Eesti Looduse fotov�istlus
2012/04



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Fosforiit EL 2012/04
Fosforiidikaevandustest kohalike silme lbi

Rgavere valla elanikud ei saa nustuda, et teaduslike uuringute kohta tehakse kergekelisi otsuseid. Kohalik kogukond ootab slmksimustele selgeid ja vettpidavaid vastuseid.

Enne kui asuda lahendama mis tahes teaduslikku probleemi, sealhulgas tegema fosforiidiuuringuid, tuleb praegusajal anda vastus vhemalt kolmele ksimusele: miks ja kellele on uuringud vajalikud?, millised vivad olla selle tagajrjed? Ennekike on tarvis teada, kas uuringud on vajalikud riigile ja kigile selle kodanikele vi ainult kitsale ri- vi teadusringkonnale. Samas tuleb selgitada, kas uuringud vivad tuua laiemat kasu kigile ja mismoodi vivad kavandatud toimingud ohustada nii piirkonna inimesi kui ka looduskeskkonda.
Senistel kohtumistel arendajatega on jnud klama arvamus, et philine kriteerium on majanduslik tasuvus. Sellega ei saa nustuda: igasuguse arendustegevuse aluseks peab olema keskkonnamjude igaklgne hindamine.
Toonitame, et keskkonnamjude hindamine peab looduskeskkonna krval hlmama phjalikult ka sotsiaalset ja majanduslikku keskkonda ja olema tiesti sltumatu. Samuti on siiani ilmselgelt alahinnatud tekkivaid probleeme, sest niteks VKG projektijuht Kalev Kallemets vitis kohtumisel Ulvi klarahvaga (25.10.2011), et allmaakaevandamisega ei kaasne mingit keskkonnamju.

Missugune on kaevanduste mju phja- ja pinnaveele? Kuidas mjutatakse OrdoviitsiumiSiluri ja OrdoviitsiumiKambriumi veekihtide phjaveekogumeid? Milline on kaevanduse mjul tekkiva alanduslehtri ala? Mil moel tagatakse vhim mju?
Kindlasti mjutab kaevandamine piirkonna phjavett, kuid tuleb tagada minimaalne toime. Uskumatuna klavad vited, et kaevandamise mju phjaveele on sisuliselt olematu, nagu kinnitas ka Enno Reinsalu kohtumisel Plula koolis (16. 11. 2011). eldut ritas ta testada Ida-Virumaa nidete phjal.
Phjavee seisund Ida-Virumaal pole sugugi nii suureprane [1]. Rhutatakse, et phiosa kaevandustest vlja pumbatavast veest on sademevesi. Kuid Eestis tervikuna lheb aastas umbes 10% sademeveest, s.o. keskmiselt 70 mm, phjavee toiteks. Kige intensiivsem on toide phjaveest Pandivere krgustikul: 200300 mm aastas. Infiltreeruva vee arvelt kujunebki phjaveevaru [1]. Pealegi peab arvestama sellega, et nii sgaval maapues ei ole Eestis veel kunagi kaevandatud.
Palju on juttu olnud ka kaevude kuivaksjmisest ja sellest, et probleemi kujutab see vaid lne pool Kunda jge ja salvkaevudes. Tegelikud andmed rgivad teist keelt. Eesti geoloogiakeskus uuris 1980. aastatel geoloogiliste uuringute tttu tekkinud veeprobleeme [2]. Plula kolhoosi territooriumil alanes veetase kokku 330 kaevus, neist 220 olid puurkaevud. Kunda jest idas tekkisid probleemid 155 kaevus, millest puurkaeve oli 111.

Kuidas toimib Kunda je rgorg veepidemena tegelikkuses? Sellest oleneb otseselt, kui suurt maa-ala kaevandamine mjutab. Peale selle peidab Kunda je rgorg endas seni lahendamata mistatusi. Lavi ja Ulvi vahelisel ligul asub sgav pikk kanjonitaoline svend, mis hdrogeoloogide arvamust mda kujutab endast hiiglaslikku veereservuaari.
Kuna tegemist on karstialaga, siis seostub sellega hulk probleeme. Tasub mainida, et nagu mujal Eestis, ei ole siinse piirkonna karstinhtuste kohta tielikku ega tpset levaadet. Leiame, et ilma selle teabeta ei vi kaevandamist planeerida.
Olulised on ka maapinna vajumisega seotud probleemid. Kamberkaevandamine vib hirida pllumajandustid 38% kaevanduse peal asuvatel klvikutel, sest maa vajub [4].

Mismoodi mjutaksid kaevandused elupaiku? Eesti looduse infossteemi (EELIS) andmetel on piirkonnas Miila ja Krma lendorava psielupaik, Krma vike-konnakotka psielupaik ja Uljaste metsise psielupaik. Kik need liigid on stressitundlikud ja inimtegevuse kasv ei jta nende elu mjutamata.
Samuti tekib ksimus, millist mju avaldab kaevandamine Uljaste maastikukaitseala, Sirtsi looduskaitseala ja Kunda je hoiuala elustikule ja kuidas mjutab jtkuv surve phjaveetoitelist Uljaste jrve. On teada, et kui kaevanduspiirkondades juhitakse vesi kaevandustest ra, mjutab see veest sltuvaid kossteeme laialdastel aladel.
Lne-Viru maakonna kehtib 2005. aasta teemaplaneering Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused, mille jrgi on Rgavere valla idaosa piirkondliku thtsusega rohevrgustiku tuumala (Sirtsi) ja enamik valla territooriumist kuulub vrtuslike maastike hulka.

