Eesti Looduse fotov�istlus
2012/3



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Tjuhend EL 2012/3
Virmaliste ootuses

Juba paar viimast aastat ei ole mdunud htegi selge ilmaga htut, kui ma enne magamaminekut phjataevasse ei kiikaks. Hinges psib ootus, lootus. Jrjepidev vaatlus on end ra tasunud: ainuksi mdunud aastal nnestus mul virmalisi nha viiel korral.

Levinud on ekslik arvamus, et virmalisi vib Eestis nha vaid talvel ning karmi pakasega. nneks on vimalus tunduvalt suurem. Eriti viimastel aastatel, kui Pikese aktiivsus on suurenenud, lhenedes oma tskli haripunktile.

Taevaetenduse phjustavad Pikeselt lhtuvad laetud osakesed, prgates kokku ja ergastades Maa atmosfri osakesi. Iga ergastatud elektron kiirgab madalamale energiatasemele naastes valguskvandi, mida nemegi virmalistena. Kui ergastatuks osutub atomaarne hapnik, kiirgub sellest kas rohelist (100150 km krgusel) vi punast (umbes 250 km krgusel) valgust. Lmmastikumolekulid kiirgavad aga punakat vi violetset valgust.
Virmalisi ehk phjavalgust neb pooluste kandis, sest Pikeselt lhtuv laetud osakeste voog (pikesetuul) liigub Maa magnetvlja sattudes piki selle jujooni, sisenedes atmosfri alles magnetpooluste kohal (# 1). Nii saab phjavalgust jlgida keskmiselt 60-kraadisel vi suuremal laiusel. Islandil, Phja-Norras ega Lapimaal ei ole virmalised midagi erilist, sest seal puhub nrk pikesetuul peaaegu kogu aeg.
Kui aga Pikesel leiab aset tugevam gaasipurse, mille suund juhtub olema Maa poole, juab paari peva jooksul meile suurem kogus laetud osakesi. Pikesetuulest saab pikesetorm, mis muudab Maa magnetvlja, andes laetud osakestele vimaluse juda atmosfri ka viksematel laiuskraadidel. Phjavalgust neb siis ka ka poolustest kaugemates piirkondades.


Kuidas virmalisi mrgata? Virmalisefotosid vaadates vib arvata, et samasugune vaatepilt on nha ka palja silmaga. Paraku mitte alati. Neid tuleb osata mrgata. Eestis neb virmalisi enamasti vaid rna kumana phjataevas, nii et neid vib ekslikult pidada madalaks pilvelaamaks vi hoopis valgusreostuseks.
Kahtluse korral saab virmaliste olemasolu ning tugevuse kindlaks teha fotoaparaadi abil, tehes pildi kmmekonna sekundi pikkuse sriajaga. Kui tegu on virmalistega, joonistuvad need ka pildile (# 2).
Et tagasihoidlikumaid virmalisi ldse nha, tuleb vaadelda kohas, kus pole segavat tehisvalgust. Parim on seda teha linnast vljas, hmaras paigas, kust on hea vaade phjataevale.
Teine ning tunduvalt lihtsam moodus on jlgida internetist kosmilist ilmateadet. Vimalusi on mitu (# 3, 4).

Kuidas virmalisi pildistada? Seda pritakse tihti. Tepoolest, taevast ning phjavalgust pildistades annavad parema tulemuse niisugused kaamera stted, mida loodusvaateid jdvustades sageli ei rakendata.
Eelkige tuleks tavaprase madala valgustundlikkuse (niteks ISO 100) asemel kasutada suurt (ISO 2000 vi enam).
Teiseks, objektiivi ava peaks olema vimalikult lahti, et sensorini pseks rohkem valgust. Mida lahtisem ava, seda viksema avaarvu, nn. f-arvuga seda thistatakse. Suure sensori valgustundlikkuse ja avaga on vimalik pildile pda isegi need thed, mida palja silmaga hsti ei ne.
Kolmandaks tuleb sttida sriaega ehk vtte kestust. Et virmalised jtaksid pildile ilusa jlje, peaks sriaeg tavaliselt olema 2030 sekundit. Kui sriaeg on pikem, juavad thed juba nii palju liikuda, et veavad pildile kriipsud.
Pooleminutiline sriaeg olgu siiski vaid orientiiriks, mida saab vajadust mda korrigeerida. Kik oleneb siiski virmaliste aktiivusest ning vimsa vrvidemngu puhul on piisav ka lhem vtte kestus vi
madalam sensori valgustundlikkus.
Nimetatud sriaja puhul sobib fookuskauguseks 1724 mm. Mida suurem fookuskaugus, seda lhem peaks olema sriaeg, et thed jdvustuksid tppidena.

Et virmaliste pildid ei jks pelgalt fotodokumendiks, tuleb pildistamiskohta hoolega valida. Tantsivate virmaliste krval viks pildile kaasata muudki huvitavat. Pnev esiplaan annab alati palju juurde, ent silmas tuleks pidada ka kesk- ning tagaplaani: kas pildi vib rikkuda tehisvalgus vi taamal turritav mobiilimast?
Pildi kompositsioon tuleks lbi melda ja katsetada juba aegsasti enne lummavat vaatemngu, sest vaid nii saab pakutud hetked parimal viisil ra kasutada. Ettevalmistused vtavad aega, kuid vivad end kuhjaga ra tasuda.
Head ettevalmistust, katsetamist ning olgem valvel!

Remo Savisaar (1978) on loodusfotograaf.



Remo Savisaar
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012