Eesti Looduse fotov�istlus
07-08/2003



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
reisikiri EL 07-08/2003
Jaloth md Petseremaad

Joos md Setomaad,

linda le snnmaa.

Koh oll nurm, sl om mts,

koh oll kl, sl om vso,

koh oll motsil, sl om ngs.

Kevvi ik-i,

suvi kaiba-ai,

sks tul umma muudu.


Inmin om ks tsuudast tett t nt uma nna ala, tuu jaost tul minn kavvndhe ja mid inp midgi ol-i, sis tuud om viga vaia, tuust om viga hall. Setomaal, Petseremaal tul k mano kotusit, mid panda-ai inp kaardi ple, nuid klli pidv umast nn tuu maa leevga les kasunu inmis.

Petseremaal om kats viga eismuudu maastikku. ts om Pihkva jrve viirne tasan ja matal maa, soin maa ja slt lbi saa-ai minn. Mitm kl mano tul paadiga jrve md sita. Tuud madalat maad om h palljo. Korodissa me plt paistus Piusa matal luht nii kavvndhe, ku silm ngev. Vidovitsa kl man om tn kotus, koh sne matal maa lajalt paistus, ku slt Pihkva pool kaia.

Ja tuu tn, tuu om ka tasan, a korg. Petserest Vana-Irboska pool minneh jse korg maa. A tuu korg tasads maa seeh omma sgv oro ja juuskva selge viiga ltte. Sl om Petseremaa kg parep pllumaa. Viljo vald js ka sinn. Tuu tasan maa om lubjakivi pl ja Irboska takah lubjakivvi kaibtaski. Irboska liin omgi lubjakivist ehitt. Vahts-Irboska man om kipsivabrik, sl om kipsi nii palljo, t inne edimist ilmasta oll sl viis kipsivabrikut, mia palli sa aol ar.

Viga rass om ld, mia om illos. Uja ja jrve, me ja oro, mtsa, tasan maa, koh net ilma viirt gal inmisl midgi, ki mid pid kg kallibast. Mnl meelse kivi, tsl sgsene rpld, kolmadal pik pedj. Vaest kg parep om tuu, minkaga olt harinu. tskik ku illos ja h om muial, a umah kotoh om ks kg parep. Selle lki-i kik inmis umast kotost kohegi, jse ks uma kal leevkandsu mano. Nii ku vanna puud om rass mbre istuta tist kotushe, nii om ka vanna inmist rass panda tist paika elm. Mlba nakas kuioma, mni rutoba, tn aigupiteh. A k saa-ai eisi vali, t kuis olla ja koh olla.

Petseremaal minneh tul kgplt lbi kjavvu vahtsn inmist kontrollimis maja. Ku kik krrah, sis vit julghe edesi minn. Eiski ku tiit, t kik om krrah, ks om smeh hirm. Raadist aidu ja pssmiihhi ks pelts, a tistmuudu Petserehe saa-ai. tskrd ku mii sidi praamiga Kolpino saarl, sis sai tunda piirimiihi psshirmu ja saleb vimu. Kolpino saarl om vinne kordon ja tuu lep sit teh miika saarl ja arvas, t mii ol spiooni ja vei meid kordonihe. Ain viidi leb mano, minno ttr Maarjaga panti tarr, koh ols ttegi pinki ja pssmiis panti uss mano valvhe. Mii tii-s, mid tets, kuis ltt. Ku mitm tunni perst Ain tull, sis ltsi ma leb mano lekullmisl ja sis Maarja, ki vinne kiilt mista-as. lep oll tuust aost jo kainbast saanu ja ummi lebidga knlnu ja lti, t mii mntsegi salaluuraja ol-i. Tuul pvl oll Maarjal snnpiv, mia js elost aost miilde. Inne praami ple minekit jouds viil artovo (Tsertva) kll kaia ja tsjassonast mn pildi vtta.

Tisi saari pl om parebahe lnn. Kamenka saar pl tull test klst tist sita paadiga. Kigih oll nii illos, t mista-as mid kaia, mid miilde jtt ja rass om arvu saia, mille inmis else liinah tsts otsah, tuu asml t ell sntsih ilosih kotusih. Kamenka saarl ndti ruutsiaolitsi kalmit pui vaihl. Puudovissa saar pl pakuti svv ja anti sibulitki teh. Sibulit kasvatdas slkandih palljo ja ku om h aastak, sis sibulap omma ku kullame.


Setosid pliin Petsere om setosidst thst jn. Viga harva kuult bussijaamah kedgi knlvat seto keeleh. Tuu aig om md, ku seto rivih naane ltt md tiid. Petsere liin els tist ello. Liin ol-i viil nii krrah ja puhas, ku turisti omma muial kjavvuh harinu ngem. A maiu vrmts, sets, tiimulka js vhbst, nt om, t elo ltt parebast, ilosabast. Nii om ka mnh klh. Ehitds sntsit maiu, t om kva, mid kaia. A om ka klli, mid saa-ai inp kaardi ple panda, om nn pedjvso. Setosid nurmi pl ttse vindlse, osttas kokko maid, tets plda ja peets karja. telt puult om tuu h, tslt puult om hall ja hp ummi vanbid iih, t nide td ja vaiva pia-ai mii inp minkastki, t mii el jo kohki muial.

Petsere liin ja kloostri kv kokko. Kloostrit kjaudas le maa galt puult kaemah. Ja om ka, mid kaia. ga aastagaga ltt kloostri ilosabast ja vrmilidsebst, kulladu kerigukupli pilisese pv keh kavvndhe. Kg rohkp jumalapalljit ja niisama kaejit tul sinn kokko augusti kuuh maarjapvl. Sis om ka setosid kokkosaamis piv. Pvvets tuust aost viisa saia ja Petserimaal sita, t ummi haudu pl kjavvu, tutvit ja sugulaisi nt. Varvara vai setosid kerigu uss takah vlh om kva seltsielo: knldas, kuis kinklgi elokn ltt, ki els, ki kools, kua om mehele lnn, kink om miis maahha jtn, kinkl om lats sndn ja kuis ks vanast eleti ja mid tetti ja kohe kjauti. Ku teenists om lbi, sis minds haudu ple. Perstpool oodtas kiki eesti kooli moro ple. Tuu om sne vahtsn kommh, t saias kokko koolimaja moro pl, vanast minti kirmasl Kassiorgo. Tuu om vga h, t lastas koolimaja moro pl pito pit. Petsere liina leb ja mni rikas vinne talomiiski and rahha, t seto saasi maarjapv kokko saia ja pito pit. Palljosil muialt tuljil ol-i inp kinkgi pool minn, sis saava hots pidolgi umah rahvah olla.

Petsere eesti kuul om ku mleststht innidsist Petserimaa koolst. Eesti puul om ks avitanu viimtsit seto latsi koolita ja koolimajja om ka kikil setosil h kjavvu ja kuuh olla ja kuusolkit pit ja saia tiid, kuis ilmah elets. Koolimaja om ka ku seltsimaja vai setosid maja. Talsiphi aigu kutsutas sinn ks kiki setosid jal kokko, t teh kuuh vasta minn kevjle.

Inmist kjaumist ja pluudsmist aig nakaski rohkba lmml aol. Kevj tahtva kik vll juuskma ja lindamma minn, loodus nakas hiskamma ja umma illo ntmm, nii ka inmis hing ihkas vabaduist ja haljuist. Tuuperst omgi ga haljas tuttukn ku kingits silmle ja smele. Mleteds uiboaia hiermit ja karjamai peenjokisi kokisi.


Valu Vana-Irboska tii veereh om Utsja jrv, mia om Ungavitsa oroh ja kaldid ple om tekkn kl. Tuuhhu orojrve ltt kats ujja. Oro perve piteh minneh jovvat viga ammuds, mustids kiviristi mano. Sntsit riste om tuuh kandih mitmit, mn omma ar viid kohegi, ar lahut, a uma kl inmis hoitva, ku samiihi haudu. Klh om tsjasson, mid pvvets ks krrah hoita, a kell om slt ammu minem viid. Tii-i, kas tuu viij om rikas ja nnlik! Kll om ks jn mni seto inmin ka. A jakapv kirmast ol-i sl ighe inp kinklgi pit. Oronlva omma seto lauluhel ja pillimngo unhtanu. te maja asma oll 1998. aastagal hind elopaigast vtnu ts krbikn.