Huvi komplekskaevandamise vastu. Rgavere valla territooriumil kattuvad Sonda plevkivi uuringuvli ja Rakvere fosforiidimaardla. Seetttu on kohalikel elanikel igus teada, millise maavara vastu on potentsiaalsel kaevandajal primaarne huvi ja millal kavatsetakse td alustada. Antud kontekstis mjus positiivsena arendaja idee prduda tegevust alustades esmalt kohaliku kogukonna poole, sest maapueseadus seda otseselt ei nua.
Nii mneski varasemas arvamusavalduses oleme seostanud huvi fosforiidiuuringute vastu konkurentsiga plevkiviturul. Ehkki seda on eitatud, on ks fosforiiditoetajate eesknelejatest Enno Reinsalu selle sisuliselt vlja elnud. ERR teadusuudiste rubriigis avaldatud Reinsalu artikkel viitab otseselt sellele, et le 80 miljoni tonni plevkivi Sonda uurimisvljal fosforiidi peal ootab komplekskaevandamise vimalust [3].
Meile teadaolevalt on ka teine arendaja esitanud taotluse saada luba, uurimaks nii Rakvere fosforiidimaardlat kui ka Toolse maardlat. Kas see vib thendada seda, et soovitakse kaevandada nii Toolse kui ka Rakvere maardlas? Kui siia lisada veel Eesti plevkivimaardla Lne-Virumaale jvad uuringuvljad, s.o. Haljala, Kabala, Kohala, osaliselt Oandu, Pada ning osaliselt Sonda, Tudu ja Uljaste, vib peaaegu terve Lne-Virumaa muutuda kaevanduspiirkonnaks.

Arendaja peaks tundma vastutust kaevanduspiirkonna arengu eest, sest monofunktsionaalse piirkonna teke kujutab tsist sotsiaalset riski. Thelepanu tuleb prata ka tsiasjale, et majanduslikku tulu (kasumit) saadakse lhikese aja jooksul, koloogiline kahju akumuleerub aga aastakmnete ja -sadade kestel, nudes pidevalt uusi ainelisi ja rahalisi kulutusi ning lisatd. Kes neid korvama hakkab?
Palju on rgitud prognoositavatest tkohtadest, mis lisanduvad piirkonda kaevandustega tulekuga. Mis sunniks kaevandajat eelistama kohalikke elanikke, kui Ida-Virumaal leidub kllaldaselt kvalifitseeritud ja samas alahivatud kaadrit? Kuivrd kohalikud on ldse huvitatud tst kaevanduses?
Meie arvates tuleb riiklikes planeeringutes ja arendustegevuses vltida vimalust, et tekivad piirkonnad, mis sltuvad hest ettevttest. Monofunktsionaalsusest tingitud probleeme on Eestis olnud kllaltki palju ning sama reha otsa pole mtet astuda. Seetttu tuleb sotsiaalseid ja majanduslikke mjusid vga hoolikalt hinnata.
Kogu piirkonda iseloomustavad tugevad elujulised klad, aktiivne pllumajandus ja metsandus. Ka niteks maa-ameti mullakaardi jrgi on alale omased leostunud, leetjad, leetunud ja nivleetunud mullad, mitte glei- ega soomullad. Seetttu on vga hirivad vited, nagu asuks kogu Ida-Kabala kaevevli soisel ja asustamata alal.
Suur oht on siinse ettevtluse ja elu hbumine, eelkige soovivad kohalikud elanikud hoida loodust ja keskkonda. Praeguses ettevtluses on lhtutud ennekike paikkonna puhkevrtusest. Eelmise aasta lpust on teada juhtum, kus just planeeritavad uuringud katkestasid he kinnistu mgitehingu.

Euroopa regionaalse planeerimise harta ehk Torremolinose harta stestab: phjalikud muudatused Euroopa maade majanduses ja sotsiaalses struktuuris ning nende seosed maailma teiste osadega nuavad planeerimise phimtete kriitilist hindamist, et lhiajalised majandushuvid ei pseks tielikult vimutsema sotsiaalsete, kultuuriliste ja keskkonna-aspektide le [5].
Leiame, et praegu pole Eestil riiklikku strateegilist huvi fosforiidikaevanduste vastu. Seda on selgelt vljendanud ka keskkonnaministeerium ja peaminister. Seetttu ei saa kitsas, he ettevte majandushuvi valitseda kohaliku kogukonna arvamuse le.


1. Eesti phjavee kasutamine ja kaitse. 2004. Phjaveekomisjon. Tallinn: 7, 4246, 5051. www.maves.ee/Projektid/2004/PV_raamat.pdf.
2. Kabala fosforiidimaardla evitamise puhul thjenenud kaevude loetelu vastavalt Eesti Geoloogia uuringutele. Plula kolhoos. Eesti geoloogiakeskus, Tallinn.
3. Reinsalu, Enno. Plevkivist ja fosforiidist emotsioonideta ja teadmatusephise vastuseisuta. teadus.err.ee/artikkel?id=6133&cat=5&pg=1.
4. Soovik, Enn 2005. Plevkivikaevanduste mju pllumajandusmaa kasutusomadustele. Liblik, Valdo; Punning, Jaan-Mati (toim.) Keskkond ja plevkivi kaevandamine Kirde-Eestis. Publikatsioonid 9/2005. Tallinna likooli koloogia instituut, Tallinn: 104120. www.keo.eco.edu.ee/failid/kogumik.
5. Torremolinose harta: www.siseministeerium.ee/public/terr.harta.rtf.


Sven Valler (1968) on MT Miila Hiieme ja Eesti looduskaitse seltsi liige, ettevtja Rgavere vallas; ppinud 19871991 EPA-s metsamajandust ja 2010. aastast Tartu likooli avatud likoolis keskkonnakorraldust ja planeerimist.



Sven Valler
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012