Eesti Looduse fotov�istlus
2012/04



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Taimekasutus EL 2012/04
Oblikalehed vaekausil: sa vi jtta

Meie esivanemad tarvitasid toiduks paljusid looduses kasvavaid taimi. Mnda sgiklblikku taime on hakatud viljelema kgiviljaaias, kuid neid saab ka loodusest korjata. See kehtib tiel mral ka hapuoblika kohta.

Lbinisti kohalik. Eestis kasvab looduses le kmne oblikaliigi, peale selle on teada ka liikidevahelisi hbriide. Toiduks kasutatakse mitut liiki oblikate lehti ja isegi noori varsi.
Kige tuntum on hapu oblikas (Rumex acetosa), kes kasvab niitudel, teeservadel ja umbrohtunud pldudel. Psikuna elav taim sirgub tavaliselt kuni poole meetri krguseks, viljakatel kasvukohtadel vib leida kuni meetrisi eksemplare. Lehed on nooljad, meenutades odaotsi. Seetttu on neid phjamaades kutsutud ka hapudeks noolteks.
Vikesed tagasihoidlikud punakat tooni ied on koondunud prisjasse isikusse. Eesti oludes itseb taim maist juulini. Hapu oblikas on tuultolmleja, kusjuures isas- ja emastaimed on eraldi, seega on taim kahekojaline. Viljade valmides muutub kogu emastaim toonilt kergelt punakaks.
Hapule oblikale kui laialdaselt tuntud taimele on rahvasuus antud hulk nimetusi: mis keelel, see meelel. Sestap on teda muu hulgas kutsutud nnda: apik, hapik, apurohi, hapuhain, hapukas, hapuleht, hublik, ubblik jne.

Sgilisa antiikajast tnapevani. Antiikajal hinnati oblikalehti seedimist soodustava vahendina smaorgiatel, sest lehtedes leiduvad hendid ergutavad seedenrede eritumist ning liigse vedeliku eemaldamist organismist. Phjus peitus oblika happeklluses, mis toetab seedimist maos.
Juba sajandite eest pakkusid hapu oblika varakevadised lehed phjamaade elanikele kauaoodatud vrsket toidulisa. Tollal polnud oblikas mitte niivrd salati-, kuivrd leemetaim. Talupoegade toidulaual oli see ks esimesi vrskeid taimi, mis aitas pikast talvest kurnatud organismi turgutada vitamiinide ja teiste bioaktiivsete henditega.
Ka Eesti perenaised kogusid kevaditi oblikalehti ning keetsid nendest suppi. Et supp toitvam saaks, lisati kohaliku tava jrgi keedusele rasva, kamarat vi tange. Mnel pool keedeti oblikasuppi ka piimaga, siis nimetati keedust roheliseks leemeks. Oblikasuppi valmistasid ka lti, vene ja komi talunaised.
Eri rahvastel on olnud sna eriskummalisi toitumistavasid. Niteks paljudel phjamaa rahvastel oli komme korjata hoopiski oblika trkliserikkaid vilju, mis jahvatati jahuks ning lisati leivateol tainasse. Laplased seevastu keetsid oblikalehti lausa tundide kaupa, kuni saadi rohekas pree. Seda jahutati ja lisati siis phjapdrapiimale. Selline hapuvitu rohekas piim silis kaua.
Et hapu oblika lehti saab koguda ksnes lhikest aega, siis prooviti phjapiirkondades neid mitmel moel silitada. Kige tavalisem moodus oli aurutada lehed pehmeks ja hoidistada saadud massi kas mingis anumas vi thjaks kaabitud phjapdramaos.
Vhem oli levinud oblikalehtede hapendamine vi kuivatamine. Lehtedest pressitud mahla kasutati vanasti Lapimaal ka piima kalgendamiseks, kusjuures suvised phjaptrade karjatamisteed valiti nii, et need lbiksid oblikarohkeid kasvukohti.

Nimihape tekitab probleeme. Ndisajal kasutatakse kultuuristatud hapu oblika sortide lehti vrske toidulisana. Nende eripra ongi orgaanilistest hapetest tingitud hapu maitse ja kerge sidruniaroom.
Juba taime nimetus reedab fakti, et loo peategelases peab leiduma oblikhapet. Tsi, peale oblikhappe leidub lehtedes un-, askorbiin- ja sidrunhapet. Mitmesugused orgaanilised happed hlmavad lehtede massist kuni 1,8%, kusjuures vanemates lehtedes vib oblikhappe hulk kndida kuni he protsendini.
Kultuursortide lehed sisaldavad vhem oblikhapet kui looduses kasvav hapu oblikas. Tasub teada sedagi, et nooremates lehtedes ei ole nii palju oblikhapet kui vanades. Kui lehti lhikest aega keeta, eraldub suur hulk oblikhapet keeduvette. Oblikhappe kogust aitab vhendada ka kare vesi vi piimalisand, sest mlemad sisaldavad piisavalt kaltsiumi.
Toidu koostises sdud oblikhape toimib organismile kolmel moel. Esiteks mjutab ta toidu maitset: annab korraga nii hapuka kui ka mrkja krvalmaigu. Teiseks ergutab seedenrmete talitlust, soodustades seedenrede eritumist. Kolmandaks seob organismis mitmeid ioone. Nii takistab oblikhape kaltsiumi-, magneesiumi-, raua- ja vaseioonide imendumist seedekulglast. Suures koguses tarbitud oblikhappesoolad hirivad organismis ka paljude ensmide td.
lirohkes koguses on oblikhape inimorganismile lausa ohtlik, kutsudes esile mrgistuse. hend seob verest kaltsiumi, hirides nnda rakkude eluthtsat talitlust ja muutes vere pH vrtust. Oblikhappe mrgituse tunnused on peapritus, hetus suus, pulsi aeglustumine, lihasekrambid, hupuudus, iiveldus, oksendamine ja khulahtisus, raskematel juhtudel lisanduvad hingamisraskused, sdame talitluse hired ja kooma.
Selleks, et taimsest toidust mrgitus saada, peab inimene jrjepidevalt lipalju oblikhapperikast toitu sma. Tavaliselt seab sellele piiri seedekulgla mahtuvus.
Oblikhappe neutraliseerimiseks vajab organism lisakaltsiumi. Loomorganismidest, sealhulgas inimesest eritubki oblikhape kaltsiumisooladena, kuid haiguslike seisundite korral vivad need sadestuda neerudes ja kusepies. Kaltsiumi ja oksalaadi tavasuhe uriinis on 5 : 1, kui see nihkub oksalaatide rohkuse tttu 1 : 1, hakkab kaltsiumoksalaat sadenema kristallidena, pannes aluse neerukividele.
Oblikhapperikkaid toiduaineid ei peaks sma oksalaatkividega neeruhaiged, podagra pdejad, seedekulgla haavanditega isikud, reuma- ega atriidihaiged ega luuhrenemise all kannatajad. Kindlasti peaks jlgima sedagi, et lapsed arutul hulgal oblikalehti ei sks.

Peale hapete sisaldavad lehed teisigi hendeid. Nagu ikka vrsketes lehtedes, on ka hapus oblikas rohkelt vett, veidi le 90%. Veekllus muudab oblikalehed tundlikuks kuivamise ja nrtsimise suhtes, neid on niiskes ja jahedas vimalik hoida vaid paar peva.
Phitoitainetest leidub nendes veel mrkimisvrselt ssivesikuid (kuni 5%), nii seeduvaid kui ka kiudainete hulka kuuluvaid. Valke on lehtedes kuni paari protsendi jagu, rasvu leidub alla protsendi. Oblikalehed on vrdlemisi lahja toit, sajagrammine ports annab kigest veerandsada kilokalorit. Sestap on mistetav, miks vanasti lisati oblikaleemele rasva, pekki ja kamarat.
Mikrotoitainetest tasub nimetada eesktt mitmesuguseid vesilahustuvaid vitamiine, niteks vitamiini C ja B-rhmast B1 ja B2. Samuti leidub hapu oblika kultuurvormide lehtedes arvestatavalt bioflavonoide ning karotenoidseid hendeid. Mineraalhenditest on hapus oblikas ohtralt kaaliumi, mnevrra vhem fosforit, magneesiumi ja kaltsiumi. Kahe viimase elemendi omastamist takistavad aga lehtedes leiduvad orgaanilised happed. Oblikalehtede maitset mjutavad ka park- ja mruained.

Kulinaarne kasutusvaldkond tnapeval. Euroopas on hapu oblika smine populaarne Inglismaal, Itaalias ja Prantsusmaal, ennekike salatite, kastmete, omleti ja lahtiste pirukate lisandina. Bulgaarias kuuluvad oblikad pirukatidise koostisse ning Venemaal keedetakse neist suppi.
Kige lihtsam ja kasulikum on tarbida kultuuristatud hapu oblika vrskeid lehti. Ent neid ei ole aasta ringi saada, seeprast proovitakse lehti silitada: neid saab kuivatada, klmutada, suhkrustada, hapendada vi soolata. Kolme viimase silitusviisi puhul tehakse lehtedest preetaoline rohekas ollus, mille vlimus ei mju kuigi isuratavalt. Eestis ei ole need vtted eriti levinud, sest haput oblikat hinnatakse meil ennekike vrske, varakevadise toidulisana.
Noori lehti vib koguda juba paar ndalat prast maapinna sulamist. Kui kellelgi on muul ajal isu vrskete oblikalehtede jrele, vib ta poest osta vikepotis kasvatatud oblikataime. Tavaliselt makse potis verevat oblikat (Rumex sanguineus), kellel peale oblikale omase maitse on kaunid punaste leheroodudega erkrohelised lehed.
Praegusajal lisatakse hapu oblika lehti salatitesse, aedviljaroogadele, pirukatidistesse, kohupiimatoitudele ja munaroogadele, neist vib keeta suppi, valmistada hautist ja preed ning hapukat kastet. Hapu oblika lehtedega maitsestatakse liha- ja kalatoite. Samuti saab kokku sobitada oblikaid ja magusroogi.


1. Davidson, Alan 2006. The Oxford companion to food. Oxford University Press.
2. Moora, Aliise 1981. Mida vanasti loodusest leivakrvaseks korjati? Eesti Loodus 32 (8): 489497.
3. Rautavaara, Toivo 1998. Kuidas meie taimi kasutada. Sinisukk, Tallinn.
4. Slipher, Beate 2007. Korja loodusest sdavaid taimi. Varrak, Tallinn.
5. van Wyk, Ben-Erik 2005. Food plants of the world. Timber Press.
6. Vilbaste, Gustav 1993. Eesti taimenimetused. ETA Emakeele Selts, Tallinn.

Urmas Kokassaar (1963) on Tartu likooli ldbioloogia ppejud. Biokeemikuna avaldanud rohkesti artikleid toidu ja toitumise teemal.



Urmas Kokassaar
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012