Eesti Looduse fotov�istlus
2012/05



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Fotovistlus EL 2012/05
Vereta Jaht 15

Fotovistlusi on korraldatud ajast aega, mnda vaid korra, mni on jnud kestma kauemaks. Vereta Jaht on elujudu ja populaarsust kogunud omalaadne fotovistlus, mida hakati korraldama juba kuusteist aastat tagasi. Algust tehti 1997. aastal, jrgmine aasta ji vahele, kuid seejrel pole enam vaheaegu olnud.

Vereta Jaht on prisjahiga sarnanev jaht, kus relvadeks on fotokaamerad, laskemoonaks mlukaardid ning jahisaagiks hulgaliselt looma- ja looduspilte. Ei htegi pauku, vaid vaiksed kaameraklpsud. Ent mitte alati pole jahimoonaks olnud mlukaardid: see polnudki nii ammu, kui mda metsi luurasid fotojahimehed, kelle taskutes oli varuks kolm rulli Agfa, Fuji ja Kodaki 36-kaadrist negatiivfilmi.
Esimene digitaalse relvaga jahimees saabus 2004. aastal Nva jahialale. Uudne tehnika vimaldas kitse jlitavat hundipaari jdvustada palju kvaliteetsemalt kui analoogkaamera. Sellest sai jahirelvade valiku prdepunkt ja algas digividurelvastumine: jrgmisel aastal oli jahil tarvitatud fotoaparaatidest le poole digikaamerad. Aastaid on jahil kasutamiseks vlja loositud ks thus jahirelv: suure valgusjuga vimas teleobjektiiv, mille on jahimeeste rmuks vlja pannud Overall Eesti AS.

Fotokaameratega hiilitakse ringi ja varitsetakse vrilist saaki varavalgest hilishtuni. Jahtida vib kike ja kikjal: nii vees, hus kui ka maa peal. Eesmrk on juda nituse kaudu piirkonna maastike ja selle asukate iseloomuliku kuvandini. Fotograafe abistavad kohalikud prisjahimehed, kes tunnevad jahiala nagu oma viit srme. Nii on vereta jahi lahutamatud kaaslased olnud RMK jgrid ja jahikorraldajad, kes jagavad looduspiltnikele maastikul oma teadmisi.
Erilist thelepanu plvib valitud jahiloom, kelle kasuks enamasti otsustatakse selle jrgi, et ta oleks mingile piirkonnale iseloomulik ja teda oleks seal kandis tenolisem tabada kui kusagil mujal. Esimestel aastatel Vtsal olid jahiloomadeks siiski veel meie metsade kige tavalisemad asukad: kobras, metssiga ja metskits. Vereta jahi loomaks vib olla iga lind vi uluk, kes viks olla ktitav ka pris jahis.
Mitte alati ei nnestu jahilooma tabada ja vib juhtuda, et valitud loom satub kaamera ette hoopis aastaid hiljem. Niteks Nval, kui jahiloomaks oli ilves, ei tabanud kaamerasilm htegi metsakassi, kll aga saadi pildile hundid. Viis aastat hiljem Srghaua mbruses Kilingi-Nmme jahialal nnestus seevastu pildile jdvustada lausa kolm ilvest. Vi kui Vtsa jahialal oli valitud loomaks Eestis vga arvukalt elutsev metssiga, siis millegiprast keeldus ta end piltnikele ilmutamast. See-eest jdvustati korduvalt karu. Tihedamini juhtub siiski seda, et jahilooma saab kenasti pildile ja seda lesvtet hiljem koguni prjatakse.
Kuuldud, nhtud ja pildistatud liigid pannakse alati kirja ning saadud nimekiri pannakse vlja nitusele, et illustreerida mingi piirkonna looduse mitmekesisust. Kirja peab minema iga hommikuse linnulaulu?/iga laulnud linnu, keskpevases pikses peesitava sisaliku, mulistava konna vi oma tegevusest muul moel mrku andnud neljajalgse.
Viimasel ajal kll pere lemmikud ja vistluses osalejad loomadena kirja ei ole linud, kuid niteks esimesel vereta jahil, kui ritus alles otsis oma kohta, peeti hiilimis- ja varitsusjahti poliitilistele loomadele, s.o. ministrite, riigikogulaste ja teiste avaliku elu tegelaste nimekaimudele, keda meelitati porganditega sdaplatsile vi jlitati kaameraga metsas.

Vereta jahil on ka hariduslik aspekt. helt poolt on eesmrk tutvustada ldsusele Eesti loodust ja avada selle piirkondlikku eripra Eesti parimate loodusfotograafide kaamerasilma kaudu, ent teiselt poolt on Vereta Jaht svendatult tutvustanud fotograafiat ja bioloogiat paljudele teiste elualade loodushuvilistele. Need mehed ei ole ju sugugi ainult looduspiltnikuna elatist teenivad professionaalid, vaid vga kirev seltskond eri valdkondades leiba teenivaid asjaarmastajaid: advokaate, nitlejaid, rimehi, lipilasi, filmimehi, teadlasi jt.
On juhtunud, et Vereta Jaht letab riigipiiri, nii et samal ajal peetakse jahti Eestis ning pikaajalised vereta jahi ktid ka vlismaal. Nii on olude sunnil kodust eemal viibinud jahimehed pidanud jahti Tehhis, Jaapanis, Ameerika hendriikides ja Austraalias.
Igal aastal peetakse jahti traditsiooniliselt mai lpul kolmel peval, reede htust phapeva lunani. Hommikul algab jaht kell pool viis, kui koos kohalike jahimeestega vi ilma nendeta asutakse teele valitud piirkondadesse. Hommikuti on tegu tavaliselt hiilimis- vi varitsusjahiga: liigutakse vaikselt piki metsasihti, soo- ja ojaserva vi plluveeres, olenevalt sellest, millisele loomale parasjagu jahti peetakse. Vahetevahel vib jaht muutuda safariks, kui jahimehed liiguvad vaikselt autoga piki pisikesi metsateid.
htune jaht algab kella viiest-kuuest ja kestab pimedani. Sageli varitsetakse siis saaki jahikantslist, mille vahetus lheduses on sdaplats ja seega suurem vimalus jahiloomi kohata. Olenevalt sellest, kas sdaplats on meldud sralistele vi kiskjatele, vivad jahimehe objektiivi ette sattuda kitsed, pdrad ja metssead vi siis hundid, karud, rebased ja khrikud. Alati vib kaameraga ka soolaku juures luurata, kus vib pildile jdvustada soola limpsiva pdra vi metskitse.
Kui htune jaht on peetud, juab ktte eneseharimisaeg: vaimu avardatakse mitmesuguseid loodusfilme ja pildiprogramme vaadates, kohalikke olusid tutvustavaid loenguid kuulates vi muul moel.

Kolme peva jooksul pildistatud loodusfotodest valib iga osaleja vlja kmme paremat. Nende seast valib rii omakorda umbes viiskmmend huvitavamat fotot, millega saab tutvuda sgisesel fotonitusel Eesti loodusmuuseumis. Nituse avamisel kuulutatakse vlja ka vidutd. Kige meisterlikuma t eest saab fotograaf vereta jahi rndauhinna sarvilise viikingimtsi, mis kannab kikide vereta jahi meistrite nimesid.
rii lhtub piltide valikul jahipiirkonna vimalikult mitmeklgsest kujutamisest: fotod peavad iseloomustama kohaliku maastiku omapra, ainulaadsust ja liigirikkust. Seega ei teki kunagi olukorda, et nitus koosneb vaid jahilooma piltidest. Auvrsesse riisse kuuluvad tuntud loodusfotograafid ja auhinna vlja pannud sponsorite esindajad.
Prast iga-aastast vereta jahi nitust Eesti loodusmuuseumis hakkavad pildid elama oma elu ja mda Eestit ringi rndama. Traditsiooniks on saanud, et jrgmisena saavad fotosid nha tartlased ja nende klalised Tartu keskkonnahariduskeskuses ning Tartu likooli loodusmuuseumis. Edasi liigub nitus mda Eesti eri piirkondi ja maakonnakeskusi.

------------------------------------
Faktid Vereta Jahi kohta

Vereta Jahi jahiseltskonda kuulub umbes kolmkmmend ktti, kelle hulgas on nii kutselisi fotograafe kui ka amatrpiltnikke; aastate jooksul on nende koosseis siiski veidi muutunud. hendavad mrksnad on loodusfotograafia ja hea seltskond.

Seni on Vereta Jahti peetud Jrvmaal, Raplamaal, Hiiumaal, Lnemaal, Viljandimaal, Saaremaal, Harjumaal, Ida-Virumaal ja Prnumaal.

Jahiloomad on olnud kobras, metssiga, metsis, pder, hirv, ilves, metsis, mger, teder, saarmas, metssiga ja metskurvits.

Vereta Jahti on toetanud ajakirjad Eesti Loodus, Loodus, Loodusesber, Eesti Mets ja Eesti Jahimees, Looduse Omnibuss, ilm.ee, KIK, Tallinna Loomaaed, geoloogia instituut, ELF, Prike AS, KTK Overall AS, Fotoluks AS, Filmari O, Teet Grupp O, Baltic Foto Trading AS.

Vereta Jahti korraldavad Eesti loodusmuuseum, Overall Eesti AS ja RMK.

Juubelihnguline XV Vereta Jaht peetakse tnavu 25.27. mail Nohipalu jahialal Plvamaal ja jahiloomaks on ronk.

Oktoobrikuise ajakirja Eesti Loodus numbri tasuta kaasandena ilmub 32-lehekljeline vljaanne Vereta Jaht 15, mis annab tpsema levaate Vereta Jahi ajaloost ja sisaldab jahiseltskonna liikmete parimaid pilte ning mtisklusi.
------------------------------------

Tiit Hunt (1961) on loodusfotograaf ja Eesti loodusmuuseumi zooloogia osakonna juhataja; ta on algusest peale olnud vereta jahi peakorraldaja.



Tiit Hunt
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012