Eesti Looduse fotov�istlus
07-08/2003



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
intervjuu EL 07-08/2003
Vana tiidmine ja loodus usk hoitvaq Setomaa loodust

Aare Hrn (1959) om sndnq Vro liinah ja elnq Antkruva klh Setomaal. Om opnuq Tarto likuulih aoluku ni lpt Luua mtsakooli mtsanduse eriala pl (1985). Inne oll kmme aastakka Obinitsa sovhoosih mtsavahist. Kmme permst aastakka om t toimtanuq vallah, olnuq volikogu esimiis, parhillaq om Mereme valla arendusnunik. Om tel krral olnuq valituq Setomaa lemtsootskast: 2000. a.



Setomaa om Eestimaast jkiga arq ligatuq piiriq ommaq jo aastagasatu juusknuq Piusa, Mdjyy ja Vhandu veeri piteh. Kas parhillaq, tah Setomaal elleh, ommaq sull nuuq piiriq tundaq?


Piir om klh tundaq. Ku kynlda sntsest maatiidsligust myistst nigu Lunahummogu-Eesti, sis puul sjoost alast om olnuq te rahva maa setokisi ja vrokisi esivanmbide maa, kbskalmuaid kultuuri ala. Tuu om haardunuq Pihkva ja Peipsi ranna viirt md pha pool ja tsle pool. Arvada, et piir om tekknq viil viimdse saaviiekmn-katsaa aastaga joosul ni just tistsugumats usu perst. Eestlisi hernemisaig tekk vaih sisse. Ma esiq arva, et sjoo om niimuudu, et ku tahat uma hindtiidmist vai identiteeti nstaq vai vahtsst tetq, sis om tuud paremp tetq kellegi ts arvlt. Nii 1860.1870. aastaga paiku nakassivaq eestlisi aokirandust tulmaq gasugumatsq nalajutuq ja nalja tetti pmiselt setokisi le, ki ldiq ollv ulliq ja laisaq. Tuu hoiak, mis sis tekk, tuu tegigi vaih sisse.

Eesti aol ka kd-s tsl pool, ynn Lindora laadal sai rahvas kokko. Mi parhillaq tsl pool pallo liigu-i ga tuud rahvast tunn-i. Petsere kandi rahvast ma tunn parebidi ku noid, ki elvq kilomeetri-kats tsl puul. Nii et erilist lbikmist ol-i olnuq, a ol-i ka erilist vainolikkust. Mdjyy joon pl om sjoo piir pallo kimmp.

Setoq ommaq ks lihtslt elnq ni loodusga kuuhklah ummi tegemiisi sdnq. Mne om setokisi suhtumin loodushe?


Arvada, et Setomaal om suheq loodusga lbi aigu muutunuq ja nii pallo, ku ma vannu inemiisi jutst tii, siis sadakond aastakka tagasi, ku rahvast oll pallo, sis kasutdi ka maalappi arq. Sjoo thends sis tuud, et niit oll pallo, harit niidlt niidti haina, mtsu oll veido ja nimq olliq risust puhtaq. ga plloriba, villine maariba oll lest harituq. Vannu pvpilte plt om ntq, ja kuuldaq kah om olnuq, et Setomaal oll peris suur avarus ja pallodst kllist, mi parhillaq ommaq mtsa seeh, oll vanast iggi kavvndh ntq.

A katkmnendite aastid algush oll raiskamist, ku mtsa silmh pitq edimlt, ku krunt es olq viil aetuq ja kik oll kl tine maa, sis vdti kambaga kik sjoo mts maaha. Perst, mul vanaimgi tlel, et sis kti kooniq Eesti ao lpuni redelidega puie piteh, et kuivi ossi korata ja haku kuppu lvvq. A tistpiteh, oll ka sne sds, et hoieti mynd puhtabat ja parebat paika, ntsest oll pallodl kllil uma lteq, mit hoieti puhtana ja kohe karja es aeta. Ma tii, et vannu kpide kottal vanaq inemiseq tliq, et sl ommaq inimiisi kpq, kohe karja tohe-i aiaq.

Vanast oll ka kiva vega harvakuhe. Es kynl, et ku karah olliq ja ku kivo nivq, sis teivq kivol aia mbrele, et kivu hoitaq. Niisamat hoieti kllih puid ja ldiq, et puu om kl ilo. Puuq olliq talla mbre, sis oll klmaa, koh kasviq kas koq vai phnq. Puuq olliq ka klli piirest kas kuus, kiv vi peti vanaq inimeseq viil mlehtseq, et noid puid istetiq klli piirest ja et nuuq ommaq piiripuuq. tsjagu puid hoietiq viil sjooperr, et nuuq olliq taropuuq: tah kandih peetiq pallo mehilidsi, noid viidi lindama ka lejyy, tsl pool, Eestimaa pool. Nide jaost hoietiq sntsit suuri puid taropedjit, kohe pakktaroq lest viidiq.

