Eesti Looduse fotov�istlus
2012/02



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Viktoriin EL 2012/02
Viktoriinisari Teadusaasta Eesti Looduses

Eesti Looduse viktoriinisari Teadusaasta Eesti Looduses on teadusaasta ritus, millega soovime juhtida thelepanu Eesti loodusteadustele ja -teadlastele, samuti Eesti looduse tundmisele.
Viktoriinisari on meldud 4.12. klassi pilastele: igaks vastab eraldi. Arvestust peetakse kolmes vanuserhmas: 4.6. klass, 7.9. klass ja 10.12. klass.
Ksimused esitatakse neljas voorus jaanuarist aprillini Eesti Looduse numbris ja internetilehel www.eestiloodus.ee/viktoriin, htlasi saab selle lehe kaudu edastada vastused. Vastamisel on abiks ajakirjas Eesti Loodus ilmunud artiklid ja muud kirjutised aastatest 20052011.
Loodusviktoriini aitavad korraldada MT Loodusajakiri, keskkonnaamet ja hasartmngumaksu nukogu, auhindu on vlja pannud mitu toetajat. Auhindade hulgas on palju loodusteemalisi raamatuid, lauamnge, psmeid pnevatesse keskustesse, loodusvaatluse vahendeid jne. Iga vanuserhma tublimat auhinnatakse Matkaspordi 70-eurose kinkekaaardiga.
Lisateavet jagab Eesti Looduse toimetaja Katre Palo: telefon 742 1143 vi 521 8771, e-post palo.katre@gmail.com.

Innukat osalemist ja pnevat teadusaastat!


Viktoriinisarja I vooru vastused
1. Kinni ptud suurema saagi, niteks hiire vi sisaliku, torkavad terava oksa vi traadi otsa gijad. Sageli svad nad ra vaid ohvri pea, sest see on kige maitsvam ja toitvam osa. Arvatakse, et nnda kogub lind toidutagavara vi et niiviisi on tal lihtsam toitu suupraseks teha. Enamasti toituvad gijad aga siiski mardikatest, ritsikatest ja muudest suurematest putukatest. gijad on laululinnud, kuigi nende toitumisviis ja osati ka vlimus, eesktt tugev terav nokk, viitavad pigem rvlinnule. Eestis on gijatest tavalised hallgija ja punaselg-gija. 2010. aastal valis Eesti ornitoloogiahing need linnud ka aasta lindudeks.
Vastuse vis leida 2010. aasta jaanuarinumbrist.

2. Eesti ikesevaatlejate vrgustiku taaslooja oli ikesehuviline geograafialipilane Sven-Erik Enno. Vrgustik alustas proovivaatlusi 2005. aastal ja laialdasem tegevus lks lahti 2006. aastal. Vrgustiku taasloomisel oli eeskujuks 1963. aastal asutatud ning kmme aastat looduseuurijate seltsi juhatusel ttanud vabatahtlike ikesevaatlejate vrgustik. Ndse vrgustikuga on oodatud hinema kik huvilised, ka koolipilased.
Vastuse ksimusele sai 2006. aasta jaanuarinumbrist, vike vihje oli 2005. aasta juulinumbris. Eesti Looduses on Sven-Erik Enno ikesest juttu teinud veel 2007. aasta detsembris ja 2009. aasta augustis.

3. Aastal 2006 tuli ilmsiks uus koobas Vrumaal Vaabina klas Hansimikko talu maadel Antsla je vasakul kaldal Undruse niidu juures. Koopa avastas kohalik elanik Tarmo Saavel. See on pritolult tpiline allikatekkeline ehk sufosiooniline Devoni liivakivisse tekkinud koobas. Koopa kohalt vis lhedal olevasse Antsla jkke kulgeda maa-alune voolutee. Aegade jooksul on selle vesi maasisest nsust aina suuremaks ja sgavamaks uuristanud, kuni 2006. aasta talvel varises koopalagi alla. Tegu on Vrumaa suurima loodusliku koopaga. Arvestades aga kikide kikude vlispiiri sisse jvat ala, vib seda pidada Eesti suurimaks looduslikuks liivakivikoobastikuks. Vastuse leidis 2006. aasta juuninumbrist.

4. Trhvlite lhn aitab ligi meelitada nrilisi ja teisi loomi, kes viljakehi ses levitavad seente eoseid. Omaprane lhn tekib trhvli viljakeha vananedes, kui selle sees olevad eosed on kpseks saanud. Seega annavad seened lhnaga justkui mrku, et loomad on oodatud keha kinnitama. Sellist nhtust, kus eri liigid on oma elutegevusega vastastikku kasulikud, nimetatakse mutualismiks.
Vastuse ksimusele vis leida 2011. aasta jaanuarinumbrist.

