Eesti Looduse fotov�istlus
2012/05



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Intervjuu EL 2012/05
Kallis, mees parteist Parem Ilm

Kliimateadlasega kneldes oleks vib-olla natuke banaalne otsida jutule sissejuhatust universaalsest ilmateemast. Aga kui juttu ajavad kaks kpses eas meesterahvast, kes pealegi olnud aastakmneid tuttavad, lheb mte tahes-tahtmata mineviku peale. Sellest ma siis alustangi.
Sa astusid Tartu likooli 1961. aastal; siis oli vist veel matemaatika-loodusteaduskond. Kuidas olid toona lood loodusteaduste populaarsusega? Kas geograafia oli moes?

Geograafia oli vga populaarne, mitte ainult likoolis, vaid ka meie Paide keskkoolis. Enne mind oli vhemalt kolm lpetanut linud geograafiasse ja nad alati kiitsid, kui mnus see on: saad rnnata, saad olla looduses, kik su suved on pnevalt sisustatud.
Tepoolest, prast kolmandat kursust sai kidud Koola poolsaarel, prast neljandat Kaukaasias, hiljem veel Kesk-Aasias. Ka ppejud olid koloriitsed ja pnevad isiksused. Pealegi olid geograafiatudengid koos bioloogide ja geoloogidega teiste lipilaste seas ige populaarsed.

Kui taevas oli sinisem ja psukesed suuremad

Toona oli likoolikursus pikk: sina ppisid viis ja pool aastat ehk siis kauem kui kestab praegune bakalaureuse- ja magistripe kokku. Oled ise krgkooli ppejud. Kas praegused krgharitud jvadki niiviisi rumalamaks kui meie omal ajal?

(Vikese mttepausi jrel.) Vahel eldakse, et meil olid need punased ained ja selleprast oli stuudium pikem. Aga ausalt eldes mul neist punastest ainetest vga halbu mlestusi polegi, vib-olla ainult partei ajaloost, kus Feliks Kinkar simas meid phjalikult lbi, kui hakkasime kditamise teemat arutama.
Midagi halba ei saa elda sellise aine kohta nagu ateismi alused: professor Leonid Stolovitil olid vga huvitavad loengud, millest alguses pdsime kll viilida, aga kui olin he korra ra kinud, siis kisin prast vabatahtlikult ja hea meelega: need olid teliselt harivad loengud. Samuti filosoofia Lembit Valdiga. (Valdiga mngisime muide ka koos vrkpalli.) Dialektika lipilase elus: kui magad loengu sisse, siis ennast vlja!
Ja erialased kursused olid vga laiahaardelised. Ma arvan, et geograafid said sel ajal teliselt mitmekesise hariduse. ppeaineid oli vga palju; mnda kll ainult ks semester, aga mingi aimu saime ikkagi geoloogiast kuni fsika ja astronoomiani vlja. Nii et meie harimise ja hariduse kohta pole midagi halba elda.

Tulen su kiituse juurest oma ksimuse juurde tagasi. Mu oma noorem poeg lpetas likoolis geograafia eriala ja seeprast julgen vita, et vhemalt loodusest kuulis ta likoolis tunduvalt vhem kui teie omal ajal.

Jah ... (jb jlle korraks mtlema, siis muheledes) Huvitav on see, et mina, kes ma sain botaanikat ainult he semestri professor Viktor Masinguga, tunnen siiani vga paljusid taimi ladinakeelsete nimetustega. Ilmselt jid nad nii hsti klge seeprast, et ppida oli pnev. Nigula looduskaitsealal simasime ksteist botaaniliste nimedega ja nii jid need prdiklilled ja rakvere raiped nii eesti kui ka ladina keeles meelde.

Pikese kannul kliimateele

Miks sa siis kige selle pnevuse juurest hel hetkel kliima poole prasid? Mis seal nii huvitavat oli?

Enne olid ainult ldained, kolmandal kursusel pidime spetsialiseeruma. Ilmselt mjutasid valikut sellised ppejud nagu Herman Mrk ja Ants Raik, kes olid koloriitsed inimesed ning oskasid oma ainet huvitavalt ja vaimukalt esitada. Korra sattus meie kursusele rkima hilisem akadeemik Juhan Ross, kes tles, et oleks vaja inimest, kes spetsialiseeruks pikesekiirgusele. Kargasin kohe les ja tlesin, et mina viksin see olla. Pike on ju pnev: paistab ja teeb pruuniks!
Nii ma siis spetsialiseerusingi klimatoloogiale ja hiljem aktinomeetriale pikesekiirguse mtmise teadusele.

Tundub, et seda valikut pole sa kahetsenud, sest pole millegiprast uut elukutset otsinud.

Huvitaval kombel jah. Enamiku ajast olen ma ttanud hes ja samas kohas htede ja samade kolleegidega Travere observatooriumi peahoones, vahetades kll vahel ruume. Ainult viimasel paaril aastal on truumid olnud teised: need on nd valdavalt Tallinnas, Eesti meteoroloogia ja hdroloogia instituudis ning TT meressteemide instituudis.

Mis seal siis nii huvitavat on?! Tahes-tahtmata seostatakse sind ka ilmainimestega, nendega tikutakse aga alailma pahandama tsi, uuemal ajal vist kll vhem.

Ilmaennustustega on mind seostatud lihtsalt seetttu, et snoptikud on mu kolleegid. Pean alati, eriti ajakirjanikele, seletama, et snoptik ennustab, meteoroloog mdab, aga klimatoloog vtab prast need andmed kokku. Nii et kui ajakirjanik kirjutab, et snoptikud mtsid eile Valgas 30 kraadi sooja, siis pole see ige ja hirib mind. Kirjutasin lausa mitu ndalat oma lugude lppu, mida keegi neist ilmaasjameestest teeb, aga ei see aidanud.
Snoptikutega olen ikka pdnud hsti lbi saada, sest nendelt saan ma teada, mis hommikul selga panna. Olen kige rohkem usaldanud EMHI snoptikuid. Raadiost nneks ainult nende ennustusi kuulebki. Aga televiisorist on pris huvitav vrrelda eri kanalite ennustusi. Niteks Kanal 2 annab edasi vist Norra snoptikute ennustust ja vahel kordab see eelmise peva oma, kuna vrskemat pole ilmselt ktte saadud.
Kige kindlamini vib ennustust uskuda siis, kui Aktuaalse kaamera lpus esineb meie snoptik, sest temal on kige vrskem teave ja ta esitab seda oma interpretatsioonis. Teised ennustuse ettelugejad saavad tavaliselt kella viie ajal andmed ning edasine aeg kulub grimmis ja juttu phe ppides. Pris snoptik vib aga elda, et kuulis viis minutit tagasi, et ilm hakkab muutuma. Nii et see uudis Aktuaalse kaamera lpus on testi aktuaalne.

Kuigi sa oled alati rhutanud, et oled klimatoloog ja mitte snoptik, ksitakse enam-vhem iga intervjuu lpus su kest ikka: Aga mis ilm meil suvel tuleb?

Tpselt nii! Ja kui tlen, et mina ei ennusta, siis vaieldakse: Ei, te olete ennustanud ja vga tpselt! Ja seeprast ma alati usaldan teid. Seda on muidugi vga meeldiv kuulda (muigab).
Mul on hulk hid tuttavaid ilmatarkade hulgas, sest olin tkk aega ilmahuviliste sektsiooni eesotsas Eesti looduseuurijate seltsis. Neisse olen alati suhtunud suure austusega, kuna nemad tunnevad sgavat huvi looduse mrkide vastu. Pris huvitav on vahel kuulata, mille phjal nad arvavad, et see suvi vi talv tuleb selline vi selline.
Kll oleks mul parem meel, kui oleks rohkem neid, kes ilma ka mdavad. Nukogude ajal pidid ju agronoomid ilma mtma ja meie saime vga palju huvitavat teavet lisaks ametlikele ilmajaamaandmetele. Nd on neid inimesi vga vhe, kes praktiliselt ilma, niteks sademeid ja hommikust temperatuuri, mdaksid. Mujal maailmas on see endiselt vga populaarne. Ameerikas on tuhandeid ja Austraalias sadu inimesi, kes on plvkondade kaupa neid mtmisi teinud.

Maailm teab Tartu ilma Travere phjal

Ilmateadete jutu juurde pean ikka meenutama, et Tartu ilmajaam asub Traveres. 12. aprillil kuulasin raadiost, et Tartus on kolm kraadi sooja, mu Annelinna korteri akna all olid aga autode katused hrmas. Nii et erinevus vib olla pris suur?

Travere, Tartu ametlik ilmajaam, mis asub 17 kilomeetrit linnast vljas, peab andma teavet kogu Tartumaa kohta kogu maailmale. Kui selline ametlik ilmajaam oleks kusagil Emaje orus, siis erineksid need andmed Tartu ldistest ilmaandmetest vga palju.
Ehkki Tartu pole kuigi suur, on temperatuuride erinevus linna eri osades vga suur. Kunagi lipilasena kraadisime mitmes Tartu eri osas ja saime neljakraadise vahe. Kige madalam temperatuur oli Emaje rgorus: klm hk ju laskub. Musumel oli kige soojem, jrgnes see, mis on Tartu kige krgem ala. (Koolipapa nudliku tooniga) Kus see asub?

(Hetkelise ehmatuspausi jrel, aga vga kindlalt) Eee ... praeguse politseimaja juures.

Tpselt jah, see on ige (koolipapa ilme asendub muhelusega). Ja jrgnes Annelinn. Tallinnas on temperatuuride erinevus veelgi suurem: kunagi oli eri paigus Harkust lemiste ja Kloostrimetsani ja Pirital mere res erinevus kaheksa kraadi. Nii et pole ime, kui rahvas protesteerib, et minu juures on neli kraadi soojem ilm, kui teie seal rgite.

Kui hsti sinu sbrad snoptikud praegu tehnika ja tarkvaraga varustatud on, et piisavalt tpseid ennustusi teha?

Nagu sa ise oled thele pannud, on viimastel aastatel ennustused ikka mrksa tpsemaks linud. Mnikord on tpsus lausa hmmastav. Klassikaline nide on suusatamise 2003. aasta maailmakarikavistluste Otep etapilt, kui 11.12. jaanuari temperatuurikvera kiku kaheteistkmne tunniga nullkraadilt 34-ni ja jrgmise kolmeteistkmne tunniga jlle plusspoolde suudeti sna tpselt ette nha. See ti snoptikutele jrjekordse suusaliidu aukirja.
Paraku jvad viltu linud ennustused inimestele paremini meelde: niteks kui nad on kohatiste sademete ennustuse jrel lbimrjaks saanud. Mis teha, kui see kohati just sinu kohale satub! Suvist hoovihma on testi lausa vimatu ennustada, millise pllu kohal see alla tuleb: hes kohas sajab paksu vihma, kilomeeter eemal srab pike. Sgisel ja kevadel on asi lihtsam: siis liiguvad ilmafrondid ja lausvihma on hoopis kergem ennustada.
Ega meie varustus ole sugugi halvem kui niteks soomlastel. Me kasutame tegelikult ht ja sama mudelit. Pikemaajalise ennustuse saame Inglismaalt Readingist. See keskpika ennustuse mudel annab ldise pildi, HIRLAM-iga ennustame kaks korda pevas: see vntab ilma iga Eesti punkti kohta ette pooleteiseks pevaks. Ennustuses on temperatuur, niiskus, pilvisus ja sademed. Igaks vib ju EMHI kodulehelt jlgida, kui tpselt see lheb.
Mudeleid on muidugi mitu; vahel need klapivad omavahel, vahel mitte. Seda juhtub muidugi igas maailma punktis, et mni ennustus lheb mda. Mnel pool on sellele pratud palju suuremat thelepanu ning snoptikud saavad kaela palju suurema simu vi lausa karistuse. Ette on tulnud vangiminekuid ja lausa tapmisi.

Kust see poiss need naljad sai

Eesti inimene tunneb sind eelkige muidugi rohkete meeleolukate ilmalugude jrgi lehtedes. Millal sa nendega alustasid? Olen sna kindel, et sa tead seda tpselt, sest oled ju vga tubli arhiveerija.

Mu esimesed ajalehekaastd polnud ldse mitte ilma kohta. Esimene lugu oli hoopis sellest, kuidas siilid pdsid Kallastel kala: isasiil ajas okkad turri, hppas Peipsisse ning tuli, kala okastel, veest vlja ja kogu siilipere sai sa. Tookordne Edasi toimetus sai selle kaast peale hulga protestikirju, kus pahandati: siilid ju hoopis kardavad vett. Keegi ei pannud paraku thele, et see oli 1. aprilli lehes.
Prast ilmus mul Sirbi viimasel lehekljel humoreske; olen saanud isegi hel huumorivistlusel esimese auhinna. Ilmalood algasid sellega, et 1994. aastal kirjutati sna halvasti Travere meteoroloogiajaama kohta ning ma vastasin protestilooga. Kui alguses ilmus neli-viis ilmalugu aastas, siis prast tuli neid rohkem, rekord oli vist 45 lugu aastas. Nii et praeguseks on neid kokku ilmunud umbes 580.

Mletan, kuidas sa kunagi kurtsid, et Postimees hakkab avaldama su ilmalugude sarja ja oli alul nus iga loo juures ka he ilma-anekdoodi avaldama, aga kohe esimene anekdoot olevat vlja visatud. Mu meelest oli see see kuulus porutik Revski lugu daami ja koerakesega (naer tuleb peale).

(Naerab natuke kaasa.) Nojah, ikka juhtub. Viimati oli mul Horisondis lugu Titanicu hukust. Kirjutasin, et Titanicu teemadel on ilmunud tuhandeid artikleid ja rgitud sadu anekdoote, ja panin viimastest he nitena sisse (kuidas kell ks sel kapten Smith kutsub reisijad tekile ja tleb, et tal on ks halb ja ks hea uudis: halb uudis on see, et me varsti lheme phja, aga hea see, et me saame 11 Oscarit). Veergudesse lks see veel sisse, aga lpuks oli see minu imestuseks siiski vlja vetud (naerab).
Kunagi soovitas ks ajaleht mul kik need kohad, mida tlen inglaste vljendi kohaselt keelega pses, kursiivkirja panna, et rahvas aru saaks. Nojah, vib-olla testi. Kunagi kirjutasin, et kasvuhoonegaase on seetttu palju juurde tulnud, et Ida-Euroopa inimesed on saanud vabama juurdepsu banaanidele ja apelsinidele: kuna nad polnud sotsialismi ajal sellise kraamiga harjunud, tekitab see rohkesti kasvuhoonegaase. See trkiti ilma jutumrkideta ra. Mni aeg hiljem rkis minu heale kolleegile Kalju Eermele seda eksamil ks lipilane. Eerme oli imestunult ksinud, kus ta seda kuulnud on. Aga Ain Kallis hes oma artiklis mainis! Nii et olen judnud autoriteetide hulka (naerame mlemad).

Olen aastate jooksul ikka imestanud, et kust need naljad sul kll tulevad lausa kigu pealt. Olgu siis hdlause Jvabaks Eesti meri!, kinnitus, et sinu ainus partei on olnud Parem Ilm vi mis iganes?!

Ega ma ise ka ei tea. Ju on olnud sellist mtlemist soodustav keskkond. Mu isa oli juba selline, kes kasvatas mind, nagu ta ise tles, ngiga, mitte vitsaga. Ja likooliaegne seltskond alates ppejududest ning lpetades kaaslipilastega ja niteks Rajaca ja likooli klubi rahvaga, oli ka selline. Nii on asi arenenud jah, et ega ei oskagi enam midagi tsiselt rkida (muheleb).

On siis ka vahel eldud, et kuulge, hrra Kallis, nii ikka ei sobi!?

Seda eldi rohkem seltsimees Kallise ajal! Hrra Kallise ajal on kas juba harjutud vi pole tsensuur enam nii oluline. Varem tuli seda rohkem ette. Omal ajal ju eldi sedagi, et ehk tuleksid ikka sealt Rajacast ra: aspirandile ei ole sellised peaaegu nukogudevastased anekdoodid kige sobivamad tulevaseks teadlase karjriks.

Alguses oli KVN

No nii, judsimegi tasahilju Rajacani. Vtsin kodust kaasa pildi, kus oleme sinuga mlemad peal ja see on tehtud likooli klubis veidi enne Rajaca-aega. Nii et nalja sai ka enne Rajacat.

