Eesti Looduse fotov�istlus
2012/3



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Matkarada EL 2012/3
Tnu Jrgensoniga Tudusoo metsades

Lne-Virumaa on loodushuvilise matkaselli jaoks tore paik: siin on omajagu rannajoont, parasjagu metsa ja rabasid. Kaitsealasid ja matkaradasidki on siin mitu. Sedakorda viib tee meid Tudusoo kanti.

Tnu Jrgenson

Lne-Virumaa idaservas Tudu ja Roela vahel asub Tudu soostik, mille ulatus phjast lunasse on ligi 20 km, laius keskmiselt 4 km. Samamoodi pikk ja kitsas on Tudu soostiku keskosa Punasood, Jrvesood ja Luussaare sood hlmav Tudusoo looduskaitseala kogupindalaga 4723 hektarit.
Matkajale pakuvad Tudusoo looduskaitsealal huvi eelkige kaks paika: Tudu jrv ja selle res paiknev matkaonn ning veidi phja pool asuv Seljame ppematkarada.

Tudu matkaonn. Esimest korda viis mind seiklusjanu Tudusoo kanti 1999. aastal. Olin kuulnud, et keset rabametsa, Tudu jrve res pidi olema matkaonn koos saunaga. Toona lhenesin Tudusoole Roela poolt. Jtsime auto metsa alla, et jalgsi edasi minna. Kuna polnud tpset ettekujutust, kuhu minna, siis seljakottidega ennast veel ei koormanud. Peagi olime ilusal rabamaastikul, aga nha polnud htegi suurt jrve, mille kaldal viks asuda metsaonn.
Otsustasime auto juurde tagasi minna ja teiselt poolt minnes proovida jrve leida. Varsti sattusime igele teeotsale, aga auto oli selle tee jaoks vale. Tee oli savine, mrg ja libe ning sna pea lpetasime oma sidu kuivenduskraavi pervel.
Kuidagi nnestus saada kohaliku metsniku telefoninumber ja ta oli lahkelt nus meile appi tulema. Prast seda, kui metsnik oli meid aidanud kindla pinnaga teekattele, hakkas ta meid phjalikult ksitlema: kes me oleme ja miks tahame minna rabajrve rde. Kui usaldus oli videtud, andis ta meile tpsemad juhised, et vltida teisi ohte.
Metsaonni lhikond avaldas tohutut muljet: looduse ilu kitis kik meeled. Pisut toibunud, hakkasime sauna ktma ja ennast metsaonni sisse seadma.

Onni ees pingil istudes ja kohvi rbates turgatas phe, et see oleks hea koht kirjutamiseks. Aastaid hiljem ongi nii linud: suurema osa oma esimesest raamatust ja praegu pooleliolevast teisest ning ilmunud artiklitest olen pannud kirja Tudu jrve res.
Onn on praegugi alles ja kohalike seas vga populaarne, eriti suviti ja sgiseti. Sauna enam pole, kuna see kippus meelitama alkoholilembest seltskonda. Tuleohutuse prast polnud seda mistlik kauemaks jtta, sest saun oli juba korduvalt hooletu kasutamise tttu sttinud. nneks on onnil paremini linud. Selle palgivahed on kll kohati hredavitu ja kttes vib suitsu tuppa tulla, aga siiski annab see matkajale vi korilasele puhkehetkel kaitset vihma ja tuule eest ning vajaduse korral ka peavarju seks.
Onni juurde kuuluvad lkkekoht, kuivkimla ja puukuur. Majakeses on pingid ja laud ning magamiseks mned lavatsid. Sooja annab kaminahi, kus saab ka toitu valmistada. Arvestada tuleks asjaoluga, et telkimisvimalust Tudu jrve res ei ole.
2001. aasta juunikuus mllanud trombid ja tormituuled harvendasid tublisti onni mbruse rabametsa, mistttu paik on avar ja valgusrohke. Kannatada sai kogu kaitseala, mille arvukates sihtkaitsevndites jeti langenud puud koristamata, lastes metsal ise taastuda. Tuulemurrust on saanud omamoodi vaatamisvrsus matkajatele ja pnev uurimisobjekt teadlastele.
Neil inimestel, kes soovivad loodust nautida vaikuses ja rahus, soovitan Tudusoo kanti minna ndala sees. Ndalavahetustel kib Tudu metsaonnis palju rahvast. nneks on koos saunaga kadunud ka loodusvram rahvas ja vrreldes varasemate aegadega kohtab seal praegu pigem toredaid matkahuvilisi kui hoolimatuid pidutsejaid.

