Eesti Looduse fotov�istlus
2012/3



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Juubelilugu EL 2012/3
Mercator 500: flaami kartograaf, kellest sai atlase isa

500 aastat tagasi, 5. mrtsil 1512 sndis Flandrias Antwerpeni lhedases Rupelmonde linnakeses plluharija perekonnas Gerard Kremer (ka Gerhard Kramer, Krmer, Cremer). Temast kujunes 16. sajandi silmapaistvaim kartograaf, kes on tuntud kui Gerardus Mercator Rupelmundanus: tolleaegse teaduskeele ladina keele jrgi. Mercator on flaamikeelse Kremeri vaste ja thendab kaupmeest.

Mercator ppis Leuveni (Louvaini) likoolis ja ka prast seda matemaatiku, fsiku, kartograafi ja instrumendivalmistaja Gemma Frisiuse ke all matemaatikat, astronoomiat ja geograafiat ning aitas Frisiusel mteriistu ja gloobusi teha. ksiti ppis ta graveerimist, just see valdkond tigi talle erilise meistrikuulsuse. Enamiku oma kaartidest graveeris ta ise.
1537. aastal asutas Mercator instrumentide, gloobuste ja kaartide valmistamise tkoja ja avaldas Pha Maa (Palestiina) kaardi kuuel lehel. See ja 1540. aastal ilmunud Flandria kaart mtkavas 1 : 172 000 oli varasematega vrreldes palju tpsem ja sai suure tunnustuse. Jrgneva kolme aastakmne jooksul ilmus kaardist 15 trkki.
1538. aastal sdamekujulises projektsioonis tehtud maailmakaardil kasutas Mercator esimest korda sna Americae mlemal Ameerika mandril. Varem nimetati nii ainult lunapoolset mandrit.
Madalmaades leviva luterluse trjumise kigus sdistas inkvisitsioon Mercatorit ketserluses ja 1544. aastal ta vangistati koos paljude teistega, kellest osa hukati. Tnu eestkostele sai Mercator seitsme kuu prast vabaks, ent majanduslikult ja vaimselt oli ta nd tiesti laostatud. Kartes tagakiusamist, lahkus ta 1552 Leuvenist ja asus elama tol ajal killustunud luterliku Saksamaa vikesesse Kleve hertsogiriiki Reini-rsesse Duisburgi, kus kavatseti avada likool. Seal rajas ta kartograafiatkoja.

1554. aastal Duisburgis trkitud Euroopa kaardi Europae descriptio (mtmetes 1,5 1,3 m) mgiedu tagas talle vimaluse phenduda peamiselt kaartidele. Muide, renessansiajastul nimetati kaarte ladina keeles descriptio vi tabula, mida tihti tlgitakse vralt kui 'kirjeldus'. Peagi nimetati Mercator Kleve hertsogi uekosmograafiks, s.o. kartograafiks. Uuematele andmetele tuginedes jtkas ta juba Leuvenis alustatud maailmakaardi koostamist.
1569 avaldas Mercator 2,12 1,34 meetrise 18 lehel trkitud uudses projektsioonis kaardi tolleaegse tava kohaselt pika pealkirjaga Nova et aucta orbis terrae descriptio ad usum navigantium emendate accomodata (Uus ja tiendatud maakaart, mis on igesti vastavuses meresitjatele kasutamiseks). Paraku annab see maailmakaart vale ettekujutuse ekvaatorist kaugele jvate alade suuruse kohta: niteks Grnimaa (2,2 mln. km2) on seal veidi suurem kui Aafrika (30 mln. km2).
Mercatori silindriline igenurkne projektsioon oli aga esimene kaardiprojektsioon, kus kaardil mratud suunad (kursid) olid telised: nende jrgi sai mrata laeva kurssi. Uudses projektsioonis kaarte ei osatud algul kasutada ja ka nende koostamise tpseid matemaatilisi aluseid polnud kindlaks mratud. Alles poole sajandi prast hakati selles projektsioonis merekaarte tegema ning tnapeval on Mercatori projektsioon ja selle arendused kigi navigatsioonikaartide alus.