Ao joosul om suhtumin loodush muutunuq. Noq, permdse paarikmne aastagaga om Setomaa niidq kinniq kasunuq ja mts tul pld ple.

Ma ol kuuldnuq teldvt, et setod usk om sne sego igst usost ja loodus usost. Ntsest om Obinitsa kandih 19. augustil keriguph paasapiv (Issnd muutmis ph) ja setoq tiidv, et inne tuud ph tohi-i ubinit ga mett svvq. Tahkiq om ntq, et paganliguq kombq ja kristlus ommaq nigu kokko pantuq.


Nuuq ommaq ks ummavaihel seotuq, selle et peris pallodl kiildel, mi ommaq usondih olmah, om olmah uma selge phjus, minka perst mnegi sk vai asi om keelu alaq pant. Miiga ja ubinidega om asi selge mytq om tuuh, et laskq noil valmist saiaq. Mesi taht kdsd ja ubinaq niisamat. Arvada om, et tuu vana tiidmine ja loodus usk toet vai tvvend vahtsst ristiusost tulnvit kumbit. Ristiusoh ommaq kah mynq keeloq vai karstusq, nigu paastuaoq, a njooq om kik eloh perr proovit ja kigil sntsil asjul om olmah mnegi kimms phjus: kas t om inemise ihol ja tervsele vajalik vai loodus sstmisest vai om tl keskkonnakaitslin phjus, ku vahtst muudu ldq.


A loodust peeti jo phst kah?


Obinitsa kandih om vannul inemisil sne kommq, et ku marast tult vai seenest, sis sinnq, koh om tuu vana kivirist, piat md tullh kasvai te marakesegi pandma. Nid inemiisi om niimuudu opatuq et ku mtsah kt, sis inne mtsast vll tulkit piat pandma midgiq tagasi sinnq mtsa. Niisamat ma tii toda, et pllomaad ka tennti. Ku edimst krda kndm minti, sis pantiq puhtam rivas slg, veti mts pst, kumarddiq ja ldiq ristimrk ette. Ku vanaq inemiseq pllo pl td tegevq, sis nq tle-i tn-tsl Joudu!, a tleseq Jummal appi! Sis tul vasta ldq, et Avida Jummal!.

Pallo vannu kumbit om loodus vai taimiga seotuq. Suvistekoq, mi phhi aigu tar ussi man olliq, panti hainakni edimiste hainu alaq. Niisamat urbq, mi palmipuie vai urbphl ommaq kerigoh, panti laudauss ple ja slt alt viidi kari lbi, ku timm edimst krda vll aetiq. Perst tuud viidi tuusama kimbukn pllo ple. Niisamat mehilisiga pit olma puhtil rivil ja ttegi halba mytt tohi-i mehilidsi man mytldaq.


Ma ol silmnq, et setodl ommaq vega ilosaq perekonnanimmeq, mi ommaq ks saghhe loodusst vdt, nigu Lilleniit, Palolill, Luikjrv, Pike vega romantilisq ju! Om ka niisama elj- ja tsirgunimmi, nigu Ilves, Hani ja Suq uma nimigi.


Tuu kottal om kats arvamist. ts, minka perr ristsevq setosit nn. ristiesq Samuel Sommer ja Villem Ernits, ki olliq sntseq poeetiliseq inemiseq om arvaduq, et nq ommaq sntsit nimmi pandnuq. Ma mista-i ldq, kuis muial, a umah kandih ol ma klh kuuldnuq, et tuu nimevtmine oll rohkp inemise hind otsustaq, eiski rohkp, ku Eestimaal umal aol. Meil Antkruva klh oll arutduq, et mntseq nimeq no vtta. Hariligult veti noid nimmi, mit maameheq tundsq ja tiidseq. Tah ommaq maaga seoduq nimeq: Savi, Kruus, Liiv. A sis tekrraga lts ssteem segi ja et meil Lindsi klh sugulasq vtsq kalanime Luts, sis meil vetiq Hrn. Snest tist nimme ol-i Eestimaal, sjoo thends harjust vai jyyforelli. Veti ks noid nimmi, mit hind mbre ntti.