Ungavitsa Palo pl, koh oll suur kl, om nn ts tar viil pist ja sl tii veereh om Lagjakivi. Aastagiga lv kivi ka vikobast. Minev suvl proom tuud kivvi laebast puhasta, t t viga ar kaosi-i. Palo pl om no h linnada nn mehilisil. Kigipooli mtsa, innidse nurm. Snest lillimett and otsi, mid kogos nuu mehilse. Talvl ol-i sl i hiirt, i harakut. A mne kl oll talo talost kinni. Nii palljo oll perrit, t kigil ol-s maad ja nii naatigi otsma muialt maad, lihtsabat ja parebat ello. Noor ltsi, vana kuuli, klkao omma kuionu. No tul nn kgo kuus otsa kuukma, vars tul vaakma.

Suurtii ple edesi minneh ja kaih om rass mtlda, t nellikmmend aastakka tagasi siih eleti, tetti haina, kjauti karjah, pimti rk, kakuti linna, minti hobsidga Mlla, peeti praasnikka. Tmb sl saisth om tuu mth ku unh.


Mla kl viil els. Tuu om vinne kl ja paistus, t sl elo ks ltt. Mla surnuaiah omma ka setosid matus. Ki else kavvbah, Eesti pool pl, sis ts krd aastagah ks proomitas mlapvl vanbid haudu ple minn. A kas jrgmtsel plvl om viil joudu naada sinn kjauma? Nii kavva ku hallusraat om vahe pl, piiriposti omma poolitaja, nii kavva om rass kjavvu armid haudu pl, kodokl nurmi veereh, karjamai kaldidh. Mla kl om ilosa kotus pl, a ku satas vihma, sis lv tii hukka ja kerigu mano om kindlap minn jala. Kald pl om siih ka vana kivirist ja tsh sgvh oroh om kerik, mink katus ja risti nn paistus. Kerigu all om uja, kost vdas phvett.

Mla lhkoh om Kossjolka kl uma h pehme ltteviiga ja laulunaase Maarja Phnapuuga, ki om uma laulu jtn tist laulta ja viie tist veertell. Tuugi suur kl, mia oll kat oro perve pl ja koh oll eiski kuul, om kokko kuionu, nn mnst talost tul viil savvu. A Petseremaa naase kv laulmah ja kutsva ks hinnst Kossjolka koorist.

Ku minds Petserehe, sis proomitas ks Vana-Irboskah ka kjavvu. Ja tuu om ig. Inmisl ol-i tsiiba ja tiid piteh kjavvuh kaetas ks jalgu ala. A k om olnu ja om ka edespidi inmisl suuv olla kohki levh, t nt kavv. Sis tul tunnh, t ma ne ja tii rohkba ku ts. Korgh ollh ltt sme alt thst ja loodus ilo pand ikma vai hallu tundma. Sne tunnh tul ka Irboskah mki viiri piteh kjavvuh. Julghe vit Soommaa asmal sita Irboskahe. Alah ltte juuskva me seest ja levh omma kerigu ja kindlus mr ja matustaiah Truvori rist. Sntsit korgit kotusit om sl kigipooli, tul nn jalota ja kaia.


Petserimaa ts nulk om Laura. Sinn niisama trehv-i, sinn tul nimme minn. Sl else krvotsid vindlse ja ltlse. Kualgi rahval om uma kerk olnu ja surnuaid. Luteri kerigul om katus pl ja saina saisva sis kimmhe viil. Kolhoosi esimiis oll uma aroga kerigul uvv katus lasknu panda, t kerk pst saisasi, vaest kunagi ltt timm viil vaia. Parhilla keriguaigu sl peet-i. Ltlisi surnuaial om palljo ilosit sep tettisi raudriste, mid muial ol-i nnn. Tuugi matusaid kasus haina sisse nii ku kodotiigi hainatas.

tskik ku h om muial elo, a uma snnkodo js elost aost smehe. Tuu kandi seto pruumva ks tegi voori aastagah, ku kuigi tervs ja rahapung lupa, ummi kodonurmi pl kjavvu ja slt joudu saia, t edesi ell. Kon om mid mleht, nii kavva els rahvas. Kik vit inmislt ar vtta, a mlestisi saa-ai kiki ht.


ie Sarv (1955) om rahvalaula oppaja, seto asja hoitja, uurja ja iistvidj.



ie Sarv
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012