Eesti Looduse fotovõistlus
2012/3



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Viktoriin EL 2012/3
Viktoriinisari „Teadusaasta Eesti Looduses”

Eesti Looduse viktoriinisari „Teadusaasta Eesti Looduses” on teadusaasta üritus, millega soovime juhtida tähelepanu Eesti loodusteadustele ja -teadlastele, samuti Eesti looduse tundmisele.
Viktoriinisari on mõeldud 4.–12. klassi õpilastele: igaüks vastab eraldi. Arvestust peetakse kolmes vanuserühmas: 4.–6., 7.–9. ja 10.–12. klass.
Küsimused esitatakse neljas voorus jaanuarist aprillini Eesti Looduse numbris ja internetilehel www.eestiloodus.ee/viktoriin, ühtlasi saab selle lehe kaudu edastada vastused. Vastamisel on abiks ajakirjas Eesti Loodus ilmunud artiklid ja muud kirjutised aastatest 2005–2011.
Loodusviktoriini aitavad korraldada MTÜ Loodusajakiri, keskkonnaamet ja hasartmängumaksu nõukogu, auhindu on välja pannud mitu toetajat. Auhindade hulgas on palju loodusteemalisi raamatuid, lauamänge, pääsmeid põnevatesse keskustesse, loodusvaatluse vahendeid jne. Iga vanuserühma tublimat auhinnatakse Matkaspordi 70-eurose kinkekaaardiga.
Lisateavet jagab Eesti Looduse toimetaja Katre Palo: telefon 742 1143 või 521 8771, e-post palo.katre@gmail.com.

Innukat osalemist ja põnevat teadusaastat!


Viktoriinisarja II vooru vastused
1. Küsimuse juures oleval tudengipõlveaegsel fotol oli ornitoloog Kalev Rattiste. Tema põhiline uurimisteema on kajakad, eriti Kakrarahu kalakajakakoloonia. Teaduslikult on sealseid kajakaid jälgitud ja uuritud juba üle poole sajandi. Laidudele minnakse välitöid tegema igal kevadel, aprillis, ning tööd kestavad juuli keskpaigani. Viimastel aastatel on linnukoloonias uurimistöödel abis olnud ka kooliõpilasi. Vastuse leidis Eesti Looduse 2011. aasta aprillinumbrist.

2. Joonisel oli kujutatud süvaveekerget, inglise keeles upwelling. Mõnikord on seda nähtust nimetatud ka tõusuhoovuseks. Süvaveekerke puhul on tavaliselt määrav piki randa puhuv tuul. Selle mõjul liigub pinnakihi vesi mingist piirkonnast ära ning sügavamalt tõuseb külm ja üsna soolane vesi pinnale. Süvaveekerke vastand on pealisvee sukeldumine ehk inglise keeles downwelling. Selle käigus kuhjub üsna soe pinnakihi vesi ühte piirkonda, soe veekiht ulatub seal palju sügavamale kui tavaliselt. Süvaveekerge ja pealisvee sukeldumine on üsna olulised nähtused ookeanide ja merede termohaliinse tsirkulatsiooni kujunemisel.
Vastuse võis leida 2007. aasta augustinumbrist.

3. Haakinud ennast peremeeslooma karvadesse või sulgedesse, murrab põdrakärbes ära oma tiivad. Ta ei vaja neid enam, kuna on kohastunud elama vaid ühel peremehel, imedes tema verd. Põdrakärbse piste ei ole kuigi valus ja esialgu ei hakka see eriti silma. Ent umbes kolme päeva jooksul areneb sellest punetav vorp, mis tekitab tugevat sügelust päris kaua aega: kuni kolm nädalat.
Vastuse võis kätte saada 2008. aasta septembrinumbrist.

