Belfasti ülikooli (Queen’s University Belfast, QUB) uurijate tööd näitavad, et mõned Iirimaa põlisimetajad on sattunud võõrliikide tõttu lausa hukuohu servale. Halvas seisundis on näiteks harilik orav, valgejänese iiri alamliik Lepus timidus hibernicus ja punahirv.
Rahvusvahelises ajakirjas Biological Invasions avaldatud artiklis on kokku võetud kaks aastat väldanud töö, milles uuriti kahe väikese võõrimetaja, hariliku leethiire (Myodes glareolus) ja kodukariliku (Crocidura russula) mõju kahe põlise pisiimetaja, väike-metshiire (Apodemus sylvaticus) ja väike-karihiire (Sorex minutus) elujärjele. Leiti, et kui tulnukate sissetungil üle kogu saare lastakse senisel moel edasi kesta, surevad need liigi vähemalt 4/5 elupaikades välja.
Nimelt kinnitas uurimus, et neis Iirimaa osades, kus leidub mõlemat mainitud tulnukat, ongi väike-karihiir täielikult kadunud. Elupaikades, kus harilik leethiir on pikemat aega võimutsenud, on väike-metshiire endisest hulgast alles alla poole.
Pisiimetajatel on teadagi väga oluline roll toitumisahelas. Seetõttu avaldavad muutused nende koosluse liigilises ja arvulises koosseisus suurt mõju ühelt poolt röövlindudele ja -imetajatele ning teiselt poolt selgrootutele ja taimedele, mis on nende enda toit.
Suurematest loomadest on hästi teada, et Ameerikast pärit hallorav nakatab surmavalt ohtliku viirusega harilikku oravat, mandrilt pärit jänesed ohustavad aga iiri jänest toidu- ja elupaigakonkurentsi ning ristsugutusega.
Belfasti kuningliku ülikooli professori Ian Montgomery sõnul on vaja Iirimaa ja Põhja-Iirimaa ühispingutusi, et mõista invasioonimehhanisme ja tulnukate mõju. „Ei saa enam käsitleda igat tulnukliiki üksikjuhtumina. Tuleb reaalselt kirja panna imetajad, kes on võtmeliigid, säilitamaks meie unikaalset elurikkust ja ökoloogiat, ning teisalt need, kes tuleb võtta kontrolli alla või lausa hävitada,” kinnitab Montgomery.