Tudu jrv on suur laukajrv, mille pindala on 26,4 hektarit. Jrv on kuni viis meetrit sgav, kohati madalam, ja kvade kallastega, kuid phja katab paks turbamuda. Huumustoitelisele rabaveele omaselt on jrvevesi punakaspruun ja suure happelisusega, mistttu kalu seal ei ela.
Matkaonni lhedal jrve res asub ka ujumissild, kuid oma viletsa seisukorra tttu on see ohtlik ja plaanitakse peatselt lammutada. Praegu ei tohi ujumissilda kasutada. Loodetavasti ehitab RMK, kes haldab metsaonni ja selle mbrust, sinna peagi uue silla, sest koht on sedavrd kaunis.
Vesi on aga puhas ning sobib igati toidu valmistamiseks. Teadupoolest vib jrvevett ka juua, sest seal sisalduvad vhesed mikroorganismid ei mju tervisele halvasti. Soovi korral vib vee siiski lbi keeta ja juua prast jahutamist. Ilmselt viks nii toimida inimesed, kes on harjunud enne iga sgikorda oma ksi pesema ja peavad muidu puhtusest vga lugu.
Kte ja nude pesuks soovitan tuua mingi nuga jrvest vett ja teha vajalikke toimetusi mni meeter kaldast eemal, et must vesi saaks pinnasesse imbuda. Kindlasti tuleks vltida seebi sattumist jrve vette. Pestes looduses nusid, ra kasuta pesuvahendit, sest siin pole kanalisatsiooni. Proovi hakkama saada kuuma vee ja nhkimisega. Maja juures on kll prgikast, aga pa enda tekitatud praht kaasa vtta.
Kindlasti tasub Tudusoo kanti kaasa vtta binokkel ja fotoaparaat, sest pole harvad juhused, kui juba metsaonnist mnesaja meetri kaugusel vib mrgata tetre. Sgisrndeks koguneb Tudu jrvele hulgaliselt veelinde, kes pakuvad huvitavat vaatepilti, eriti parvedena lrmakalt jrvele laskudes ja sealt tustes.
Tudu jrve res ongi kige mnusam sgisel ja talvel. Sgis pakub ka seene- ja marjakorjajatele parajalt tegevust, ennekike paelub jhvikarohkus.

Kuhu veel? Aga ega igele matkasellile piisa ksnes onnis ja jrve kaldal istumisest. Tahaks ka jalgu sirutada ja veidi ringi matkata. Lhim matkarada Seljame ppematkarada asub samal kaitsealal, vaid veidi phja pool Punasoos.
Onni juurest saab matkarajale kaht moodi. Esimene vimalus on minna tagasi metsaonni parklasse ja sita autoga Roela poole, kuni mrkate tee res matkaraja parklat ja lkkekohta. Sinna saate jtta oma siduki ja minna rajale kndima.
Teine vimalus on kndida jrve phjatippu, kus on nha le raba viiv selge siht. See siht viibki otse matkaraja algusesse. Tuleb pidada silmas, et kohati on raba sna pehme ja vesine ning alati ei saa otse minna. Seda teed minnes tuleb varuda aega: koos retkega Seljame pperajal kulub kuni neli tundi.
Nii pikale rnnakule soovitan kindlasti kaasa vtta kuni liitri joogipoolist ja midagi nksimiseks: kas okolaadi, vorstijupi vi vileibu. Talvel tasub tingimata kaasa vtta termos sooja joogiga vi matkapliit, millel saab valmistada sooja jooki.
Riietuda tuleks sellisel matkal hoolikalt, arvestades ilmastikuolusid, et kndides ei hakkaks palav ja tuul ei tmbaks lbi. Talvisel ajal vtke kaasa vike seljakott, kuhu pange tagavaraks mni soojem ese, mida on hea puhkehetkel peale tmmata.
Kuna lik Tudu jrvest Seljame pperajani le raba on ldjuhul sna mrg, tasuks kasutada veekindlaid matkasaapaid koos kedride ehk bahillidega (plvekrgused srekatted, mis pannakse saapa ja pksisre peale). Kummikud pole selle rnnaku jaoks kige paremad, kuna enamik rajast pole vesine ja kui kuival maal tempokalt liikuda, hakkavad jalad ige pea higistama.
Punasoo on tekkinud mandrij sulamise ja rg-Peipsi lainete tegevuse tttu luitevalli taha ning soo kasvab ha edasi, kerkides ilmselt kunagi suisa le Seljame harja. Turvast on kohati kuni seitse meetrit, seega algas soostumine siin le 7000 aasta tagasi: igal aastal tekib Eesti soodes turvast juurde keskmiselt alla he millimeetri.

