Eesti Looduse fotovõistlus
07-08/2003



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
reklaamtekst EL 07-08/2003
Rätsepakodu rajajad austavad tavasid

Otsime mõistlikku lahendust privaatsust hindavale keskklassi inimesele, kes soovib elada Tallinna lähedal. Mereäärsed väga kallite kruntide piirkonnad Kakumäel, Rannamõisas, Meriväljal ja mujal pole paljudele taskukohased. Meie projekt on mõeldud inimesele, kes peab lugu ajaloost, rahust ja vaikusest ning mõistliku suurusega majast. Rajame korraliku infrastruktuuriga inimsõbraliku elamuasumi 30 hektari suurusel Rätsepa kinnistul.

Rätsepa kinnistu paikneb Lähtse külas, kümme kilomeetrit Tallinnast lõuna pool Kiili–Nabala tee ääres, poolteist kilomeetrit Kiili alevikust. Kiili on valla keskus, kus asub väike gümnaasium, kauplus, vallamaja, raamatukogu, lasteaed ning spordirajatised, saab kasutada side- ja perearsti teenuseid. Meil on plaanis 1,2 km pikkune jalgrattatee läbi metsa koolini, seda aitab rajada ka Kiili vald.

Inimesed on siin elanud 4000 aastat: kinnistu kõrval on muistne asulakoht I–II aastatuhandest enne meie aega.

Enamik meie ostjaskonnast on 25–35-aastased noored pereinimesed. Praegu võib saada väga madala intressiga eluasemelaenu. Meie väiksemate kruntide (üle 1100 m2) hind algab 180 000 kroonist, suurim krunt (3500 m2) maksab pool miljonit. Arvestades pakutavat varustust, on see hind Tallinna ümbruse kruntidest kõige odavam. Kavandatud on 105 krunti kokku 30 hektaril. Era- ja ühismaad (teed, pargid, kallasrajad) on planeeritud suhtega 1 : 0,8; isegi kraavidele oleme jätnud 30-meetrise kallasraja. Nii on inimestel ruumi, nad ei ela üksteise kukil ega vahi naabri aknasse, kodu lähedal saab teha näiteks ka tervisejooksu. Oleme kavandanud kaks spordiväljakut, kuhu võib rajada spordihalli või sisebasseini. Tulevast asumit ümbritsevad juurviljapõllud. Kinnistule tuleb oma biopuhasti.

Kinnistu algusesse on jäetud paar ärikrunti, kuhu tuleb ööpäev läbi lahti olev R-kioski tüüpi pood. See on oluline ka valve mõttes, sest asub sissesõidutee ääres. Kiilis pole kõrtsi või pubi, selle kavatseme rajada oma kinnistule: seal saaks töölt tulles juua kannu õlut, et unustada tööprobleemid. Avo Üpruse juhatusel kavatseme ehitada kinnistule pisikese kiriku, kus saab tegutseda ka pühapäevakool.

Eluterve ja puhas keskkond. Möödunud sajandi lõpupoolel tegi tollane põllumajandusmajand Rahva Võit siin maaparandust, meie oleme välja ehitanud drenaaži. Kruntidel pole kõrghaljastust, nii et iga pere võib kujundada kodu just oma soovi kohaselt. Meil pole tarvis ka ehituskrunte ette valmistada, krundi ostja võib alustada vundamendi rajamist kohe, kui on saanud ehitusloa.

Kõigepealt istutasime kinnistute vahele pargid ning haljastasime puurkaevu sanitaartsooni. Alale jääb vana talusüda koos kõrghaljastusega: seal on hästi näha, kuidas hoone on ehitatud veesoonte vahele ja kaev veesoonele. See koht jääb edaspidi üldkasutatavaks pargiks.

Oleme veendunud, et on olemas looduslikud energiaväljad, mida meie ratsionaalne teadus ei oska veel seletada. Teatavasti elavad väga heades energeetilistes piirkondades alati rongad. Meie alal pesitseb neli rongapaari. Vitsamees Joel Jalast on teinud pendli abil kogu ala veesoonte plaani: soovitame inimestel vältida veesooni maja all. Loome ju endale uut kodu, esiisade tarkus ja põlised tavad tuleksid siin kasuks. Vägisi ei sunni me selleks kedagi. Me ei tekita tänavküla: majad paigutatakse kruntidele telgedega ilmakaarte poole. Soovitame ehitusel järgida vanu rituaale: pidulik nurgakivipanek, sarika- ja soolaleivapidu.

Võrreldes teiste Tallinna lähipiirkondadega, on Kiili vald väga hõredalt asustatud, siin elavad põhiliselt noored ja töövõimelised inimesed, kellest 94% on eestlased. Vallas pole suuri keskkonnareostajaid. Ka põllumajandusreostus ei ohusta enam piirkonna loodust ja veevarusid. Siin on hea side- ning elektrivarustus. 2000. aastal koostatud Kiili valla arengukava aastateks 2000–2005 toetab igati tänapäeva nõutele vastava elukeskkonna kujunemist. Kuritegevus on Kiili vallas teiste Harju maakonna piirkondadega võrreldes üsna tagasihoidlik.

Hea ühendus Tallinnaga. Auto- ja liiniauto sõit Tallinna keskele võtab ka tipptunnil alla poole tunni. Nabalast käib buss Tallinna 12 korda päevas, liiniauto 20 korda. Peale selle on vald korraldanud õpilaste veo koolibussiga.

Kiili vald paikneb kahe suure maantee (Tallinna–Viljandi ja Tallinna–Tartu) vahel, mida ühendab valla põhjaosa läbiv Tallinna ringtee. Asudes pealinna läheduses, saab Kiili piirkond osa kogu Tallinna regiooni arengust ning võimaluse kasutada kõiki suurlinnas osutatavaid teenuseid.

Mõnus kodu sadakonnale perele. Planeeritud on viis elamuala kokku 104 elamukrundiga 161 200 ruutmeetril. Krundi suurus on enamasti 1100–1600 m2, ühele elamualadest on kavandatud üle 2200 m2 suurused krundid. Üldkasutatavad haljasalad ja spordiväljakud ning viis ärimaa krunti hõlmavad kokku 5060 m2. Lahendatud on tehnovõrgud elamute liitmiseks vee- ja kanalisatsioonitrassiga ning side- ja elektrisüsteemiga. Kavandatud on teed ja välisvalgustus, haljasalad koos laste mänguväljakutega.

Majade üldpind on 70–150 m2, keskmine suurus 110 m2. Majade korruselisus on ette antud, teatavatele kruntidele ei saa ehitada näiteks kõrget viilkatusega maja, samas on see lubatud mõnel teisel krundil. Soovime, et asum ei tuleks linnailmeline. Eelistame puitelamuid. Välistatud on tornikestega maja, mis sobiks lollidekülla, samuti funkvilla.


Kinnisvaraarendusprojekti ''Rätsepa kodu'' viib täide OÜ Majakeskus, kus töötab hulk asjatundjaid ning projektijuhte, kes osutavad igakülgset abi kõigile, kel on soov hakata rajama uut kodu. Meie projekti kohta leiab lähemat teavet aadressilt www.ratsepakodu.ee.

28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Loe Uudistajat
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet