Pärast pikalt kestnud pehmevõitu talveilmu jaanuari lõpus saabunud ja veebruari esimesel veerandil haripunkti jõudnud pakane tekitas meilgi probleeme, lumetu sooja talvega harjunud lõunaeurooplastele kujunes Siberi-külm ja lumerohkus kohati aga lausa tõeliseks looduskatastroofiks.
Nii teatati 7. veebruaril Rumeeniast, et 146 linna ja küla on muust maailmast täiesti ära lõigatud: võimalik polnud ei raudtee- ega maanteetransport. 174 asulat oli elektrita. Bulgaarias oli samal päeval vooluta lausa 300 linna ja asulat, Türgi piiri ääres Lõuna-Bulgaarias lõhkus sulavesei paisu, mitu inimest uppus ja mitukümmend tuli evakueerida. Mitu Bulgaaria ja Rumeenia Musta mere sadamat jäi jäävangi.
Ibar ja Doonau külmusid kinni ja üleujutuste vältimiseks tuli ette võtta lõhketööd. Lõuna-Albaanias külmus Kukesi järv, mis toidab ka hüdroelektrijaama ja elektritootmine peatus. Serbias toodi lumeuputuse järel teid lahti rookima kohaliku Kragujevaci vangla vangid. Pealinnas Belgradis sai üks naine surma katuselt kukkunud jää tõttu.
Teise veebruarinädala jooksul kattis lumevaip Itaalia kuni peaaegu lõunaosani ning suure osa Türgit. Itaalias lükati edasi koguni mitu kõrgliiga jalgpallimatði. Mõnelgi päeval tekitas lumesadu kaose ka Roomas. Igaveses Linnas elava eestlanna Ulve Kärpuki kinnitusel polnud midagi sellist juhtunud pärast 1985. aastat. Isegi Sitsiilias oli lund tavalisest tublisti rohkem, siiski ainult mägedes, sealhulgas pealinna Palermo lähedal. Kohaliku televisiooni jaoks oli 8. veebruaril alanud Etna purse hoopis vähem oluline uudis kui lumerohkus.
Mitmel pool Ida- ja Lõuna-Euroopas sai otsa kütus. Omaette karuteene tegi Venemaa maagaasihiid Gazprom, kes vähendas läbi Ukraina kulgevaid gaasitarneid, viidates kodumaise vajaduse kasvule.Samal ajal ei pidanud gaasifirma juht Aleksei Miller ülearuseks mainida, kui vajalik oleks rajada South Stream.
16. veebruariks oli pakane ja lumeuputus Euroopas nõudnud jaanuari lõpust alates vähemalt pool tuhat inimelu, esmajoones vaesemates riikides, näiteks Ukrainas.