Eesti Looduse fotov�istlus
07-08/2003



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotov�istlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
euroopa liit EL 07-08/2003
Meie rim ja kilu teel Euroopa Liitu

Selle aasta alguses nurjusid kilu- ja rimepgiiguste oksjonid osalejate puudumise tttu. Vastne keskkonnaminister Villu Reiljan otsustas edaspidi pgiigusega mitte kaubelda, kuna kalurid on nus pgikvoote ostma ainult ajalooliste iguste alusel. See pani punkti 29. jaanuaril justunud kalapgiseaduse muutmise seadusele, mis kaotas kohustuse ma 10% pgiigustest enampakkumisel.

Uue seaduse kohaselt lheb kvoot oksjonile alles siis, kui iga-aastane kvoot on jaotatud vi riigile antakse lisapgiigused. Pgiiguse saavad kutselised kalurid, kes on kala pdnud ka kolmel eelmisel aastal. Nii toimis ssteem kuni 1999. aastani. Seega ei ohusta kalureid enam uute pdjate konkurents ning paranevad seniste kutseliste kalurite pgivimalused.

Mis aga saab Eesti kalurite pgivimalustest tulevikus, kui Eesti meri ja kalalaevad on ks osa Euroopa Liidu hisest kalanduspoliitikast (Common Fisheries Policy, CFP)? Kalanduspoliitika loodi liidu kalavarude haldamiseks ning see hlmab nii kalavarude kasutamist ja kaitset, turupoliitikat kui ka kalanduse vlispoliitikat. Kalavarud on hisomand, mida majandatakse htemoodi kikides riikides.

EL on valmis toetama meie investeeringuid, mille eesmrk on kaitsta kalavarusid, uuendada kalasadamaid, tdelda kala ja turustada kalasaadusi ning renoveerida laevu. See kik on vimalik tnu EL-i kalanduse arendusrahastule, mida Eesti saab kasutada prast liiduga hinemist.

Ent Eesti laevad vivad juba praegu kokkulepete jrgi pda kala EL-i vetes. Lepingud slmitakse igal aastal lbirkimiste alusel. Need tuginevad 1997. aastast kehtivale lepingule Euroopa Liidu ja Eesti Vabariigi vahel. Kvoote vahetatakse ja ksteise vetes ptakse Lnemere kalanduskomisjoni otsustatud mahtude alusel.

2003. aastal vhendas Lnemere kalanduskomisjon kalavarude kaitse ja silitamise huvides nii kilu, rime kui ka tursa vljapgimahte. Meie kvoodid vhenesid 28% ning mistagi on sellega kaasnenud kalurite tormiline pahameel.


2003. aasta pgikvoodid tonnides:

kilu 31 930

rim 26 037

tursk 1335

lhe tkkides 14 154


2003. aasta kvoote peetakse nii vikesteks, et neist ei jtku isegi Eesti enda tstustele. See vib lpetada mitme kalurifirma tegevuse ning kindlasti kahandada kalatstuste kasumit. Kalurite liit nuab kompensatsiooniks riigilt toetust samamoodi kui pllumehed ikaldustoetust, riik aga sooviks rahajagamise meeleldi EL-i lgadele veeretada.

Kalandusnukogu otsustas tegelikult juba viis aastat tagasi, et Lnemerest ptavaid kalakoguseid tuleb julisemalt piirata. Peamised ohud kalavarudele ongi lepk ja keskkonna saastumine. Eesti suutis seni soovitatavatest pgimahtudest krvale hoiduda ning suuremat kvooti silitada. Vastukaaluks keelasid EL-i maad meie laevadel oma vetest tursapgi.

Hiljuti sai keskkonnaministeerium Euroopa Komisjonilt eelteate tursa ja lesta traalpgi piiramise kohta Lnemerel sellel suvel. Keeld on tingitud sellest, et peatselt pki tulev tursa noorjrk on vga tugev, kuid traalidest on alamdulist kala peaaegu vimatu tagasi lasta. Seeprast lubataksegi varudel aasta kosuda, lootes, et see aitab kaasa tursavarude ldisele paranemisele Lnemeres.

Praeguseks on keskkonnaministeerium saavutanud kokkuleppe Euroopa Komisjoniga, et Eesti traallaevad saavad sel aastal jtkata tursapki EL-i vetes 1. septembrist 15. oktoobrini: see on niisama pikk ajavahemik, kui ji Eestil kasutamata tursatraalpgi keelamise tttu EL-i vetes kevadel.

Kalade noorjrkude kaitseks on hise kalanduspoliitika kohaselt soovitatud kasutada veel mitmesuguseid meetmeid: vib kindlaks mrata pniste vhimad silmasuurused, keelata mningate pnisetpide kasutamise, on mratud kalade alammdud ning antud ksk registreerida kalasaagid spetsiaalsetes pgipevikutes et kindlustada liidu hine vara ka tulevikuks.


Eesti kalalaevastik on praegu lemra suur, eesktt 1990. aastate keskel juurde ostetud laevade tttu. Praegu on Eestis le saja avamerelaeva ligikaudu tuhande kaluriga ning ligi 3000 rannakalurit. Tegelikult jtkuks td neist umbes pooltele. Tenoliselt vheneb kalurite arv viksemate kalalaevade arvelt juba sel aastal, juhul kui kvootide vhenemisest hoolimata kompensatsioone ei maksta.

Samas on Eesti laevastik oma suurusest hoolimata ohtlikult vananenud. Viimastel aastatel ostetud suure pgivimsusega, ent kasutatud laevadest on mni juba uppunud. On tehtud ettepanekuid maksta laevade arvu vhendamisega seotud lammutuse eest kompensatsiooni. Mitme laeva lammutamist nuavad ka Euroopa Komisjoni nuded, mille jrgi peavad 2000. aastast alates EL-i vetes kalastavad Eesti laevad kandma satelliitjlgemisssteemi. Satelliidi kaudu saab infot kaldal asuv vastuvtujaam, kus mrgitakse laeva asukoht ning liikumisteed kaardil.

Suurte kalalaevade omanikke sdistatakse rimevarude vhenemises ka valimatu pgi tttu. Suurte laevade nooda suu ulatub peaaegu lbi vee ning nnda ptakse vlja nii lemistes veekihtides asuvad rime noorjrgud kui ka alakihtide tiskasvanud isendid. Samal ajal hlmavad vikelaevade (kuni 300 hobujudu) noodad vaid poole veekihist. Samuti tuleks positiivselt mainida rannakalapki, mis vimaldab valivat, kvaliteetsemat rimepki.

Mereinstituudi teadlased on selgitanud suure vimsusega kalalaevade kahjulikkust meie kalavarudele. Vrdlev traalimine kis suure, 600-hobujulise ja viksema, 300-hobujulise laevaga. Uuringute alusel on soovitatud niteks piirata Liivi lahes traalnooda vertikaalava suurust 12 meetrini. Selline muudatus on juba tehtud kehtivasse kalapgieeskirja.

Lnemere pgivimsuse suurendamist ksitlevad ka EL-is mitmeaastased arendusprogrammid, mis reguleerivad igasugust pgivimsuse suurendamist. Mitu projekti ksitleb kalapniste selektiivsuse parandamist vhendamaks alamdulise kala hulka, keskkonnahoidlike pgiseadmete kasutamist, hgieenistandardeid, kala silitamist laevas ning meresidu ohutust. Nende programmide jrgi peab riik hoolitsema ka kalalaevade ajakohastamise ja uuendamise eest. Kui kasutusele vetakse uued laevad, siis on riik kohustatud sama pgivimsuse vrra krvaldama kasutusest vanemaid kalalaevu.

Kala on vaba, pidevalt liikuv ja arenev elusvara. Populatsiooni arvukus kigub ja varud uuenevad looduslikult, ilma krvalise vahelesegamiseta. Kalad liiguvad mda mereavarusi, hoolimata riigipiiridest ja pgirajoonidest. Mingit kindlat kalaparve ei saa hoida just meile sobivas piirkonnas vi siis vastavalt ra mrgistada. nneks vaadeldakse kalavarusid hise rikkusena ja nii tuleb seda rikkust ka hiselt kaitsta ning majandada.


1. Eesti Mereinstituut (koost.) 2001. Euroopa Liidu hine kalanduspoliitika. Tartu likool, Tartu.

2. Eesti Pevaleht Online, http://www.epl.ee/

3. Keskkonnaministeeriumi infossteem, http://www.envir.ee


Randel Kreitsberg (1983) pib Tartu likoolis bioloogiat.



Randel Kreitsberg
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012