4. Hunt ja koer on geneetiliselt väga lähedased loomad, mistõttu on nende hübriide ehk huntkoeri päris keeruline kindlaks teha. Nüüdisaegsed tehnoloogilised vahendid ja meetodid lubavad siiski nii mõndagi selgitada. Teadlased lähtuvad siinjuures geeniuuringutest, analüüsides kolme tüüpi DNA-järjestusi. Peale selle võrreldi mõningaid kehaehituse tunnuseid: isendi kaal, kolju suurus jms. Nende meetodite abil tõestati hunkoerte olemasolu Eestis esimest korda 2009. aastal, kui uuriti kuut hübriidikahtlusega isendit. Uuringud näitasid, et kõigi kuue huntkoera ema oli olnud hundi verd.
Vastuse võis leida 2009. aasta septembrinumbrist.


Viktoriinisarja II voorus õigesti vastanute vahel jagasime välja viis taskubinoklit. Nende väljaloosimisel vanuserühmi ei arvestatud: loosirattas olid kõik õigesti vastajad koos. Binoklid said endale: Rauno Sammel Elva gümnaasiumist, Liisa Greta Koppelmaa Nõva põhikoolist, Silvia Metsallik Tallinna Mustamäe gümnaasiumist, Marie Elise Tupp Tallinna Rahumäe põhikoolist ja Harlis All Tootsi lasteaed-põhikoolist.
Eesti Looduse toimetus võtab teiega ühendust!


Viktoriinisarja III voor
Kolmandas voorus on kolm küsimust, millele ootame vastuseid hiljemalt 31. märtsiks. Vastused palume edastada internetilehe www.eestiloodus.ee/viktoriin kaudu.
Arvesse lähevad need vastused, mille puhul on ära märgitud vastaja ees- ja perekonnanimi, samuti klass, kooli ja õpetaja nimi. Juhime tähelepanu, et iga õpilane vastab enda eest ning arvesse ei lähe need vastused või vastuseosad, kus on piirdutud internetilingiga.
Kolmanda vooru eest on võimalik koguda 7,5 punkti. Õigesti vastanute vahel loosime välja meenepakid, mis sisaldavad riidest kandekotti ja ajakirja, millega on kaasas konnahäältega CD-plaat. Küsimuste õiged vastused avaldame Eesti Looduse aprillinumbris ja kodulehel.

Küsimused
1. Maa-ameti kaardirakendusest tehtud aerofotol (vt. fotot) laiutab metsade keskel heleda alana nõmmeala. See on tekkinud Teise maailmasõja ajal ning pärast seda levinud metsatulekahjude tõttu, samuti on ala avatust mõjutanud selle kasutus sõjaväe tankide harjutusväljakuna.
Mis nõmmega on tegu ja kus see asub? Mille poolest on see Eesti suurim? Märgi vastuse juurde ka ajakirjanumber (aasta ja kuu), kust vastuse leidsid.
2. Pildil olev väike mardikas toitub vanast, aastakümneid seisnud puidust. Väga tülikaks võivad need isendid osutuda siis, kui valivad elukohaks hoone puitseina või mõne vana mööbli kodus. Kord juba puitu tunginud, on neist väga keeruline lahti saada. Ajapikku uuristavad mardikad puitu seestpoolt üsna kõvasti ja võivad selle lausa kasutuskõlbmatuks muuta. Võib juhtuda, et mõni ese pudeneb sootuks. Mardika tegutsemisest saab aimu, kui jälgida puidu pinnal pisikesi ringikujulisi auke: need on väljalennuavad. Kõnealusel mardikal on omajagu vaenlasi, kuid tervet populatsiooni nad siiski hävitada ei suuda.
Kes on see mardikas? Nimeta ka üks tema vaenlane, keda samuti võib leida vanadest majadest. Märgi vastuse juurde ajakirjanumber (aasta ja kuu), kust vastuse leidsid.
3. Ühes Eesti Looduse 2005. aasta suvekuunumbris on juttu meie mageveekogudesse ilmunud uuest kalaliigist.
Mis kala see on? Mille poolest on tema ilmumine Eesti vetesse ja laialdasem levik kahjulik? Märgi vastuse juurde ajakirjanumber (aasta ja kuu), kust vastuse leidsid.

28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Loe Uudistajat
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet