Eesti Looduse fotov�istlus
2012/04



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Intervjuu EL 2012/04
Maalikunstnikuks saab ppida vaid Tartus vi Pariisis

Heldur-Jaan Viires on sndinud 23. juunil 1927 Tallinnas. Lpetanud Tallinna reaalkooli, ppis 19451949 Tartu kunstiinstituudis (end. Pallas) maali erialal ja stipendiaadina Repini kunstiakadeemias Leningradis. Arreteeriti 1949 ja ttas seitse ja pool aastat Vorkutas sekaevanduses. Lpetas 1959 ERKI maali erialal. Hiljem tegutsenud vabakutselise kunstnikuna. Olnud 1989. aastast Tartu kunstihingu maalistuudio ppejud ja alates 1998 Konrad Mgi ateljee juhataja ja petaja. Viljelnud peamiselt figuraalset portree- ja maastikumaali, monotpiat, teaduslikku illustratsiooni ning kujundanud ja illustreerinud ilukirjandust, luulet, plaadimbriseid jm. Tunnustatud on tema jooniseid teostes Eesti pomoloogia (1970), Viidalepa Liblikate mraja (1971), Punane raamat (1982, selle eest sai Jenseni preemia), Kumari Lindude mraja (1984) jt., plvinud hulga preemiaid aasta kaunimate raamatute eest.

Kuidas kunstnikule paistab taimede vi loomade joonistamine pealtnha on see loominguliselt ahistav tegevus?

See ei ole t nagu iga teine. tleksin, et teaduslikul illustratsioonil on eriline spetsiifika: see on ksitsi tehtud foto. Ja kski fotomasin ei saa sellega hakkama. Masin ei suuda selekteerida, vltida ebaolulist, jtta juhuslik thelepanuta. Fotoobjektiiv on ks tuim tkk vrreldes inimsilmaga.
Mina alustasin uue eriala ppimist, illustreerides Eesti pomoloogiat (ilmunud 1970). See oli suuremahuline ja pikaajaline tellimus, milleks loodi kunstnike brigaad Lyydia Mark-Vallime juhatusel. Niiviisi me komplekteerusime endistest koolidedest ja -vendadest, seal olid Vallime-Mark, Kaja Krner, Lembit Saarts ja Heldur Viires. hel aastal joonistas ploome ka Saima Rtsep.
Istusime maha, pomoloog oli juures, niteks sordiaretaja hr. Siimon. Ksisime tema kest, et kuidas seda una vrvi nimetada. Vastas lihtsalt, et valkjas. Varju ei tohtinud joonistada, muidu oleks pool una hele ja teine pool tume. See nudis mberorienteerumist: marplastika, kus varju ei tohi kujutada. Varje sai siiski rnalt kujutatud, nii et see pomoloogi ei hirinud ja meie saime oma mara vormi kujutatud. Vormi annab ka like panek. Igatahes oli see kva trenn: joonistasime pikad pevad, hommikust htuni, nii kaua, kui oli valgust.
Sgiseks saime he osa tahvleid valmis. Mtlesin ise, et ega seda td ma pris ra ei pi. Jrgmisel sgisel arvasin, et hakkab jlle see vaev ja vile pihta, aga selgus, et esimese sgisega oli amet ktte pitud. Siis lks juba lauluga.
Maalikunstist on suur abi looduse kujutamisel. Maalijal on peenike silm vrvide eristamisel, eriti liblikate puhul. Viidalepp noorem [Jaan Viidalepp T. K.] ksis ikka, et mis vrvi see on, kuidas ma viksin seda kirjeldada.

Nii et tahtes loodust kujutada, peab kigepealt ppima maalikunsti?

Teame, et phivrve on kolm. Ja tiendvrve on kolm ja nende vahele mahub veel terve rida leminekuvrve. Juba kadunuke Verahansu tegi selgeks, et ks asi on vrv, aga kige thtsam: mis karva see vrv on. Vrvikool, vrvide ngemine ja varjundite jlgimine tuleb harjutamisega. Liblikateadlane ei oska vrvile nime anda ja mina ei saa teda aidata, ehkki tean, millistest komponentidest selle vrvi karv koosneb. Aga tal pole kindlat nime, sest varjundeid on piiramatu hulk.
Vrviskaala on lai, eriti kui vaadata, mis tuube vabrikud toodavad. Juba siniseid on vhemalt kmneid. Puhtal kujul neid looduses pole, seal on ikka segatud toonid.
Minu liblikate mraja pilte tunnustas Gnther Reindorff: ta ise oli ju liblikakorjaja. Ta oli toimetuses neid ninud ja oli andnud kige krgema hinnangu. Eks see oli hirmus t ka.
Liblikate mraja trkitiraaist pool oli korralik ja pool oli praak. T kis kahes vahetuses ja oli kaks meistrit. ks oli tavaline trkimeister, kes pani ksnes masina kima. Teine meister oli kirglik liblikakorjaja. Ta oli kogu aeg juures, sttis ja parandas, et tuleks ikka ige vrv. Siis tulid testi ilusad tahvlid. Nukogude ajal olid enamasti nii paber kui ka trkk vga kehvad.
Liblikate mraja ilmumisest oli juba hulk aega mdas, olime taas Eesti vabariigis. Sitsin rongiga Tallinnast Viljandisse. Samas pingivahes istus ks hrrasmees, kes hakkas minuga juttu ajama. Siis tulid jutuks liblikad, et ta on kogu aeg neid kollektsioneerinud. Mainisin, et liblikate mraja pildid on minu joonistatud. Kas testi? Nd siis saime lpuks kokku! Kas teate, milline jama nende tahvlitega oli! Ta oligi see meister, kelle t ei olnud praak. Tavaliselt trkitakse kolme-nelja vrviga, aga nad oli seganud isegi kuus-seitse vrvi. Lisaks veel mned liblikad, kel on ilus hbedane ja kuldne naast need trkiti eraldi. Tsehhi lem oli suurest pingest infarkti saanud ning kui raamat oli valmis, siis ta peagi suri. Nii et sellised ohvrid on liblikate mrajaga seotud.
Istusime seal TallinnaViljandi rongis ja korraga ngin, et aknalaual meie vahel istub ilus liblikas. Kust ta oli tulnud, ei pannud thele, aga naaber tles kohe tema ladinakeelse nime. Vga mstiline kohtumine: ka liblikas tuli meie juurde. Midagi unenolikku, srreaalset.

Kas te ise pole putukaid vi taimi kogunud?

Ei-ei, vaid lapsena kogusin ehk marke. Lksin loodusesse ja hakkasin maalima (naerab). Suhtun putukasse kui hte maalilisse objekti. Tal on oma siluett, kujund ja vrvid. Pean teaduslikku joonistust tehes looduse les joonistama ks hele.
Niteks liblikate mraja tahvlid koostas autor oma ssteemi jrgi: valis kogust paremad liblikad ja asetas eraldi karpi. Vikeseid mahtus hele tahvlile paarkmmend, suuri vaid mni. Mina siis viisin karbi koju ja asusin tle. See oli nagu kige peenem t juveliiripoes: ekstra peen, filigraanne t. Loodus teeb imeasju!
Mul oli see eelis, et minu ks de pgenes venelaste eest Rootsi. Tema saatis mulle Inglise firma Newton akvarellvrve, samuti pintsleid; nr. 1 oli tehtud siberi soobli karvadest, erakordselt kvaliteetsed. Samuti ht Saksa paberit, mis oli eriti hea. Mtlesin, kui need oleks mul pomoloogia joonistamise ajal olnud, oleks nii palju vaeva ra jnud.

Kas kunstniku osaks jb looduse vimalikult tpne kujutamine vi on kunstnikul vimalik lhtuda ka oma ngemusest?

Mis oma ngemust sul saab seal olla, kui Loodus paneb su silmitsi kige tiuslikuma vormi ja vrvi snteesiga. Vtad varbsirkli ja mdad tiivalaiuse ja keha mtmed ning teed silueti. Tahvli puhul tuleb muidugi natuke kompositsiooni arvestada. Mina ei tunne neid iseloomulikke tunnuseid, aga tegin, mis silm ngi, ja nii tpselt, kui sain. Ja Viidalepp tundis liblikad ra, jrelikult sai mrata.

Kas una on raskem joonistada kui liblikat?

Ei ole! unal on muidugi omad tunnused, kas vorm on tmpkooniline vi terav; ja niteks renetisortidel on oma tunnusjooned. Vi vtame Lti-Leedu madalkirsi: oks on tihedalt kirsse tis ja need on tiesti erilist punast karva. Teed oma t hoolega ra ja viid luuviljaliste professori Esloni ktte. Ta vaatab ja tleb: Nojah, niisugune ta ju on. Kik, kurat! Tunneks ta siis vaimustustki, kui hsti on vlja tulnud.

Nii jb tunne, et joonistada on imelihtne, hakka vaid otsast joonistama.

