Ajakirjas Biological Journal ilmusid äsja Austraalia teadusuuringute nõukogu rahastatud tööde tsükli tulemused: kõigi Austraalia linnuliikide ja -alamliikide nn. punase nimekirja indeksid.
Raporti ühe autori, Queenslandi ülikooli professori Hugh Possinghami sõnul on punase nimekirja indeksid kui „lindude Dow Jones”, mille abil saab jälgida endise ja tulevase keskkonna- ja majanduspoliitika mõju Austraalia loodusrikkusele.
Keskeltläbi läheb Austraalia lindudel kehvemini kui teistes maailmajagudes. Samas võinuks olukord olla praeguseks veel palju halvem: ligi 30 liigi seisundit on aidanud hoida või parandada tõhus aja- ja rahakulutus ohustatud liikide kaitsesse.
Analüüsis võrreldi ka riigi eri piirkondi. Kõige parem on olukord pealinna ümbruses, nn. ATC-s, kõige hullem aga Tasmaanias. Saartel – ka nii suurtel nagu Tasmaania – ongi alati kõige rohkem liigikaitseprobleeme. Väikeste ookeanisaartega on asi veel hullem, aga ometi võib seal küllaltki lihtsasti edu saavutada, näiteks hävitades sinna elama asunud rotid või küülikud.
Suurim oht Austraalia linnuliikidele on tulnukliigid, näiteks rotid ja kassid, aga ka suuresti hoogustunud maastikupõlengud. Ränka kahju ookeanilindudele ja rändsetele rannikulindudele põhjustavad rannaarendused Aasias ja süvamerekalandus. Niisiis tuleb oma linde kaitstes teha ka rahvusvahelist koostööd.