Eesti Looduse fotov�istlus
2012/3



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Linnud EL 2012/3
Lindude kosjakombed

Kevad on lindude jaoks keeruliste valikute aeg. Tuleb leida paariline ja pesapaik ning panna alus uuele plvkonnale. Eesmrk on saada vimalikult palju elujulisi jrglasi, sestap tuleb olla oma valikutes rmiselt kriitiline, sest eksimise hind on krge. Meie rikese suve jooksul juab enamik linde les kasvatada vaid he pesakonna. Nii vib ebannestunud valik kevadel thendada, et raisus on terve aasta.

Et valikut hlbustada, on linnuriigis vlja kujunenud hulk keerukaid kosjakombeid. Need aitavad hinnata tulevase kaasa tervist, kehalist vormi, motiveeritust, osavust, toiduvarumisoskust ja paljusid muid thtsaid omadusi.

Lindude kosjakombed olenevad perekonnavormist. Suures laastus vib linnuliigid jaotada kahte rhma. hte kuuluvad linnud, kes kasvatavad oma pojad les heskoos: nii ema kui ka isa kaitsevad poegi ja varuvad neile toitu. Sellisel juhul investeerivad mlemad vanemad jrglastesse palju energiat ja aega ning seetttu peab nii emas- kui ka isaslind valima hoolikalt endale vimalikult hea paarilise. Siia rhma kuulub umbes 90% linnuliikidest, teiste seas niteks rasvatihased, koduvarblased, psukesed ja krbsenpid.
Mnda liiki linnud valivad paarilise heks pesitsushooajaks, teised aga terveks eluks. Tihtipeale ei piirdu valik siiski he partneriga: paarivlised suhted ja nendest prinevad pojad on niliselt monogaamsete linnuliikide seas sna laialt levinud. Geneetilised uuringud on nidanud, et nii mnegi partnerile truuks peetud linnuliigi pesades kasvatatakse les suur hulk poegi, kes prinevad isa vi ema krvalhpetest.
Teise rhma vib paigutada linnuliigid, kel kogu hoolitsus poegade eest on ainult ema lul. Kuna isaslind siin poegadesse kuigi palju ei investeeri, on tema eesmrk paaruda vimalikult paljude emastega. Emaslinnud aga peavad vlja valima just kige parema isase, hoolimata sellest, kui palju see isane on juba paarunud teiste emastega. Sellistel liikidel valivad paarilist ainult emaslinnud ning isaste omavaheline konkurents on rmiselt karm.
Millised vimalused on emastel hinnata isaste (ja mne liigi puhul ka isastel emaste) kvaliteeti? Palju teavet annab muidugi vlimus. Mitmesugused kosjakombed vimaldavad hinnata osavust, tugevust, kiirust ja julgust. Meie mrkame aga kige sagedamini lindude laulu.

Linnulaul on thtsaim kevadekuulutaja. Juba veebruaris kuuleme rasvatihaste esimesi arglikke sitsi-kleite ning maikuuks on kontsert ties hoos. Kas linnud laulavad suurest rmust, et kevad on lpuks kes? Vib-olla testi, kuid teadlased on linnulaulule leidnud ka mitmesuguseid praktilisi otstarbeid.
Laulmine on linnule tegelikult ohtlik. Laulda rkkav linnuke on kiskjatele juba kaugelt lihtne sihtmrk. Selles vibki peituda ks laulu otstarbeid. Siin ma olen, tulge aga, kuulutab isaslind oma lauluga kiskjatele, Mina teid ei karda! Ja emaslind mtleb selle peale: Ohhoo, see on kll julge, tugev ja osav isaslind, kes kiskjaid ei karda!
Laul on aus mrk isaslinnu kvaliteedi kohta, sest valju laulu saavad endale lubada ainult kige tugevamad, osavamad ja kiiremad: srased, kes suudavad kiskja rnnakust pseda terve nahaga. Nrgukesed, kes sama valjusti laulaksid, langeksid kergesti kiskjate hambusse.
Laulu ohtlikkust nitab kas vi see, et niipea, kui paariline on leitud, hakkavad linnud mrksa vhem laulma. Priselt nad laulmist muidugi ei lpeta, sest laulul on muidki otstarbeid, niteks thistada oma valdusi.
Paljude linnuliikide seas ei peeta oluliseks mitte ainult laulu tugevust, vaid ka ilu ja mitmekesisust. Niteks kuldnokahrradele on kohustuslik ppida ha uusi laule: mida rikkalikum on repertuaar, seda suuremat thelepanu ratab isaslind emastes.
Kuldnokad vivad jljendada teiste lindude laulu, aga muidki kuuldud hlitsusi. Minu koduuel asuvasse pesakasti mdunud kevadel kolinud kuldnokad demonstreerisid oma pivimet korduvalt: prast vareseparve klaskiku kraaksusid nad ndal aega htejrge. Siis hakkasid nneks laulma bikud ning kuldnokad said ra ppida uue laulu. Laulu mitmekesisus nitab emaslinnule isaslinnu intelligentsust: osavust ja pivimet. Need on ellujmise seisukohalt olulised omadused.

Paljudel linnuliikidel toovad isased emastele kosjakingiks toidupalakesi. Sellelgi vib olla mitmesuguseid eesmrke. Esiteks nitab toidupala emasele, et isaslind on osav toidukoguja ning piisavalt heas vormis, et saab endale lubada vaevaga leitud suutiest loobumist. Teiseks nitab kingitus isaslinnu suurt huvi konkreetse emase vastu. Kolmandaks on emaslinnu toitmisel praktiline vrtus: mune valmistada ja poegade eest hoolitseda on vga energiakulukas ning iga kehakinnitus kulub linnuemale marjaks ra.
Samasuguseid kosjakinke on theldatud paljudel teistelgi loomaliikidel, niteks mblikel ja krbestel. Kas ka okolaadikarbi kinkimise komme inimestel vib alateadlikult tuleneda soovist kallimat lapsekandmisajaks energeetiliselt ette valmistada?

Paljud linnud ehivad ennast sigimishooajaks erksavrvilise suler vi muude silmapaistvate kaunistustega, nagu lotid, harjad, kraed vi pikad sabasuled. Samamoodi kui laul muudavad kehakaunistused linnu kergemaks saagiks kiskjatele. Vrvikirev sulestik paistab kaugelt silma, pikad sabasuled takistavad lendu, harjad langevad silmile ja raskendavad toidu leidmist. On selge, et kehvemad linnud ei saa endale selliseid ehteid lubada. Seetttu nitab kige kirevam sulestik, kige pikemad sabasuled ja kige suurem hari ausalt, milline isaslind on parim.

Linnuliikidel, kus poegade eest hoolitsevad nii emane kui ka isane, on isaselgi vga oluline hinnata emase huvi hise pere loomise vastu. Linavstrikel valivad isaslinnud koduala ja kaitsevad seda liigikaaslaste eest. Nad ajavad vihaselt minema ka lhedusse sattuvad emaslinnud. Kui emaslind aga ha tagasi prdub, vib isaslind lpuks leebuda. Riiakuse kaudu hindab isaslind emase motiveeritust: kui too otsib vaid paika, kus mnusalt puhata ja edasi seiklemiseks isaslinnu kaitse all juvarusid koguda, pole mtet teda enda koju lubada. Emaslind, kes ei ole huvitatud pere loomisest, ei viitsi prduda ha uuesti tagasi paika, kust teda on minema trjutud. Kui aga linnupiiga ikka ja jlle naaseb, on selge, et klalise plaan on tsine: too on testi huvitatud hisperest korteriperemehega, mitte ksnes tema hubasest pesapaigast.

toonekured armastavad oma kodu le kige. Vimaluse korral prduvad nad alati vanasse pessa tagasi. Isased juavad sageli varem kui emased: vib-olla on nende koduigatsus suurem. Kui oma vana hea pesa on les leitud, on isane toonekurg olukorraga vga rahul ja vtab paariliseks esimese emaslinnu, kes silmapiirile ilmub.
Kllalt sageli on selleks siiski eelmise hooaja paariline, sest ka emaslinnud on kodupaika kiindunud ja kipuvad samasse kohta tagasi, kuigi mitte niisama innukalt kui isaslinnud. heskoos seatakse pesa pisipere jaoks valmis ning heskoos hoolitsetakse munade ja poegade eest. Laulda valged toonekured ei oska, kuid see-eest tervitavad nad ehitusmaterjali vi toidu hankimise retkelt tagasi prduvat kaaslast alati sbraliku nokaplaginaga.

