti suusatada (# 1). Philised takistused on tihe alusmets, maha langenud puud ja kuivenduskraavid. Seega, kui jalas olevad suusad on vga rasked ja pikad, on langenud puudest pris vaevaline le saada. Liialt pikkade suuskadega turnimine nuab kindlasti osavust, kuid selletagi vsivad jala- ja puusalihased sna kiiresti. Pealegi vib see lhkuda suusakante.
Pikkadeks suuskadeks viks sna meelevaldselt liigitada selliseid, mille pikkus ulatub le kahe meetri. ldiselt on need meldud pigem suusamatkaks lagedatel tundraaladel vi jtunud jrvedel. Eesti oludele universaalse matkasuusa valikul tasuks aga lhtuda phimttest, et sobilikumad on suusatajaga sama pikad vi kuni 10 cm pikemad lumelauad.
Kuna suusa keskmine laius on enamasti 60 mm, osutub lumele avaldatav surve ikkagi 1215 korda viksemaks, kui saabastega lumel astudes. Vttes arvesse veel suuskade hid libisemisomadusi, juamegi suusatamise vluni: suuskadel saab edasi liikuda mitu korda kergemini ja kiiremini kui jalgsi lumes sumades.
Millist matkasuusavarustust hankida, oleneb siiski suuresti maastiku eripradest. Niteks taigametsas liikuv soobliktt kasutab peaaegu rtsalaiusi meetripikkusi lumelaudu, Norra keskmestikus vib matkavarustus meenutada aga pigem mesuusakomplekti.

Matkasuuskade ehitus. Enamasti on matkasuusad valmistatud traditsiooniliselt puidust, ent ajakohaselt tdeldud. Materjalile annavad parema elastsuse ja stabiilsuse liimpuidutehnoloogiad.
Plastphjaga suusa puhul on vastupidavam lahendus n.-. cap (mts)-konstruktsioon, kus suusk on kaetud snteetilise kattekihiga ja suusaphi sellele klge liimitud. Sel juhul peavad vlisoludes vastu pidama ainult kaks liimliidet. Ligatud ja vrvitud kljekonstruktsiooni puhul on kljepragude teke tenolisem. Igast vikesest mrast saab talvistes oludes sna kiiresti suur pragu: lumeniiskus pseb prakku, jtub seal ning j omakorda paisutab lhet suuremaks, kuni suusk puruneb.
Osav meistrimees vib endale loomulikult ka ise suusad teha nagu ennevanasti (# 2). Selleks on vaja eelkige head puiduvalikut ja aurutuskappi suusaotste painutamiseks, lejnu on juba viimistlust. Puitsuusad tuleb alati le trvata, et need ei imaks lemra lumeniiskust ega muutuks jnottideks. Trvakiht vajab aeg-ajalt uuendust, kui on nha, et puidu pealispind on muutunud karedaks ja kuivaks.

Metallkandid. Kui matkapiirkonda jb klm ja pehme polaarlumi, ei ole koormus suusa kljekantidele suur ja kergema kaalu huvides vib need suusa valimisel krvale jtta. Kui matkajal on teel jine mestikulumi, lume alt vlja ulatuv rsij, paljas merej vi tahetakse sita tihedama vi hredama metsaga kaetud aladel, siis lihtsustavad metallkantidega suusad liikumist ja htlasi pikendavad varustuse eluiga. Eesti oludes tagab tugev metallkant eelkige aastateks suuskade vastupidavuse ka jisel ja risusel pinnasel.

Suuskade laius. Suurem laius lisab suuskadele pindala ning seetttu ei vaju need nii sgavale lumme (# 3). Paraku on laiusel ka mned puudused. Esiteks ei libise laiad suusad pooltki nii hsti kui kitsad. Teiseks on mgipiirkondades keeruline selliste suuskadega mest les ja alla sita: laiad suusad vnavad kandile astudes kvasti jalga ega kinnitu lumme, mistttu libastutakse kergesti ning peagi vib see phjustada jalavalusid.
Kindlasti peaksid suusad olema keskkohast vhemalt 60 mm laiused juhul, kui on soov kasutada tross-sidemeid: muidu ei mahu levinumad saapakinnitusssteemid lihtsalt suusa peale ra.
Rohke lumega tasasemates polaarpiirkondades on matkavarustust parem kaasas vedada kelguga kui kanda kike seljas (# 4). Nnda saab vhendada otsest koormust suuskadele (eriti kui need on kitsamat sorti), aga ka ssta lakeha lihaseid.

Pidamisala. Kuna matkasuuskadega sidetakse valdavalt klassikalises siduviisis, siis on jalatukeks vajalik pidamine vga thtis. Selleks on kolm abinu: pidamismre, tehases suusaphjale ligatud nn. kalasoomus (# 5) vi suusa alla kleebitud tusukarvad (# 6).
Pidamismrde panek on ldiselt igustatud ainult lhemate teekondade ja siledamate maastike korral. Pika matka ja keerukama reljeefi vi oludega maastikul kipub mre kiiresti kuluma, pealegi ei ole he mrde pidamisomadused eri lumetpidel hesugused.
Kalasoomus on Eesti oludes kige kindlam moodus: nnda saab suusad pidama ja pidamisala ei ole vaja hooldada ega uuendada. Livu tuleb maksta aga kehvema libisemise eest, merejl kipuvad suusad ka hlekalt ulguma.
Tusukarvad on suusa alla kleebitav snteetiline vi looduslik (loomanahk) riba, mille tahapoole suunatud karvad lasevad suusal edasi liikuda, kuid tagasilibisemisel haakuvad need kidadena lumme. See abivahend toimib isegi rasket kelku enda jrel vedades. Tusukarvu kasutatakse philiselt polaarekspeditsioonidel, kus on vaja pikalt lesmge liikuda ja rasket koormat jrel vedada vi le rsijkuhjade ronida. Eesti oludes on need ilmselgelt leliigsed ja pigem krbivad sidumnu.

Kepid. Suusamatkale sobivad igasugused vanad roikad, vastupidavus ja rnga tp on aga siiski oluline.
Enim levinud on alumiiniumist, klaaskiududest ja bambusest tehtud suusakepid. Alumiiniumi saab ige ehituse puhul kige tugevamaks teha, kuid see pole kindlasti reegel. Alumiiniumtoru olulisim eelis on vimalus prast kverdumist (nt. kukkumise tttu) see uuesti sirgeks vnata, kuid korduvalt nii teha siiski ei saa.
Klaaskiud on kll alumiiniumist elastsem materjal, kuid tugevusvaru katkedes praksatab pooleks ja tihti parandamatult.
Bambus kui iidne loodusmaterjal on matkal endiselt au sees. Muul otstarbel ei tohiks neid keppe siiski kasutada, erinevalt tugevatest alumiiniumkeppidest, mis klbavad kas vi konstruktsioonielemendina laagriplatsil.
Kepirngaste ja teravike valikul tuleks lhtuda lumeoludest, kuid 10 cm lbimduga rnga ja kvasulamist teravikuga saab ldjuhul hakkama igal pool.
Sobiva suusakepi pikkus oleneb maastikust: lihtsal kooriklumel ja jl vib see olla 85% suusataja pikkusest, raskel maastikul on piisav aga 75% suusataja pikkusest ehk pisut pikemad kimiskeppidest, kuid kindlasti lhemad kui murdmaasuusatamisel kasutatavad.

Saapad ja suusasidemed. Nende valikul lhtutakse kige enam isiklikest (jala) eripradest ja eelistustest. Tasub jrgida reeglit, et saabas peab olema mugav ja jalatbile sobiv. Kui jalanu teeb haiget, ei ole vahet, millise kinnitusega see suusa klge kib: igal juhul on saabas pikemaks teekonnaks klbmatu.
Alati on kiusatus kasutada suusatamisel oma usaldusvrseid matkasaapaid, mille saab suusale kinnitada tross-sidemete abil. Lohistava stiili ja avatud maastike puhul see ongi ilmselt parim moodus. Kui maastik on knklik, lausa mgine ja teekonnal tuleb ette mitmesuguseid takistusi, ilmnevad ka spetsiaalse saapa ja suusasidemete eelised: suuskade juhitavus on mrksa parem kui tross-kinnituse korral.
Mgipiirkondades tnapeval tross-sidemeid peaaegu ei kasutatagi ja pigem valitakse spetsiaalsidemed, mis vimaldavad saapakannad kinnitada: see tagab parema prdetehnika ning mugavama laskumise.
Tnapeval on loodud ka uut tpi tross-sidemeid, mis muudavad suusatamise kll mnevrra mugavamaks, kuid juhitavusomaduste poolest need siiski spetsiaalkinnitustele vastu ei saa.

Veel lisasid. Paksus lumes sites ei ole kuigi mnus, kui lumi pseb saapa ja soki vahele, pealegi tekib nii kiiremini klmatunne. Siinjuures on vga head abivahendid srised (ka torpad ehk bahillid; # 7). Veekindlast materjalist srised katavad saapasre ja kinnituvad levalt kummiga mber pksisre.
Kui suusamatk kulgeb le klmunud veekogude, on mistlik hes vtta jnaelad. J paksust on silmaga sna raske hinnata, mistttu tuleb jl liikudes alati arvestada vimalike ohtudega ja sellega, kuidas ohuolukordades tegutseda. Kui juhtub nnetus, on kaelas rippuvate kepidemetega naelte abil kige lihtsam end kandva j peale tagasi upitada.
Trossklambritega suuskadel pikale matkale minnes peaks arvestama ka sellega, et saabast pealtpoolt vastu klambrit suruvad rihmad tkivad kuluma. Pidev metallaasades liikumine kulutab isegi tugevatest kunstkiududest valmistatud rihmad ajapikku karvaseks, kuni need katkevad sootuks. Seeprast on alati soovitatav kanda trossklambrite jaoks kaasas varurihmasid.
Igal juhul tasub tnavustki lumerohket talve ra kasutada ning korraldada mni elamusrikas suusaretk.


Simmo Kikkas (1975) on Saaremaa matkagiid, kes on suuskadega kokku puutunud nii noorsportlasena kui ka Eesti suusakoondise hooldemehena. Viimastel aastatel huvitunud peamiselt suuskadel matkamisest, lemmikpiirkond on mrtsikuine Vinameri.



Simmo Kikkas
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012