Eesti Looduse fotov�istlus
2012/05



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Toimetaja veerg EL 2012/05
Pilk looduse Kroonikasse: uudishimu pole patt

Kevad on lpuks kes, kige oma ju ja pungumisega. Pesad on punutud, kes on haudumise, koorumise, sndimise, kasvamise ja kasvatamise aeg. Tnu tehnikale on ka inimestel vimalus sellest looduse ringkigust osa saada. Nimelt tidavad paljude inimeste vaba aega, vi ka taega, juba mitu ndalat kiksugused loomakaamerad.
Looduskalendril on korraga ts mitu linnupesakaamerat: veebikaamerate vahendusel saame osa niteks merikotkaste, vike-konnakotkaste, kalakotkaste ja must-toonekure pereelust. Alutaguse metsakaameras vib nha toimetamas karu ja teisi loomi. Looduskalendri kaameraid jlgib iga pev umbes 60 000 vaatajat le kogu maailma, aastas kndib uudishimulike loodusesprade arv kuue miljonini. Kevadel, loomade pereloomise aegu, on vaatajate hulk muidugi kige suurem.
Loomaspradele on juba mitu aastat elevust pakkunud Tallinna loomaaias les seatud amuuri leopardi pesakaamera. Pevade ja de kaupa ootasid miljonid huvilised le kogu maailma leopardiema Darla suurt tegu. Magamata id ja viimse piirini krutitud erutust kroonis lpuks kolme vahva leopardikutsika snd. Sndi jlginud inimesed olid eufoorilised, foorumi postituste phjal vis arvata, et tpiliste pnnide snd lks nii mnelegi inimesele rohkem korda kui mne lhisugulase snd.

Eks suuri loomi, eriti imetajaid, on alati huvitav jlgida. hest kljest on nad nagu meie ikkagi imetajad. Nende snnitusvalud, nnestumised ja ebannestumised ning laste kasvatamine tekitavad inimestes ilmselt ratundmist ja emotsioone. Ehk tulevikus saame jlgida ka mne kodumaise suurimetaja pereelu: miks mitte panna kaamerad niteks karukoopasse vi ilvese pessa? Leopardid on kll gedad, aga kodumaistele loomadele oleks samuti tore kaasa elada.
Looduskaamerate fenomen on igati huvitav. Need kaamerad on justkui looduse Kroonika, kus kik head ja vead halastamatult pevavalgele kistakse, kus krvalt jlgides saame osa teise pere tlidest ja rmudest, ise piisavat distantsi hoides. Uudishimu teise pere siseelu vastu on vist inimesel kaasa sndinud ning looduskaamerad on hea vimalus oma uudishimu
rahuldada. Vib-olla aitavad kaamerad nii mnelgi inimesel vaimset tasakaalu hoida?
Igatahes on mullu austava tiitli Eesti asi 2011 plvinud looduskaamerad hea vimalus astuda loodusele sammuke lhemale, eriti linnainimesele, kes iga pev vaid kivimride vahel toimetab. Egas uudishimu pole patt, vaid edasiviiv jud. Looduskaamerad seovad inimesi omavahel ja loodusega, le kogu maailma. Pris looduses saavad loomade pereelu jlgida vaid vga vhesed. Ilusat kasvamist ja kosumist kigile sel kaunil kevadajal!



Helen Klvik
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012