Eesti Looduse fotov�istlus
2012/04



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Viktoriin EL 2012/04
Viktoriinisari Teadusaasta Eesti Looduses

Eesti Looduse viktoriinisari Teadusaasta Eesti Looduses on teadusaasta ritus, millega soovime juhtida thelepanu Eesti loodusteadustele ja -teadlastele, samuti Eesti looduse tundmisele.
Viktoriinisari on meldud 4.12. klassi pilastele: igaks vastab eraldi. Arvestust peetakse kolmes vanuserhmas: 4.6. klass, 7.9. klass ja 10.12. klass.
Ksimused esitatakse neljas voorus jaanuarist aprillini Eesti Looduse numbris ja internetilehel www.eestiloodus.ee/viktoriin, htlasi saab selle lehe kaudu edastada vastused. Vastamisel olgu aluseks ajakirjas Eesti Loodus ilmunud artiklid ja muud kirjutised aastatest 20052011.
Loodusviktoriini aitavad korraldada MT Loodusajakiri, keskkonnaamet ja hasartmngumaksu nukogu, auhindu on vlja pannud mitu toetajat. Auhindade hulgas on palju loodusteemalisi raamatuid, lauamnge, psmeid pnevatesse keskustesse, loodusvaatluse vahendeid jne. Iga vanuserhma tublimat auhinnatakse Matkaspordi 70-eurose kinkekaaardiga.
Lisateavet jagab Eesti Looduse toimetaja Katre Palo: telefon 742 1143 vi 521 8771, e-post palo.katre@gmail.com.

Innukat osalemist ja pnevat teadusaastat!

Viktoriinisarja III vooru vastused
1. Aerofotol oli nha Kaibaldi nmm. See on ks osa Pihla-Kaibaldi looduskaitsealast ja asub Hiiumaa keskosas. Pliste mnnikute keskel olev liivik on inimtekkeline, kuid siiski huvitav ja vrtuslik prandkooslus. Kaibaldi nmm hlmab Eesti suurima lahtise liivaga alad: kokku ligikaudu 12 hektarit.
Ilmselt kasutasid paljud nmmeala asukoha vljaselgitamiseks maa-ameti kaardirakendust; vastuse ksimusele sai aga ka Eesti Looduse 2006. aasta oktoobrinumbrist.

2. Pildil oli toonesepp (tpsemalt suur-toonesepp) ehk rahvaprase nimega puukoi vi tiksutaja. Eestist on teada 28 liiki tooneseppasid; inimesele tekitavad kige suuremat tli mbli-toonesepp ja suur-toonesepp. Tooneseppadega on sna keeruline videlda, sest mrk ei jua puidu sees olevate vastseteni, aga ainult tiskasvanud mardikate hvitamisest ei ole kasu. Nende arvukust suudavad vhesel mral piirata parasitoidid: kile- ja kahetiivalised putukad. Ent tooneseppade suur vaenlane on ka rvtoiduline tolmulutikas, kes pikkade suiste abil saab ktte ka kikudes peituvaid vastseid.
Vastuse leidis Eesti Looduse 2007. aasta detsembrinumbrist.

3. Eesti Looduse 2005. aasta juulinumbris oli juttu Eesti vetesse, tpsemini Narva veehoidlasse judnud uuest kalaliigist: kaugida unimudilast. See on rvtoiduline ning erakordse kohanemisvimega kala. Levides uutesse piirkondadesse, muudab ta tunduvalt kohalikku looduslikku veekossteemi, niteks vhendab veekogus enne elanud kalade, selgroogsete ja kahepaiksete arvukust ja liigirikkust.


PAIGUTADA KASTI:
Kolmandas voorus vastanute vahel loosisime vlja heksa meenepakki: kolm igale vanuserhmale. Auhind sisaldab riidest kandekotti ja kahepaikseid ksitlevat Eesti Looduse numbrit, millega on kaasas konnahltega CD-plaat. Auhinnad said endale 4.6. klassi vanuserhmas Erika Hochsttter Lasila phikoolist, Marko Roosileht Audru keskkoolist ja Gregor Kaevats Prnu hisgmnaasiumist; 7.9. klassi vanuserhmas Marjanna Kabel Misakla koolist, Anna Leena Tae August Kitzbergi gmnaasiumist ja Kadri-Ann Valdur Tallinna reaalkoolist; 10.12. klassi vanuserhmas Riin Viigipuu Krdla hisgmnaasiumist, Kermo Paju Vhma gmnaasiumist ja Rainar Paidla Rapla Vesiroosi gmnaasiumist.
Eesti Looduse toimetus vtab teiega hendust!

Viktoriinisarja IV voor
Viktoriinisarja viimases ehk neljandas voorus on neli ksimust, millele ootame vastuseid hiljemalt 30. aprilliks. Vastused palume edastada internetilehe www.eestiloodus.ee/viktoriin kaudu.
Arvesse lhevad need vastused, mille puhul on ra mrgitud vastaja ees- ja perekonnanimi, samuti klass, kooli ja/vi petaja nimi. Juhime thelepanu, et iga pilane vastab enda eest ning arvesse ei lhe need vastused vi vastuseosad, kus on piirdutud internetilingiga.
Neljanda vooru eest on vimalik koguda 8,5 punkti. Loosiauhindu me sel korral ei jaga. Ajakirja mainumbris teeme viktoriinisarjast kokkuvtte ning jagame vanuserhmade kaupa vlja peaauhinnad ehk kolm Matkaspordi 70-eurost kinkekaarti, pisut viksemad auhinnad ehk kolm lauamngu Ilmatsalu linnuretk ja kuus perepset Tartu teaduskeskusesse Ahhaa. Peale nende veel hulgaliselt raamatuid, viksemaid lauamnge, meeneid jms.

Ksimused

1. Eesti keeles on kngaste thistamiseks kasutatud sna mgi. Ent vanal Vrumaal on krgemaid pinnavorme nimetatud ka teise tuntud liigisna abil: see on geograafiavaldkonna sna, mida ldjuhul tarvitatakse hoopis teises thenduses kui kngas vi mgi. Mis sna see on? Kui paljude Vrumaa kngaste nimes leidub see liigisna? Mrgi vastuse juurde ka ajakirjanumber (aasta ja kuu), kust vastuse leidsid.


2. Klimatoloog Jaak Jaagus on Eesti Looduses kirjutanud ksjagu lugusid kliimamuutustest ja -oludest, sealhulgas soojadest talvedest. Missugune talv on Eestis olnud lbi aegade kige soojem, lhtudes kolme talvekuu (detsember, jaanuar, veebruar) keskmisest hutemperatuurist? Knealusel talvel oli lume paksuse muutus talve jooksul sna ebatavaline; selgita, miks vib nii elda.
Mrgi vastuse juurde ka ajakirjanumber (aasta ja kuu), kust vastuse leidsid.


3. Fotol olev taim itseb varakevadel enne puude lehteminekut. Tegu on sna eriskummalise eluviisiga taimega: ta on tisparasiit. Mis taim see on? Mida thendab, et ta on tisparasiit? Mrgi vastuse juurde ka ajakirjanumber (aasta ja kuu), kust vastuse leidsid.

4. Eesti Looduse toimetuses on peale toimetajate teada veel ks salajane tegutseja: TRVKRT (vt. tegelaskuju pildil)? Eelmisel aastal ei psenud ta kuigi sageli mjule, ent siiski. Mitu korda vis teda 2011. aastal Eesti Looduse veergudel kohata? Millise teo tttu tema patunimekirja pikendati?


28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012