Olt esiq kah loodusga seotuq olnuq sovhoosi mtsavahina. Kuis tuu aig oll?


Umal aol, ku keskkooli lpti, sis pruuv likuuli sisse saiaq, a pvtsehe ma es pseq. Ji krrast kaugopphe. Vi ollaq, et hindl oll myistmist veid, a sl oll kimmhe tisi asju kah, minka perst ma sisse saa-s. Sis jigi kodo ni kvalt ji sovhoosi man ts mtsavahikotus vabast. Vti tuu vasta ja kve viil Luua-koolih ka, kaugopph. Kmmekond aastakka sai mtsavahina oltuq sl. Tuu om ts mu elo ilosambit aigu olnuq. Es olq klh nii pallo esiqsaisvust ku riigimtsavahil, a tistpiteh meil ol-s tampi kah takah, et pit mtsa likama. Klnd pallo sai ringi kvvq ni sis ma opgi sjood kanti tundma. ga tuu Vinne-aign lats tuulaol umma kodokanti nii hste tunn-s ja ga tunn-i ka sjooilma lats nii vega loodus tundmisega om halvast. Sis saiq kik kotuseq, mtsaq ja jyyq lbi kts.


Mis sa huvitavat ldset?


Tuu h asi oll kah, et sai kik njooq vanaq taloq ja inemiseq lbi ktq, ki tuudaigu viil elliq, a katsakmnendite keskel jo arq kattvaq. Vaihe pl vtigi nii paar piv, et niisama saasiq ringi kvvq ja kaiaq. Ldsemiq peris pallo vannu matmispaiku kpit. Tunds huvvi aoluu vasta ja naksi kaema, et mi nuuq ommaq.

Tuul aol es olq Piusa niidq viil nii haina sisse kasunuq ku nd, siis silmssimiq taimi ja puid. Ldsemiq ka te huvitava jnki vanast tammikust Simaski kaldh, Vmmorski puul. Sl noq minev aastaga koolilatsq teiq uurimistd. ts vanamiis kynl, et sl olnuq ts suur tamm, mit kutsutiq Poola surnuaia tammst. Periselt oll tah vana klsurnuaid. A karapoisiq panniq tammq ullist pst palama, tuul oll seeh ooskn, ja palotiq tamm maahha. Arvada om, et sl kaldl om olnuq tammik inne kah sl om nelli-viis tamm, minkast paar tkk ommaq igivanaq.


A ku hste sjood Setomaa loodust lep uurituq om? Kas om tiid, et mit kik tah om?


No ga tiid-i kuigi pallo. Tsirgu-vrki om veidokn uuritu. Tah om kiki noid harulduisi nttq musta toonkurg, itsirku, siniraagu, vainokjako. Sjood permst ol-i esiq viil trehvnq. Siiq tuldas, ku midgi om vaia tetq, mnestki konkreetset asja uurma. A snest leldist kokkovtmist Setomaa loodus kotsil ol-i ma kohkilt kotsilt silmnq. Sjooga om nii, ku rahvaluulgagiq noid varru siist ammutatas, a nq nigu jvq kohegi pidm vai kinkalgiq hind tarbst, nii et suuremb jago inemiisi sjoost midgi tiid ei saaq.


1995. aastaga paiku ktiq vll Setomaa rahvuspargi mytq. Tuust aost ple om sjood asja veidokn aetuq, a ig vh. Kas om asi tuuh, et tah om noid asjaajajit vh vai tuuh, et kohki korgmbah arvatas, et sjooh kandih olki-i midgi snset, mit kaitsta?


Nii tte ku tist om. Ol-i tegijit nii pallo, ku vaia ols, snest kriitilist massi. Tslt puult, nu maaumaniguq siih kotuss pl pelgseq tuud rahvuspargi syna veg. Ollh saanuq noq umaq mtsaq ja maaq ktte, sis mtsast elets ni pelts, et ku tul mnegi rahvuspark, sis om krraga kiildmidseq pl. Kg rassp om kokkoleppele saiaq noide maa- ja mtsaumanikgaq, ki elsseq ja toimtasq kohkil muial. Nide omanditunn om ni suur ja putmaldaq, et las-i tisi mtsaumanikk uma maa plt lbigi kvv.

ga Eestimaa puult ka sjoo asja vasta eriti huvvi ei tundaq. Ma ol noq paar krda lasknuq uuri ja ksq slt ministeeriumist ni vi ld, et ga erilist vaimustust sl ol-i. Mull hindle tunnus, et asal om jumt klh. Eriti h ols nii, ku saisiq ta tervikuna panna tegutsma, le piiri, a tuu thendnq krralikku tegijide hulka, krralikku eelarvt ja hste krraligult kavandttu kmne aastaga td.

Maastigu, kultuuri ja loodus pool plt ommaq kyik nuuq vajaliguq elemendiq siih olmah. Nii vikol maal om jo nii esiqmuudu maastik: Misso ja Luhamaa piirkond om krgustik, meil ommaq orustiguq ja tasandikuq, Verska kandih rannigomadalik. Om kats alosphakivimit liivakivi ja paekivi, tuust olns ka taimstik, mtsa-, elj- ni kalakooslusq; sis erinev ehitskultuur meil siih puitehitiseq, sl lubjakivivndi pl kiviehitiseq. Vinne poole pl ommaq vega ilosaq kiviehitiseq, sl om tuu kunst esiki parebal tasml. Vanal aol olliq Pihkva meistreq njooq kk kuulsabaq. Tuuh mytth ols rahvuspargil klh vimaluist, t ols vajalik ja huvitav.


Mis siis Setomaast saama nakkas?


Loodus pool plt vi ldq, et ku tskmnndit algush jiq inbis pld sti ja mts nakas ple kasuma, sis parhillaq om ntq, et maltsah ja sdih pld nakatas lest harimaq. Tuu tul sjoost, et ommaq gasugumatsq toetusq, mitte ynn tuust, et tuu t esihindst rq tasunuq. A ko vai lep alaq jvit pld om nakatuq puhastama ja harima klh.

Mts kimmhe ltt noormbast, vanna mtsa raotas maaha ja tuud js veidebst, a tslt puult lehtmtsa ja noorndikku nakas kimmhe rohkp olma. Mtsaq kasussq tah vahtsst pris hste. Eljit ja tsirk om tulnuq tagasi koovitajit, kahr, kitsi, jnessit kiki om pallo. Ma ol thele pandnuq, et gasugu kulliliisi om kah kvast manoq tulnuq. Mrki om jo pld pl veidep, selle nq tulvaq siiq.

Rahvas nakas vaelduma. Vanbit inemiisi nakas kaoma viil rohkp ku parhillaq. Sis om ksms tollh, kas kiki tul siiq asmal vai ei. Arvada, et suvkodosit nakas olma rohkp. Noq tul kaedaq, mntseq njooq suvkodoq ommaq kas om estalo vai rikka inemise talo vai noid inemiisi talo, kinkal miilds maal ollaq ja ki taha-i tuud maad liinast muuta. Arvada, et suurbaq keskusq, nigu Verska, Obinitsa ja Mereme nakasq liinastuma.

Petsere pool pl nakatas vast esiki rohkp maio ja talosit kokku ostma ni loss lest lm ka rohkp ku siih. Ma arva, et ku Eesti saa Euroopa Liitu, sis nakas toimndamiisi ja titsit tegemisi ts poolgaq rohkp olma.


Ma ol ks tahtnuq Sult kssq, et kas Sa kirakiilt kah myistat kynlda vai rkida ma ol Sinnu kuuldnuq ks seto kiilt kynlmah.


Ol thele pandnuq, et kirakiil om kangp. Hlikide osah om mrgtmist et kas om sjoo vai tn. Seto keeleh om ka noid hlikit, mid kirakeeleh ol-i. Lausehits om ka tistmuudu.

Ma ol Eestimaal ka lhebt aigu elnq, ku opmah olli. Katsakmnendite algush sai mytelduq teh paari ts sybragaq, et gal puul om ks kirakiil sjoost asast sai villnd. Ku miq saa phaeestlisist arvu, siis saa ka phaeestlne, ku ta veidkene mytles, seto keelest arvu klh. Tuud aigo jo kik Pha-Eesti elli Soom televisiooni pl ja es olq probleemi, et nq arvu saanu-s. Tekk ksms, et ku t soom keelest arvu saa, sis milleperst t seto keelest pruumi-i arvu saiaq. Ja mille miq ei vi kynlda tuuh keeleh, mi om miq imkiil? Linnupuu Anne om telnq, et ku seto imst klvas sndq, sis mille ei klba kynlda tuud kiilt, mit seto im kynl. Sis miiq naksi sl Tarto liinah seto kiilt kynlma, umavaihel ja ka tist setodga, ki sl olliq. Noil oll edimlt hb klh, a perst kynliq klh, tuu tull esiqhindst.



Setomaa miist Hrna Aaret kstlenq Alume Helen
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012