Seljame ppematkarajal on pikkust umbes viis kilomeetrit. Rajal on seitse huvipunkti, kaks puhkepaviljoni ja ks lkkekoht. Esimene puhkepaviljon on kohe Punasoo ja Jrvesoo vahelisel parkimisplatsil, kust autoga saabujad matka alustavad. Sealt viib 300 meetri pikkune thistatud jalgrada ringikujulisele pperajale, mis on kelmikalt thistatud vga eriilmeliste viitadega. Viidad on valmistanud Tudu koolilapsed, seeprast ongi iga viit ise ngu ja tegu.
Seljamgi on oma 91 meetriga lhikonna kige krgem paik. See sna suur hobuserauakujuline seljandik on omaprane pinnavorm, mis on tekkinud mandrij sulades viimase jaja lpus. Seljame phjapoolne osa on krgem, lunaosa madalam. Nlvad on kohati pris jrsud ja kuni kmme meetrit krged. Hobuajastul kulges le Seljame vankritee Tudust Roelasse ja Rasiverre. Siin on inimesed ka sdade eest pelgupaika otsinud.
Ligi kilomeetri kaugusel on Pdraallikad, mis tegelikult on hoopis rabaoja. Siin kivat pdrad janu kustutamas. Pdraallikate juures on mnus puhkekoht, mis minu meelest annab sellele matkarajale erilise vrtuse. Siin on kuidagi imeliselt vaikne ja rahulik. mbruskonnas on ju vrdlemisi vhe psielanikega majapidamisi ning metsa- ja rabalaamad. Tundub, et pperajal ei ki kuigi palju rahvast ning puhkekohas bitakse vga harva.
Tavaliselt peatun selles kohas paar korda aastas ja vimalikult vikese seltskonnaga. Toidu pan valmistada matkapliidil, et mitte tekitada suitsu. htuti meeldib mulle lihtsalt vaikselt istuda ja kuulata loodust enda mber. Kuulata on seal ksjagu: kord lendab mni kakk, kord rhn, kusagil praksub oks, mille vastu mni loom puutus. Natuke khe, aga pnev on olla.
Srases sna metsikus paigas liigub pris palju loomi ja linde. Sellest annavad tunnistust rohked jljed ja vljaheited. Olen seal korduvalt metsiseid mrganud ja teravama silmaga inimene paneb kindlasti thele karu kniste jlgi raja rde jval vanal mnnil. Kummatigi ei sili sellised mrgid puul kaua: puud suudavad oma arme ravida. Kuigi olen rajalt leidnud nii karu kui ka ilvese vljaheiteid, pole ma neid ise kordagi kohanud.
Tudusoo kaitseala paikneb otsapidi Alutaguse remail, seetttu leidub suuri kiskjaid siin ehk rohkem kui mujal Eestis. Tudusool tehtigi looduskaitsega algust karude tttu: 1976. aastal loodi siin pruunkarude reservaat. Viimasel aastakmnel on just Tudu kandi kaitsealad Tudusoo krval ka Muraka ja Sirtsi ning Lehtsaare, Paadenurme ja teised viksemad looduskaitsealad kujunenud turvapaikadeks nii karudele kui ka teistele loomadele, kelle senistest kodumetsadest on tormide jrel alles vaid knnustikud. Eriti olulised on siinsed metsad haruldase lendorava elupaikadena.
Kahjuks ei ole Seljame pperajal enam vaatetorni, aga kunagi avanes sealt suureprane vaade mbrusele. Omamoodi elamus oli bida tornis. Eriti ilus oli maikuine varahommik umbes kelle kolme ja viie vahel. Oli tunne, nagu oleksin sattunud muinasjuttu.

Veelgi kaugemale. Nendele, kes ihkavad end tsisemalt proovile panna, soovitan talvisel ajal teha kolme- kuni neljapevase suusamatka Roelast kuni Iisakuni. Vahepeatustena kasutage Tudu metsaonni ja Varessaare metsaonni, mis asub Muraka looduskaitsealal. Selline matk eeldab muidugi head kaardi ja kompassi kasutamise oskust, ning talviseks matkaks vajalikku varustust.

Tnu Jrgenson (1974) on matkajuht ja koolitaja.



Tnu Jrgenson
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012