Ei ole: enne peab olema ppinud joonistamist ja maalimist. Silmamtu ja vrvide tunnetamist on vaja. See kik on pitav ja nuab ateljees pidevat td, trenni, umbes nagu jusaalis sangpommi tstmas vi sparringus poksimas kies. Seda nimetatakse professionaalsuse omandamiseks.

Olete teinud ka maastikumaale, nagu kunagi meie tuntuimaks maastikumaalijaks peetud Konrad Mgi.

Olen kll. Aastani 1987 olen kik suvekuud looduses maalinud. Konrad Mgi on nimetatud kige paremaks maalijaks ja ta on testi vgev. ks asi on olla kunstnik, teine aga olla maalija. Kunstnikuks vid sndida, aga maalijaks tuleb ppida ja see on raske t. Konrad Mgi ppis natuke skulptuuri Peterburis Stieglitzi kunstikoolis ja sealt sai ta ka oma joonistamisoskuse. Siis kis ta Ahvenamaal ja hakkas seal loodust maalima.
Mgi tles ikka, et loodus segab maalimise puhul vga. Valgus muutub, kik detailid muutuvad. Tal tekkis ilus ssteem: mrkis maastikus plokki kompositsiooni ldplaani ja olulisi detaile, kergelt akvarelliga markeeris phitoone. Ngemismllu, silma vrkkestale ji jlg alles. Siis tuli ta ateljeesse, vttis korraliku suure luendi ette ja hakkas maalima. Siin loodus enam ei hirinud, ta segas siin selliseid siniseid, nagu talle meeldis. Looduses selliseid vrve pole. Kui need utreeritud vrvid on aga kik omavahel iges vahekorras ja klapivad, siis maaling hiskab seinal.
Mgi maalis vga palju Luna-Eestis ja teine, eksootilisem koht oli Saaremaa ja Vilsandi. Seda ta skitseeris iga nurga alt, ateljees tegi siis lpuni.
Arvan, et Saaremaa merikapsad on tal looduses maalitud. Ta tegi mitu varianti, aga see ks siin Tartu kunstimuuseumis, seal on kll nha, et kohapeal maalitud, ateljee lhna pole tunda. Seal ei saanud utreerida ega muuta, loodus oli ise niivrd vgev: klmroheline taim ja sgav violett-ultramariinne valgus sinna juurde.
Aga ta on maalinud ka otse looduses, niteks viimasel vlisreisil Obersdorfis maalis vsa. Jlle lihtne motiiv, aga nii ehtsalt maalitud, milline ruum ja valgus! Ikka suur meister! Mgi maalikunsti apoteoosiks sai viimane, Saadjrve periood. Siin on kristalliseerunud kogu ta looming.

Nii et looduse maalimiseks polegi vaja muud kui minna loodusesse?

No ikka peab olema ppinud. Ettevalmistuseta loodusesse maalima minnes saad sellise masenduse, et jtad maalimise. Kool peab enne olema ja mis on kool see on ateljee! Vanad meistrid, kes on omakorda ppinud meistritelt. Konrad Mgi pilased petasid meid.
Pallase koolkond areneski niimoodi. Julisemad anded hakkasid petama. Alguses oli kaks ateljeed: Ado Vabbe ja Nikolai Triigi oma ning visid valida, kumma juurde ppima lksid. Skulptuuris oli ainult Anton Starkopf. Hiljem vimalused laienesid. Aleksander Vardi ateljees oli figuratiivne kompositsioon philine distsipliin.
Johannes Verahansu sai oma ateljee, tema hakkas maastikumaali petama. Elmar Kits sai lpuks ka ateljee, tema osaks oli eelkige dekoratiiv-monumentaalmaal. Tema ateljee asus Arnold Matteuse kavandatud korporatsioon Ugala majas, vikeses laevalgusega ruumis kolmandal korrusel.
Mul sai eelkool kolme aastaga lbi ja siis lksin Kitse juurde ppima. See oli 1948. aasta sgisest 1949. aasta kevadeni. Sealt sain koos oma spradega tsise lihvi; parim sber oli diplomand lo Sooster, teine sber oli Henn Roode. Ehkki olin neist kige noorem, olime kogu aeg pundis. See oli ilus aeg! Koos pandi meid ka vangi.

Kuidas see juhtus?

Taevakene! 1948. aastal ilmus Gustav Naani Eesti ajalugu, seal oligi kirja pandud kik kodanliku aja udused. Kujutav kunst sai noomida Pallase eest: lne mandunud dekadentsi ees lmitamine. Naani vlja meldud vlusna oli kodanlik natsionalism. See igustas kike: kditamist, represseerimist, liitudest vlja arvamist, tagakiusamist jne. Me olime kik kodanlikud natsionalistid.
Nn. uurimine seisnes selles, et uurija kirjutas les ja vang kirjutas alla. Moskva erikohus, niinimetatud troika, andis meile avansina vaid kmme aastat, sest meie kohta kogutud materjaliga poleks saanud htegi kohtusse minna.
eldi, et kmne aasta prast vaadatakse otsus le, ksitakse vangilaagrist, kas oled mber kasvanud. Kas oled teiste peale kaevanud, nuhk olnud? Kui pole ja oled sellest keeldunud, siis pole veel mber kasvanud, pead edasi teenima.
Meie kigi nneks Stalin suri. Siis loodi erikomisjonid ja meid rehabiliteeriti. Samal ajal kui meid pandi kinni, suleti Tartus ka Pallas, professorid, kuulsad pedagoogid visati vlja, tiitlid veti ra ja lpetati ldse kunstihariduse andmine Tartus. Kui tahtsid kunstiharidust, tuli minna Tallinna riiklikkusse kunstiinstituuti.
Eks ma pidin lpetama ka Tallinna kunstiinstituudi, et diplomit saada. Kisin seal kolm aastat. Pidin juba kolmandat korda astuma neljandale kursusele.
Kige hullem oli see, et olin Tartus lpetanud neli kursust ja teoreetiline osa oli sellega lpetatud. Viiendal kursusel tuli teha diplomit, olid vaba maalija. Nd pidin uuesti minema loengutele ja kik poliitilised alad uuesti tegema. Niimoodi olin karastunud nagu teras, noor inimene kannatab kik vlja.

Kuhu teid prast lpetamist suunati?

Mulle tehti erand: mrati vabakutseliseks, anti tendki. Siis saingi kutse koolidedelt ja -vendadelt: tule brigaadi, hakkame pomoloogide jaoks joonistama. Lpetasin seega he perioodi oma elus ja alustasin uut, ppides ra teadusliku illustratsiooni tegemise kunsti.

Te olete ju muud ka viljelnud peale teadusliku illustratsiooni.

Jah, muidugi. unu ja kirsse sai sgisel paar-kolm kuud joonistatud. Talvel otsisin kirjastuses td. Kujundasin ja illustreerisin nii klassikat kui ka ulmet, luulekogusid, lasteraamatuid. Tegin ka firmale Melodia plaadimbriseid. Aga kui asutati uus kirjastus Valgus, siirdusin ainult teadusliku illustratsiooni alale. Kuni pensionile jmiseni.

Kas pedagoogit tuli alles Konrad Mgi ateljeega?

Jaa, see tuli pris ootamatult. Eesti asja juba aeti, kuigi Vene valitsus ja partei oli veel sees. Tartu rksamad kunstnikud tulid kokku ja otsustasid, et teeme Tartu kunstihingu. Ise maalime, ise paneme vlja, ise mme, ise ostame. Kunstihingu vljund on kunstikool nagu Pallasel.
Nii loodigi Tartu kunstihingu maalistuudio, asutajaks oli Indrek Hirv, kes kivitas maalistuudio 3. novembril 1989. Ta rkis lastekunstikooliga, saime omale ruumid Jakobi mele. Maalisime seal paar aastat. ppejude oli vaja Indrekule tlesid kik ei! Saarts, Jgever, Vallime-Mark. Lpuks judis ta Kaja Krneri juurde, kes oli kohe nus.
Esimesel aastal petas Kaja Krner ksinda. Teisel aastal veti jrgmised seitse ppijat vastu, kokku seega neliteist pilast ja siis kutsus ta mind appi. Nii olengi jnud: petasime koos, kuni Kaja lahkumiseni 1998. aastal. Siit edasi olen ihuksi siin petanud. Kakskmmend kaks aastat on nii linud.

Kas maalihuvilisi ikka jtkub?

Vahel on olnud puudust, kaht htmoodi aastat pole olnud. Iga aasta on tiesti erinev ja see on pnev: siin pole mingit rutiini nagu kroonukoolis. Tuleb nii palju pilasi, kui tuleb. Muidugi on loomulik kadu: kellele istub, see jb, ja kellele ei meeldi, lheb minema. Me ei ole kool, vaid ateljee, kus omandatakse maalikunsti aluseid.
Phimte on Priius, kallis anne: ilma vabaduseta ei tee midagi. Ja teine on professionaalsus: siin pid vormi valitsema, oskad ta les joonistada ja ra vrvida. See on treeningu ksimus.
Sisseastumisel tuuakse oma pilte nha: ks pilt hullem kui teine. Ei mingit arusaamist vrvipetusest! Eks nad ole kinud ndalalpu kunstiringides, aga seal pole vist keegi midagi petanud. Pane aga rohkem ja paksemalt vrvi, kik on kirju nagu mustlase unengu. Siin oleme selgeks teinud, et vrvipetus on hoopis peenike kunst. Sinna on pikk tee ja mni ei juagi prale.
Kui maalistuudio luuakse, on kige thtsam, et tekiks ateljeehkkond, aura. Kui see tekib, on kik korras, aga muidu jb ruum kledaks, kontakti ei teki. Olen sellises ateljees olnud, niteks kolm aastat Tallinnas kunstiinstituudis seal pole kunagi olnud maalitraditsiooni. See kool loodi riikliku tarbekunstikoolina ja enne Pallast. Aga maaliosakond tehti alles vabariigi lpus. Seal viljeleti eelkige dekoratiivmaali.

Peale Konrad Mgi ateljee Eestis samalaadseid polegi?

Ei ole, see on ainuke. Meil kis siin atlejees ks suvi kunstiteadlane Heie Treier, mina olin suvepuhkusel. Ta uuris kunstnik Karl Prsimge. Prsimgi ppis Vabbe ateljees ja ei tahtnud kooli lpetada, vaid ainult maalida. Siis eldi talle, et kui kooli ra lpetad, saadame su Pariisi. Ta lpetaski, lks Pariisi ja sinna ta jigi.
Heie Treier on sellest kirjutanud pika monograafia ja mainib seal, et ta kis Pariisis vaatamas Grande Chaumirei eraakadeemiat, kus Prsimgi maalimas kis. Treier kirjutas hiljem: Ma pidin oki saama, mtelda! seal ikka veel maaliti! Uskumatu, et tnapeval veel maalitakse! Hiljem kis ta siin Konrad Mgi ateljees ja pidi nentima, et Euroopas on veel kaks kohta, kus maalikunstiga tegeletakse: Pariisis Grande Chaumire ja Tartus Konrad Mgi ateljee.
Tallinnas kunstiakadeemias aga kaotati aasta tagasi joonistuskateeder ra. Joonistamist pole enam vaja, meil on nd arvutid. Sinna need manuaalsed oskused kaovad. Arvutigraafika on ks kuradi igav ja tuim asi. Elav ksi, mida juhib sda, teeb ikka midagi muud.
Ksitle on antud plastav aktsent. Aga kui vaatad kas vi vlismaal, siis ilus ksit on just kallis, luksuskaup vaid rikastele. Ei saa vaid nii, et mul on suur enesevljenduse tung, olen kunstnik ja kohe teen oskusi on ka vaja.
Kunst on tnapeval vtnud kige kummalisemaid vorme: on tegevuskunst, kehakunst, videokunst, assamblage, ready-made ja kige lpuks on ka fotograafia kunstiks kuulutatud! Mina olin noore mehena dissident, teisitimtleja, kes tol korral kehtinud kunstidoktriini, sotsialistlikku realismi, sgavalt plgas.
Nd vanast peast olen ikka veel seesama dissident, kes orjalikule modernsusele eelistab olla vljakutsuvalt vanamoodne.

Millised oskused on nendel, kes siia ppima tulevad?

Oskusi neil algul pole, aga andeid on. Iga ei loe, meil kib siin ka kuuekmneaastaseid, selliseid, kes nooruses tahtsid ppida, aga siis ei saanud kunstikooli sisse. Vi said sisse, aga elu tegi korrektiivid, loodus kutsus ja tekkis perekond. Lapsed tuli les kasvatada, pidi minema tle. Lapsed kasvatatigi suureks ja siis otsustati, et nd teen oma lapseplveunistuse teoks. Meil on siin olnud ka selge andega pilasi, kellest on saanud tsised maalijad.


---------------------------------------------
Konrad Mgi ateljee vilistlane Oive Tinn:
Kik me vaatame mbritsevat, aga me ei pruugi tegelikult nha, hoomata seda, mis silmade kaudu meieni juab. Eelkige suunas Heldur Viires pilasi ngema valgust ja varju, vorme ja jooni, toone ja varjundeid. Minu aastad Konrad Mgi stuudios oli pikk teekond silmade avanemise suunas, olen talle selle eest vga tnulik. Olulise mrkamist peaks ppima iga inimene, ole sa kunstnik vi teadlane.
---------------------------------------------



Kunstnik Heldur Viirest ksitlenud Toomas Kukk
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012