Osal linnuliikidel annavad isased emastele heskoos vgeva pulmaetenduse. Nad kogunevad kindlaksmratud ajal suurele platsile ning nitavad seal oma ilu ja oskusi. Igal isaslinnul on suure areeni vi mnguplatsi peal oma vike territoorium, mida ta teiste eest vihaselt kaitseb. Kige thtsam ja ilusam lind on kige keskel. Kige viletsamatele aga ei pruugigi areenil ruumi jaguda. Nemad hiilivad siis platsi mber psastes ja pavad etendusele saabuvatele emastele salaja ligi pseda. See nnestub rmiselt harva.
Emased jalutavad isaste vahel ringi ja vrdlevad neid omavahel. Mis teavet linnuemandad etendusest saavad? Isaste nitemngud kivad lindudel enamasti kokku perekorraldusega, kus meespool poegade eest hoolitsemises ldse ei osale. Seega polegi emaslinnul vaja teada, kui hsti suudaks isane pesa ehitada vi poegi toita. Hoopis seda, milline neist on kige tervem, tugevam ja vastupidavam, sest just srase geene tahab emane ka oma poegadele. Muidugi eelistavad kik emaslinnud sellisel juhul paaruda kige uhkema etlejaga. Nii jb enamik isaslinde pika ninaga (lindude puhul pigem pika nokaga). Tihti saab isarme nautida vaid parim areenil esinenutest.
Niisuguste perekommetega linnuliikidel erineb emaste ja isaste vlimus suuresti. Emased on tavaliselt palju viksemad ja tagasihoidlikumad. Isased ei hoia aga kaunistuste pealt kokku: neid ehivad uhked sulekraed, pompssed sabad, vgevad lotid vi harjad.
Eksiklalisena Eestissegi sattuva suurtrapi (Otis tarda) sugudevahelist erinevust peetakse linnuriigis kige suuremaks. Selle liigi isased on nimelt peaaegu kaks ja pool korda raskemad kui emaslinnud, judnud kaalupiirile, mille tttu on lennata ige vaevaline. Suur on erinevus ka Eestis laiemalt levinud mnguplatsilindude, tetrede ja metsiste emas- ja isaslindude vahel.

Kui isased poegade eest ei hoolitse, jb neil judu melda vlja muidki nippe, kuidas vastassugupoolele muljet avaldada. Tedre- ja metsisekuked lvad kirglikult tantsu, paabulind edvistab oma sabaga Austraalias ja Uus-Guineal elavad lehtlalinnud (Ptilonorhynchidae) aga ehitavad lehtlaid. Mingit praktilist kasu lehtlatest ei ole. Lehtla on lihtsalt lava, mille peal isaslind emasele tantsuetendust esitab. Ehitis kaunistatakse paradiisilindude kirevate sulgede vi vrskete lilledega, mida peab pidevalt vahetama. Iluvidinaid ei hbeneta npata ka naabrimehe lehtlast. Mida uhkem lehtla, seda rohkem on lootust emane sinna paaruma meelitada.
Nii nagu laul, tants ja kirev r, kujutab ka lehtla endast tegelikult signaali, millega isane saab emasele testada oma kvaliteeti: uhke konstruktsioon nitab osavust, kaunistuste hankimine leidlikkust ja lehtla kaitsmine naaberisaste eest judu.
Ka Eesti linnud ehivad oma pesi emaste meeleheaks, niteks isane kuldnokk kannab pessa rohelisi taimi. On arvatud, et need trjuvad parasiite, kuid uuringud ei ole seda videt toetanud. Ehk on roheluse eesmrk hoopis muuta pesa ilusamaks, et kaasa tunneks end hubasemalt?

Kas lindude seas tuleb ette ka samasooliste paarisuhteid? Kll, ja isegi llatavalt sageli. Sherdusi suhteid on teada le 130 linnuliigil. Omasoolistele esitatakse kosjaetendusi, nendega paarutakse ja luuakse isegi psivaid paare. Niteks hallhanedel on 1220% paare moodustunud kahest isaslinnust.
Isastevahelisi paarisuhteid tuleb kige sagedamini ette liikidel, kus see sugupool jrglasi ei hoolda. Seevastu emaste homosuhteid on srastel liikidel ige harva: emadel on pesakonna eest hoolitsemisega isegi palju tegemist. Emaste kooselu on sagedam neis liikides, kus isadki poegadega vaeva nevad.
Mis on samasooliste paarisuhete otstarve looduses? Sellele ksimusele ei oska teadlased hest vastust anda. Eeldatavasti on sigimisedukus eluslooduses keskne vrtus ja evolutsioon ei tohiks soosida tunnuseid, mis seda vrtust ei suurenda.
Pakutud on hulk hpoteese, niteks vivad homosuhted anda noortele lindudele vajalikke kogemusi, panna paika alluvussuhteid, tagada koost vi asendada erisooliste paarisuhet populatsioonides, kus ks sugupool on suures lekaalus. Niteks mask-albatrossidel (Diomedea immutabilis), kelle mnes asurkonnas koosneb isegi kuni kolmandik paare kahest emaslinnust, ongi emaseid ligi kaks korda rohkem kui isaseid. Kigi jaoks isaslinde ei jagu. Emaste paarid vivad heskoos kasvatada les ka jrglasi, kelle vanem on ks vi teine paarilistest. Sellisel juhul on samasooliste kooselu kasu vhemalt he paarilise sigimisedukusele ilmne.

Leida hea sigimiskaaslane on nii linnuriigis kui ka kigi teiste loomade seas ks keerukamaid ja thtsamaid lesandeid. Et valik nnestuks, on linnud valmis loobuma oma turvalisusest ja mugavusest, panustama palju vaeva ja judu ehetesse ja etendustesse. Perekonna eest makstav hind on kallis, kuid veelgi kulukam on see tasumata jtta: jrglasteta jmist vib pidada elusolendile suurimaks katastroofiks. Kikidel tnapeval elavatel organismidel on katkematu liin esivanemaid kuni elu alguspevadeni miljardeid aastaid tagasi igahel selles pikas rodus on nnestunud saada vhemalt ks jrglane. Kes tahaks olla iidse liini katkestaja?

1. Brouwer, Lyanne; Komdeur, Jan. 2001. Green nesting material has a function in mate attraction in the European starling. Animal Behaviour 67: 539548.
2. Gil, Diego; Gahr, Manfred. 2002. The honesty of bird song: multiple constraints for multiple traits. Trends in Ecology and Evolution 17: 133141.
3. Griffith, Simon C.; Owens, Ian P. F.; Thuman, Katherine A. 2002. Extra pair paternity in birds: a review of interspecific variation and adaptive function. Molecular Ecology 11: 21952212.
4. MacFarlane, Geoff R.; Blomberg, Simon P.; Vasey, Paul L. 2010. Homosexual behaviour in birds: frequency of expression is related to parental care disparity between the sexes. Animal Behaviour: 375390.
5. Zahavi, Amotz 1971. The social behaviour of white wagtail, Motacilla alba, wintering in Israel. Ibis 113: 203211.
6. Zahavi, Amotz; Zahavi, Avishag. 1997. The handicap principle. Oxford University press, New York, Oxford.

Tuul Sepp (1984) on Tartu likooli loomakoloogia doktorant, uurib lindude fsioloogiat, koloogiat, immunoloogiat ja kitumist.



Tuul Sepp
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012