Pärast pikka haigust lahkus 16. jaanuari varastel tundidel meie hulgast Tiiu Sild, tunnustatud teaduse populariseerija ja Ahhaa teaduskeskuse rajaja.
Ta lõpetas kunstikallakuga Tallinna 46. keskkooli kuldmedaliga ning cum laude Tartu riikliku ülikooli orgaanilise keemia erialal. Keemikuna keskendus Tiiu Sild oma ülikoolijärgses teadustegevuses molekulaardiagnostikale. Praeguseks on üldkasutatav tema osalusel loodud kliinilise papilloomviiruse diagnostika süsteem, mis aitab haiguste tunnuseid varakult määrata.
Tiiu Silla elutööks kujunes siiski teaduskeskus Ahhaa. 1997. aastal alustas Ahhaa tegevust Tartu ülikooli rüpes ja mahtus ühe töölaua taha, nüüdseks aga tegutsetakse üheteistkümnel tuhandel ruutmeetril. Teaduskeskuses ja selle korraldatud üritustel on käinud ligi 1,7 miljonit inimest. Tiiu Sild on olnud nii mõnegi teadust populariseeriva ürituse algataja, sh. teadlaste öö eestvedaja.
Ahhaa rajamise ja arendamise kõrval jagus Tiiul tarmukust osaleda õige paljudes ettevõtmistes, näiteks juhtis ta Tartu pereliitu ja ettevõtlike daamide assotsiatsiooni, kuulus mitme teaduskeskusi ühendava rahvusvahelise organisatsiooni juhtorganisse.
Tiiu Silla tööd on kõigiti tunnustatud. Muu hulgas on ta pälvinud Valgetähe V klassi teenetemärgi, Tartu ülikooli aumärgi ning Tartu medali ja aukodaniku tiitli ning 2011. aasta teaduse populariseerimise elutööpreemia.
Tiiu Silla elutööd jätkavad ta töökaaslased Ahhaa keskusest, kolleegid Tartu ülikoolist ja kõik, kes Eestis seisavad hea teaduse ja tehnoloogia saavutuste tutvustamise eest.
Ülikoolipäevade sõpruskond kujunes Tiiul kõrbetes ja talvistes mägedes matkates. Loodusretkel leidis Tiiu ka keemikust abikaasa Veljo. Koos Veljoga ning pärast Veljo kaotust 1999. aastal kasvatas Tiiu üles kaks tütart ja kaks poega: Mari ja Elini, Mihkli ja Kaarli.
Tiiu elus mängis olulist rolli lähedane suhe loodusega, mitte ainult retkedel, vaid ka oma Põlvamaa maakodus puude, põõsaste ja lillepeenarde eest hoolitsedes.
Nende inimeste mälumaastikele, kel oli privileeg tunda Tiiut lähemalt või üksnes põgusaltki, jättis ta helge jälje. Inimesena tegi Tiiu erakordseks tema oskus motiveerida üksteist mõistma ja koos tegusema väga mitmekesise taustaga inimesi. Nii mõnestki neist said eluaegsed sõbrad. Tiiu oli meile eeskujuks, kuidas olla inimlik ja tagasihoidlik ning samas üldsusele nähtav ning kuidas suhtuda igasse raskusesse kui proovikivisse ja võimalusse. Ta oli meile eeskujuks, kuidas olla inimene.