Eesti Looduse fotovõistlus
2012/3



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Panin tähele EL 2012/3
Loomade toidulaod

Mullu sügisel saagisin metsas puid tehes juppideks viltu vajunud pihlaka tüve, mille pehastunud õõnsusse oli kogutud rohkesti pisikesi punaseid kobaras marju, mis tundusid olevat leselehe marjad. Kes on see tegelane, kes on selliseid varusid kogunud? Toiduladu on leitud Põlvamaalt Veski kandist, metsas valdavad kuusk ja mänd, lähedal on siirdesoo.
J. Kaplinski Põlvamaalt

Kommenteerib väikeimetajate uurija Uudo Timm

Toiduvarusid koguvad paljud linnud ja imetajad. Toidulaod võivad olla selle omanikku arvestades üllatavalt suured. Nii võib näiteks pesakasti või puuõõnde kogutud värbkaku toidulaost leida isegi 60–70 toiduobjekti (pisiimetajaid ja värvulisi) või kaelushiire laost pilgeni pesakastitäie tammetõrusid.
Imetajatest soetavad varusid kõige usinamalt närilised. Uruhiired koguvad enamasti toitainerikkaid taimevarsi ja -juuri, hiirlased aga eelistavad mitmesuguseid seemneid. Liigiti erinevad ka panipaikade asukohad. Harilikud oravad teevad mitu väiksemat toidusahvrit. Pähkleid, tammetõrusid, aga ka seemnetega lepaurbi (käbisid) peidavad nad peamiselt maapinnale, sambla või lehtede alla. Harvem on laoks kasutatud puuõõnsusi. Lendoravad koguvad vahel puuõõntesse kase-, lepa- ja haavaurbi.
Hamsterlased – mügri ja uruhiired – on osavad urgude kaevajad ning neisse pannakse tallele ka toiduvarusid. Hiirlased seevastu tegutsevad eelkõige maapinnal ning osa neist on head ronijad. Seetõttu võib nende toiduladusid leida kändude ja lamapuude alt, kiviaedadest, puuvirnadest, aga ka muudest eri kõrgusel paiknevatest varjatud kohtadest. Head varjekohad, kus loomad sageli tegutsevad, on õõnsad puutüved, olgu need siis püstised või lamavad.
Toimetusele saadetud pildil on õõnsasse pihlakatüvesse kokku kantud üsna rohkesti leselehe marju. Tavaliselt ei kogu loomad toiduladudesse kergesti riknevat toitu. Mitut liiki loomad kasutavad varjatud kohti ka toitumiseks. Selliste toitumislavade läheduses võib märgata nii toitumisjäänuseid kui ka tarvitamata toitu. Et täpsemalt määrata, kes antud kohas tegutses, tuleks tähelepanu pöörata lähikonnas leiduvatele tegevusjälgedele, nagu närimisjäljed, väljaheited, käpajäljed. Nende suurus ja kuju annab lisateavet peremehe kohta. Pildilt neid kahjuks näha ei ole.
Arvestades tegevuskohta täpsustavaid märkmeid ja toiduobjektiks olevaid marju, võib suure tõenäosusega arvata, et seal on tegutsenud kas leethiir või kaelushiir. Mõlemad loomad tarvitavad toiduks ka marju, nad on head ronijad ning kasutavad sageli varjekohtadena õõnsaid tüvesid. Kuna tegevuskoht oli Põlvamaal, siis lisandub neile kahtlusalustele liikidele vaid Kagu-Eestis elav väike-metshiir.

28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Loe Uudistajat
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet