Eesti Looduse fotovõistlus
2012/04



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Viktoriin EL 2012/04
Viktoriinisari „Teadusaasta Eesti Looduses”

Eesti Looduse viktoriinisari „Teadusaasta Eesti Looduses” on teadusaasta üritus, millega soovime juhtida tähelepanu Eesti loodusteadustele ja -teadlastele, samuti Eesti looduse tundmisele.
Viktoriinisari on mõeldud 4.–12. klassi õpilastele: igaüks vastab eraldi. Arvestust peetakse kolmes vanuserühmas: 4.–6. klass, 7.–9. klass ja 10.–12. klass.
Küsimused esitatakse neljas voorus jaanuarist aprillini Eesti Looduse numbris ja internetilehel www.eestiloodus.ee/viktoriin, ühtlasi saab selle lehe kaudu edastada vastused. Vastamisel olgu aluseks ajakirjas Eesti Loodus ilmunud artiklid ja muud kirjutised aastatest 2005–2011.
Loodusviktoriini aitavad korraldada MTÜ Loodusajakiri, keskkonnaamet ja hasartmängumaksu nõukogu, auhindu on välja pannud mitu toetajat. Auhindade hulgas on palju loodusteemalisi raamatuid, lauamänge, pääsmeid põnevatesse keskustesse, loodusvaatluse vahendeid jne. Iga vanuserühma tublimat auhinnatakse Matkaspordi 70-eurose kinkekaaardiga.
Lisateavet jagab Eesti Looduse toimetaja Katre Palo: telefon 742 1143 või 521 8771, e-post palo.katre@gmail.com.

Innukat osalemist ja põnevat teadusaastat!

Viktoriinisarja III vooru vastused
1. Aerofotol oli näha Kaibaldi nõmm. See on üks osa Pihla-Kaibaldi looduskaitsealast ja asub Hiiumaa keskosas. Põliste männikute keskel olev liivik on inimtekkeline, kuid siiski huvitav ja väärtuslik pärandkooslus. Kaibaldi nõmm hõlmab Eesti suurima lahtise liivaga alad: kokku ligikaudu 12 hektarit.
Ilmselt kasutasid paljud nõmmeala asukoha väljaselgitamiseks maa-ameti kaardirakendust; vastuse küsimusele sai aga ka Eesti Looduse 2006. aasta oktoobrinumbrist.

2. Pildil oli toonesepp (täpsemalt suur-toonesepp) ehk rahvapärase nimega puukoi või tiksutaja. Eestist on teada 28 liiki tooneseppasid; inimesele tekitavad kõige suuremat tüli mööbli-toonesepp ja suur-toonesepp. Tooneseppadega on üsna keeruline võidelda, sest mürk ei jõua puidu sees olevate vastseteni, aga ainult täiskasvanud mardikate hävitamisest ei ole kasu. Nende arvukust suudavad vähesel määral piirata parasitoidid: kile- ja kahetiivalised putukad. Ent tooneseppade suur vaenlane on ka röövtoiduline tolmulutikas, kes pikkade suiste abil saab kätte ka käikudes peituvaid vastseid.
Vastuse leidis Eesti Looduse 2007. aasta detsembrinumbrist.

3. Eesti Looduse 2005. aasta juulinumbris oli juttu Eesti vetesse, täpsemini Narva veehoidlasse jõudnud uuest kalaliigist: kaugida unimudilast. See on röövtoiduline ning erakordse kohanemisvõimega kala. Levides uutesse piirkondadesse, muudab ta tunduvalt kohalikku looduslikku veeökosüsteemi, näiteks vähendab veekogus enne elanud kalade, selgroogsete ja kahepaiksete arvukust ja liigirikkust.


PAIGUTADA KASTI:
Kolmandas voorus vastanute vahel loosisime välja üheksa meenepakki: kolm igale vanuserühmale. Auhind sisaldab riidest kandekotti ja kahepaikseid käsitlevat Eesti Looduse numbrit, millega on kaasas konnahäältega CD-plaat. Auhinnad said endale 4.–6. klassi vanuserühmas Erika Hochstätter Lasila põhikoolist, Marko Roosileht Audru keskkoolist ja Gregor Kaevats Pärnu ühisgümnaasiumist; 7.–9. klassi vanuserühmas Marjanna Kabel Mõisaküla koolist, Anna Leena Tae August Kitzbergi gümnaasiumist ja Kadri-Ann Valdur Tallinna reaalkoolist; 10.–12. klassi vanuserühmas Riin Viigipuu Kärdla ühisgümnaasiumist, Kermo Paju Võhma gümnaasiumist ja Rainar Paidla Rapla Vesiroosi gümnaasiumist.
Eesti Looduse toimetus võtab teiega ühendust!

Viktoriinisarja IV voor
Viktoriinisarja viimases ehk neljandas voorus on neli küsimust, millele ootame vastuseid hiljemalt 30. aprilliks. Vastused palume edastada internetilehe www.eestiloodus.ee/viktoriin kaudu.
Arvesse lähevad need vastused, mille puhul on ära märgitud vastaja ees- ja perekonnanimi, samuti klass, kooli ja/või õpetaja nimi. Juhime tähelepanu, et iga õpilane vastab enda eest ning arvesse ei lähe need vastused või vastuseosad, kus on piirdutud internetilingiga.
Neljanda vooru eest on võimalik koguda 8,5 punkti. Loosiauhindu me sel korral ei jaga. Ajakirja mainumbris teeme viktoriinisarjast kokkuvõtte ning jagame vanuserühmade kaupa välja peaauhinnad ehk kolm Matkaspordi 70-eurost kinkekaarti, pisut väiksemad auhinnad ehk kolm lauamängu „Ilmatsalu linnuretk” ja kuus perepääset Tartu teaduskeskusesse Ahhaa. Peale nende veel hulgaliselt raamatuid, väiksemaid lauamänge, meeneid jms.

Küsimused

1. Eesti keeles on küngaste tähistamiseks kasutatud sõna „mägi”. Ent vanal Võrumaal on kõrgemaid pinnavorme nimetatud ka teise tuntud liigisõna abil: see on geograafiavaldkonna sõna, mida üldjuhul tarvitatakse hoopis teises tähenduses kui küngas või mägi. Mis sõna see on? Kui paljude Võrumaa küngaste nimes leidub see liigisõna? Märgi vastuse juurde ka ajakirjanumber (aasta ja kuu), kust vastuse leidsid.


2. Klimatoloog Jaak Jaagus on Eesti Looduses kirjutanud üksjagu lugusid kliimamuutustest ja -oludest, sealhulgas soojadest talvedest. Missugune talv on Eestis olnud läbi aegade kõige soojem, lähtudes kolme talvekuu (detsember, jaanuar, veebruar) keskmisest õhutemperatuurist? Kõnealusel talvel oli lume paksuse muutus talve jooksul üsna ebatavaline; selgita, miks võib nii öelda.
Märgi vastuse juurde ka ajakirjanumber (aasta ja kuu), kust vastuse leidsid.


3. Fotol olev taim õitseb varakevadel enne puude lehteminekut. Tegu on üsna eriskummalise eluviisiga taimega: ta on täisparasiit. Mis taim see on? Mida tähendab, et ta on täisparasiit? Märgi vastuse juurde ka ajakirjanumber (aasta ja kuu), kust vastuse leidsid.

4. Eesti Looduse toimetuses on peale toimetajate teada veel üks salajane tegutseja: TRVKRT (vt. tegelaskuju pildil)? Eelmisel aastal ei pääsenud ta kuigi sageli mõjule, ent siiski. Mitu korda võis teda 2011. aastal Eesti Looduse veergudel kohata? Millise teo tõttu tema patunimekirja pikendati?


28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Loe Uudistajat
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet