Eesti Looduse fotov�istlus
2012/04



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Toimetaja veerg EL 2012/04
Esimene uurimist

Umbes viisteist-kuusteist aastat tagasi, kui ppisin gmnaasiumiklassis, tegi bioloogiapetaja kigile lesandeks koostada vike uurimist. Teema vis ise vlja melda, kuid see pidi olema looduse valdkonnast.
lesanne tekitas omajagu elevust ja pnevust, sest see oli tavaliste piku-tvihiku ja harvade mikroskoobitundide krval midagi teistsugust. Kllap ajas ka natuke revusse, sest ega me igupoolest teadnud, mida uurimist thendab. Tuleb meelde, et mte sellisest kodutst meeldis mulle vga.
Vimalik, et petaja soovitas valiku kiirendamiseks mnda teemat, igatahes mingil phjusel said minu uurimisteemaks sood, tpsemalt Raplamaa sood.
Phjalikku andmekogumist ega soodes mttamist see siiski ei nudnud. Tuli hoopis mned mbruskonna raamatukogud lbi kia ja kartoteekidest kikvimalikku kirjandust otsida, sooderaamatuid sirvida ja Eesti Loodusest artikleid lugeda. Peale selle ngi minu plaan ette suuremat sorti kaarti: selleks oli vaja leida aluskaardiks sobilik variant, kuhu saaks kik sood pliiatsiga kenasti peale joonistada.
Uurimuse koostamine nudis sna palju aega, ent tulemus meeldis nii mulle kui ka petajale vga, hoolimata pisikestest vigadest. Tnapeval nnestuks sama tulemus saavutada palju lihtsamalt ja kiiremalt, julgen arvata, et seevrra ka igavamalt: guugeldades saab paari sekundiga tohutu nimekirja materjale ja maa-ameti kaardirakendus kuvab kaardile kik vajalikud piirid ja kihid, mrgid ja numbrid. Tuleb vaid valik teha ja printida.

Enamjagu esimese uurimist sisust on paratamatult ununenud, kuid kige kindlamalt on meeles fakt, et Rabivere raba peitis endas mumifitseerunud surnukeha. Sellest leiust on kirjutatud ka Eesti Looduse aprillinumbris Tnno Jonuksi ja Ester Orase artiklis: aja jooksul on ainulaadse leiu kohta nii mndagi vlja selgitatud. Nende kirjutisest saab lugeda veel palju huvitavat soost prit arheoloogialeidude kohta.
Tnapeval jagatakse koolis iseseisvat tegutsemist nudvaid tid ilmselt palju sagedamini. Uue ppekava jrgi ei saagi lputunnistust phikoolis ilma loovtta ega gmnaasiumis ilma uurimistta. Kuigi esiti on selline uuendus koolides parasjagu ksitavusi tekitanud, usun, et tegelikult on need uurimused pilastele pigem pnevad ja vajalikud.
Kui keegi tahaks valida teemaks sood, siis on aprillinumbrist kindlasti palju abi: peale sooarheoloogia on antud levaade soode taastamisest. Marko Kohvi ja Jri-Ott Salmi kirjutisest leiab muu hulgas selgituse, kui palju igupoolest Eesti pinnast on kaetud soodega.



Katre Palo
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012