Mercatori tegevus sattus flaami kartograafia tusuaega, mida soodustasid suured maadeavastused ja huvi avardunud maailma kaartide vastu ning maailmakaubanduse ja rahanduse keskuse kandumine Vahemere maadest Madalmaadesse.
hel ajal tegutses mitu meest, kes tugevasti arendasid kartograafiat. 1570. aastal avaldas Abraham Ortelius Amsterdamis kaardikogu Theatrum orbis terrarum (Maailma nitelava), mille populaarsust kinnitab 34 trkki paljudes keeltes. Tol ajal avaldati kaardi teisel kljel ja mnikord ka vahelehtedel seal kujutatud maade kirjeldused. Orteliuse teost on peetud esimeseks teliseks atlaseks, kuigi see koosnes vga paljude kartograafide tdest.
Kik esimesed trkitud kaardistikud alates 1477. aastast sisaldasid 2. sajandil Aleksandrias ttanud vanaaja suurima kartograafi Klaudios Ptolemaiose Geograafia juurde kuulunud 26 kaarti. Seejuures jeti Ptolemaiose maailmapilt muutmata. Neid kaardistikke oli Mercatori ajaks ilmunud mitukmmend trkki. Antiikgeograafi vaadete pooldajana graveeris Mercator Ptolemaiose kaartide parandatud versiooni, mis ilmus 1578. Tiusliku graveeringu tttu kasutati tema trkiplaate veel seitsme Ptolemaiose atlase vljaandmisel kuni 1730. aastani.

Esimene atlas. Mercator kavandas uuematel andmetel phinevat veelgi suuremat, viiest kitest koosnevat kaardikogumikku, mille kaardid koostas ja graveeris ise. Kaks esimest kidet ilmusid 1585. ja 1589. aastal. Esimeses kites olid Prantsusmaa, Saksamaa, Madalmaade ja nende vahele jvate riikide kaardid ning teises Itaalia, Balkani ja Kreeka kaardid, kokku 73 kaarti. Need mlemad on kokku kidetuna olemas ka Tartu likooli raamatukogus.
Kolmanda kite tegemise ajal 1590. aastal sai Mercator osalise halvatuse. Teda abistasid noorem poeg Rumold ja vanema poja pojad. Nii valmis Phja- ja Ida-Euroopa kaart, sealhulgas Liivimaa kaart. Mercator suri 2. detsembril 1594.
Aasta prast seda avaldas Rumold kaardistiku Atlas sive cosmographicae meditationes de fabrica mundi et fabricati figura (Atlas ehk kosmograafilised mtisklused maailma ehitusest ja loodud maailma kujust) formaadis 36 39,5 cm. Teos koosnes 1585. ja 1589. aastal vlja antud ja hiljem lisandunud kaartidest, kokku 107 kaarti, neist maailmakaardi ja neli maailmajagude kaarti oli Rumold teinud isa 1569. aasta maailmakaardi phjal. Kaardid hlmasid kaks leheklge, kusjuures lehe prdel olid selgitavad tekstid.
1602. aastal anti vlja atlase teine trkk. 1604 msid Mercatori prijad kaartide trkiplaadid hollandlasele Jodocus Hondiusele, kes jtkas atlase kirjastamist Mercatori-Hondiuse nime all. Ka see atlas leidub Tartu likooli raamatukogus. Kaarte parandati ja lisati uusi, mnes trkis ulatus kaartide arv peaaegu 200ni. Jodocuse surma jrel (1612) jtkasid pojad tema td.
1630. aastail lisandus kirjastaja Johannes Janssonius ning atlased ilmusid Mercator-Hondius-Janssoniuse nime all. Olles mitukmmend aastat kaardituru valitsejad, andsid Hondiused kuni 1642. aastani vlja ligi 50 atlast, peale ladinakeelsete veel prantsuse, hollandi, saksa, inglise ja flaami keeles.
1607 ilmus Mercatori originaalgraveeringutel phinev Atlas minor (19 26 cm), mida Hondiused trkkisid kuni 1738. aastani 25 korda. Neid on Eesti kogudes neli: 1621. a. vljaanne Tartu likooli raamatukogus ja 1628. a. trkid Tartu likooli, Talllinna likooli akadeemilises ja rahvusraamatukogus.

Mercatori Liivimaa kaart pakub meile kahtlemata kige enam huvi. Teadaolevalt esimese Vana-Liivimaa kaardi koostas 1529. aastal Alexander Sculteti. Kahjuks ei ole see silinud, nii nagu ka esimene trkitud Liivimaa kaart, 1555. a. ilmunud Kaspar Hennenbergeri oma. Sculteti kaarti kasutas rootslane Olaus Magnus 1539. aastal Veneetsias trkitud Phjamaade kaardi Carta marina koostamisel [5]. Eesti alalt on seal 35 kohanime.
Paljudes eestikeelsetes vljaannetes on illustratsioonina (sageli kaanepildina) kasutatud esimest tnapevani silinud Liivimaa kaarti 1573. ja jrgnevatel aastatel flaami kartograafi A. Orteliuse atlases Theatrum orbis terrarum ilmunud Johannes Portantiuse kaardi vrvitud varianti. Selleks ajaks oli jmedama joonega puugravr enamasti asendunud vasegravriga, mis vimaldas esile tuua rohkem detaile. Kaardid ja atlased olid niigi kallid ja iga lehe ksitsi vrvimine tegi nad veelgi kallimaks. Neid mdigi eraldi mustvalgete ja toonitutena.
Uute kaartide koostamisel kasutati seniseid kaarte ning kaugemate maade kohta koguti teavet veel kaupmeeste, meresitjate ja muude rndurite kest. Sellistest ebakindlatest allikatest tekkis vigu, eriti nimedes, mis kandusid hest trkitst teise. Vahel saadi nime kirjapildist valesti aru, vahel rndas vina keskele mrgitud asula nimi teisele rannikule ja mnikord ei tabatud ra, et veidi erinevad nimekujud thendavad ht ja sama kohta ning uuel kaardil olid sama nime variandid kirjas juba kaks vi kolm korda.
16. sajandi kaartidel on Pltsamaa (sks. Oberpahlen) kirjas kui Overpe, Overp, Oberpael, Ober Paln (viimane Mercatoril) ja Kavilda vasallilinnus (sks. Kawelecht) kui Kauelange, Canelicht ning Kanelicht. Tallinnas ttanud ajaloolane Paul Johansen kirjutas le 80 aastat tagasi: Kummalisel kombel pole teist teadmisteharu, kus seitsmenda ksu [Sina ei pea varastama] vastu oleks nii palju patustatud kui kartograafias. ks kartograaf spikerdab teiselt maha, lisab sinna aga juurde omalt poolt vrtsi, mistttu tekivad sageli ilmvimatud eksitused [2: 44].
ks Mercatori informaatoreid oli Sulev Vahtre andmeil 1552. aastal Tartus ja Riias kinud Heidelbergi professor Johannes Levenclaius ja arvatavasti on Mercator kasutanud ka Balthasar Russowi Liivimaa kroonikat [3].
Mercatori Livonia on varasematest suurem (36,5 46,5 cm, mtkava umbes 1 : 1 670 000) ja tpsem, vikesaared on aga Saaremaa ja Hiiumaaga vrreldes kujutatud lemra suurelt. Valdav osa Eesti kohanimedest (kokku umbes 90, osa leidub mitu korda) on geograafiliselt mratletavad. Saartele on aga tekkinud asulaid, millenimelisi seal tol ajal ei olnud: Srve (Schworben), Hiiumaa (Dachden, varasematel kaartidel koguni kindlus), Skole (Soela, varem ka Scolesont Soela vin), Sibbenis (Tahkuna poolsaar).
Saaremaa kahe asula (linnuse) nimed Zel ja Wijck, mis ka varasematel kaartidel on esitatud veidi teisel kujul (Osil, Osel, Wick, Wik, Wijc), on tulenenud Saare-Lne piiskopkonna nime (sks. sel-Wiek) mittemistmisest, kusjuures asulat mrkiv ring on ilmselt vetud nime esithest. Odeslo ja Oholmi saar on hildatavad Osmussaarega ning Margeden, Nergen ja vist ka Daren thendavad Naissaart.
Tenoliselt ei kasutanud Mercator esimest mereatlast 1584/85 ilmunud Lucas Waghenaeri atlast Spieghel der zeevaerdt, kus Eesti merersed kohanimed olid tpsemad. Waghenaeri kaardil on Soome lahes Osmussaar, Naissaar ja Aegna ning viimase ja mandri vahel Aegna vin Wolf sondt, mis Mercatori kaardil on palju kaugemal idas asuv saar Wolfssunt.
Kui Portantiuse kaardil oli nimeliselt vaid kaks Eesti jge Narva ja Prnu , siis Mercatori omal juba kmme. Esimest korda ilmus kaardile Vrtsjrv. Kaart on tihenenud, kuna lisandunud on varem mainitamata linnuseid (Casbe Kasti, Pedus Kalvi, Etcz Edise) ja piiskopimisate (Swanicz Sangaste, Kokenkan Koonga). Tolleaegsetest suurematest linnustest ei ole mrgitud Kirumpd.
Lahendamata jb mitme kohanime pritolu: Daneca saar Hiiumaa ja Vormsi vahel (vaevalt on see Tauksi saar vi Tanska kla Rohuklast lunas), Tils Salatsi ja Prnu vahel (mingi Lti kohanimi?), Vhandu lisajed Taran ja Schorn ning Palamki saar keset Peipsit (Talabski saared Pihkva jrves?).
Mercatori suur Liivimaa kaart ilmus kuni 1636. aastani kokku vhemalt 30 atlases, peamiselt ladinakeelse, aga ka prantsus-, hollandi-, saksa-, flaami- ja ingliskeelse selgitava tekstiga kaardilehe prdel. Mitmekmnes trkis ilmunud kogumikus Atlas minor leiduv Mercatori Liivimaa kaart (umbes 1 : 3 400 000) erineb suurest kaardist sna vhe. Kohanimesid on sellele mahtunud umbes 50.
Kaardistiku eri trkid ei kattu nimede poolest tielikult. Hondiuse koostatud atlase 1621. ja 1628. aasta trkist, mis on tallel Tartu likooli raamatukogus, vib leida erinevusi: Saaremaale on jnud asulatest Osel ja Wijck, aga kaduma on linud Kuressaare ning hilisemal kaardil on viis jge vhem.
Samal ajal kui ksteise jrel ilmus veel Mercatori nime all samalt plaadilt paljundatud kaarte, trkiti mujal tpsemaid kaarte. 1626. aastal avaldas Anders Bure (Andreas Bureuse) Rootsi riigi kaardi kuuel lehel. Eesti alalt oli sellel umbes 150 kohanime, s.o. kolm korda rohkem kui Portantiuse ja Mercatori omal. Liivimaa uus kaardipilt juurdus 17. sajandil.
Tnan Juhan Kreemi kasulike nuannete eest.

1. Arbusow, Leonid jun. 1935. Vorlufige bersicht ber die Kartographie Alt-Livlands bis 1595. Sitzungsberichte der Gesellschaft fr Geschichte und Altertumskunde zu Riga. Vortrge vom Januar bis November 1934: 33119.
2. Johansen, Paul 2005. Saksa kohanimedest Eestis. Kivime, Jri (koost.). Kaugete aegade sra. Ilmamaaa, Tartu: 2449, 438439.
3. Lutt, Jaan 2007. Tuntud ja tundmatu Mercator. Meremees 24: 1417, 1618, 1618.
4. Raid, Tnu 2002. Tabulae Livoniae. Tallinn.
5. Varep, Endel 1960. Jooni Eesti kartograafia ajaloost. Eesti NSV Teaduste Akadeemia, Tallinn.

Heino Mardiste (1936) on geograaf, peamine huvi on kartograafia ja ajaloolised kaardid.



Heino Mardiste
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012