TEEMAKAST
Viktoriinisarja I voorus igesti vastanute vahel jagasime vlja kuus energia avastuskeskuse perepset. Need said endale: 4.6. klassi vanuserhmas Ivar Palk Kunda hisgmnaasiumist ja Katariina Sieglinde Schultz Tallinna Saksa gmnaasiumist; 7.9. klassi vanuserhmas Cevin Anders Siim Elva gmnaasiumist ja Romet Martjan Lustivere phikoolist; 10.12. klassi vanuserhmas Janet Peet Lihula gmnaasiumist ja Tiina Tammearu August Kitzbergi gmnaasiumist.
Energia avastuskeskus asub Tallinnas, rohkem teavet keskuse kohta leiab: www.energiakeskus.ee. Eesti Looduse toimetus vtab psmeomanikega hendust!


Viktoriinisarja II voor
Teises voorus on neli ksimust, millele ootame vastuseid hiljemalt 29. veebruariks. Vastused palume edastada internetilehe www.eestiloodus.ee/viktoriin kaudu.
Arvesse lhevad need vastused, mille puhul on ra mrgitud vastaja ees- ja perekonnanimi, samuti klass, kooli ja/vi petaja nimi. Juhime thelepanu, et iga pilane vastab enda eest ning arvesse ei lhe need vastused vi vastuseosad, millele vastatakse internetilingiga.
Teise vooru eest on vimalik koguda 8 punkti. igesti vastanute vahel jagame vlja 5 taskubinoklit. Ksimuste iged vastused avaldame Eesti Looduse mrtsinumbris ja kodulehel.

Ksimused
1. Pildil olev isik on sna noorest poisiplvest saati tundnud huvi zooloogia vastu. Matsallu sattus ta esimest korda 7. klassi poisina: zooloogiaringi vljasidul pti Puhtus sel liblikaid ja otsiti ning thistati laidudel kajakapesi. pilasena kis ta hiljemgi teadlastel abiks kajakaid rngastamas. Matsalu laidude ja sealsete asukate kajakatega on tema elu seotud tnini. Ta on vga pikka aega uurinud Kakrarahu kajakakolooniat, kajakate ellujmust ja pereelu. Kes on see kajakahuviline ornitoloog? Mrgi vastuse juurde ka ajakirjanumber (aasta ja kuu), kust vastuse leidsid.


2. Meie kliimas, eelkige suvel ja sgisel, on veevahetus merevee eri kihtide vahel vrdlemisi vaevaline. Selline kihtidesse jaotumine on seotud merevee temperatuuri ja soolsusega, mis mravad vee tiheduse. Teatud oludes on veevahetus siiski vimalik. Krval olev joonis illustreeribki knealust nhtust. Selle nhtuse tttu on vahel juhtunud, et suve kige soojemal ajal on niteks mnes Phja-Eesti supelrannas merevesi talumatult klm, isegi kigest 1012 C. Millise nhtusega on tegu? Kuidas nimetatakse selle vastandnhtust? Mrgi vastuse juurde ka ajakirjanumber (aasta ja kuu), kust vastuse leidsid.


3. Sgisel metsas seenel kies tuleb tihtilugu ette, et juustesse vi srgi alla on pugenud krbest meenutav putukas. See on pdrakrbes, kes nagu kik raudkrblased imeb verd ning elutseb imetajate karvkattes ja lindude sulestikus. Leidnud endale peremeeslooma, poeb ta kiiresti selle karvade vi sulgede vahele. Pdrakrbes on sna kindel, et kogu lejnud elu veedab ta just siin. Ent seejuures on tal ks sna iseralik komme. Mida ta teeb? Mrgi vastuse juurde ka ajakirjanumber (aasta ja kuu), kust vastuse leidsid.

4. Hunt on Euroopa Liidus kaitse all, kuid Eestis laialt levinud ja sna tavaline kiskja. Peale huntide liigub meie metsades ka huntkoeri ehk huntide ja koerte paarumisel sndinud jrglasi. Asjatundjad oskavad hundil, koeral ja huntkoeral vliste tunnuste phjal vahet teha, kuid teaduslikuks testuseks sellest ei piisa. Millist viisi kasutavad teadlased huntkoerte kindlakstegemisel? Mis aastal testati teaduslikult huntkoerte olemasolu Eestis? Mrgi vastuse juurde ka ajakirjanumber (aasta ja kuu), kust vastuse leidsid.

28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012