Jah, olid mned aastad, kus likooli seltsielu hakkas vga soikuma. Klubisse tuli laupeval kmme inimest, vaatasid korra ringi ja marssisid jlle minema, sest midagi ei juhtunud. Tollane likooli komsomolikomitee otsustas kesktelevisiooni tookord vga populaarse saate KVN (Klub vesjolh i nahhodtivh) eeskujul korraldada oma KVN-i. Iga osakond pidi kohustuslikus korras moodustama vistkonna, mis siis hel laupevahtul vistles kahe teisega. Parim sai jrgmisse vooru edasi.
Alguses asi sna vindus, aga lks iga korraga ha rohkem hoogu. ppeaasta lpuks oli KVN (meie tlgenduses Kuradima vilets nali) tohutult populaarne. Vitjaks tuli geograafide vistkond nimega Baba eto sila. See olevat Maksim Gorki vljend: naine see on jud. Esimeseks mnguks ei leidnud geograafiaosakond htegi meest, kes oleks olnud nus lavale minema. Aga tdrukud olid nii tublid, et vitsid selle mngu. Iga jrgmise vooruga tuli vistkonda poisse juurde ja tdrukuid ji vhemaks, lpuks jigi naine veel vaid meeskonna nimesse.
Finaalis oli meil vastas arstiteaduskonna viies kursus, niteks Laur Karu ja teised tuntud tegelased, ning fsika-matemaatikapedagoogid. Mtlesime koos, et miks pagana prast me peaksime veriselt vitlema, ja segasime hoopis vistkonnad ra: igas vistkonnas oli keegi konkurentide seast. Muidugi oli see tohutu llatus ka riile, kes oli tsiselt ksimused ette valmistanud. Nad ikka pdsid ja pdsid, aga lpuks lid kega ja andsid kigile esimese koha.
Aga ega minu meelest mingit auhinda ei olnudki. Mtlesime alles paar aastat tagasi Rajaca-meestega, et ega me ei ole saanud likooli klubist mingit honorari. Ainult kord 1. aprillil saime suure tingimisega kasti lut, mille laval ra jime.

Mina paraku KVN-st osa ei saanud, tulin likooli aasta hiljem. Aga minu esimese kursuse aastal, 1965/66, oli tohutult populaarne petatud nukogu, kus sina ka kaasa lid.

Jah, olin petatud nukogu sekretr. Meil olid seal kigil oma uhked nimed (niteks prof. Prutnkovich-Witnkowsky). Lime vastseid rebaseid karjakaupa tudengiks, andsime neile likooliks petusi. Ja pdsime seda teha ajalooliste traditsioonide stiilis: vanamoelised parukad peas, nagu vinuks olla ehk kakssada aastat tagasi. Minu philine tvahend oli WC-pump, millega lime dokumentidele pitsateid alla. Nii et vahel olid peenemad daamid pris okeeritud.
Koosolekute protokolle on pris mnus lugeda, need on mul alles. Natuke on silinud ka KVN-ide ajast. Ja ka Rajaca arhiiv on minu kes.

Kes on esirinnas tdel? Komsomol, komsomol!

Rajacas sndis siis 27. mrtsil 1966, tpselt sinu snnipeval. Sina olid juba viimasel kursusel, teised aga enamjaolt vist lausa esimesel: Priit Prn, Rein Tenson ja teised.

Jah. (Natuke ebaleva naeratusega.) See Rajaca asi tuli jlle tnu komsomolikomitee ksule. KVN oli lppenud, oli vaja, et mingi teaduskond sisustaks klubihtuid. Komsomolikomitee sekretr oli siis Toomas Sutt, hilisem filosoof. Ta kutsus appi minu ja filoloogist sbra Kalle Kure ning hiselt mtlesime vlja, et viks kokku panna venekeelse raadiojaama Majak, s.o. Majaka paroodia. Kalle Kurg tegi Majakast Rajaka ning mina Rajakast Rajaca, et oleks ikka peenem.
Saatekavas olid saated samasuguse kiiksuga. Niteks Eesti Raadios oli tookord populaarne saade Tere hommikust, pllumehed!, meil Tere hommikust, pullimehed!. Kavas olid uudised, ige aja signaal ja kik muu selleaegsesse raadiopeva kuulunu.
Sain teada, et Kvissentali hiselamus elab terane poiss Priit Prn, kellelt sain paar lehte sealsest laualehest, mille phjal koostasime sotsioloogilise uurimuse. See oli ks esimesi Prna Priidu sattumisi lavale, esialgu kll vaid teksti autorina.
htu oli vga menukas, nii et pidime seda kordama. Peagi, vist jrgmisel aastal, saime juurde laulupoisid. Sellel alal oli ks phimehi praegune professor Mihkel Zilmer. Mni laul oli pris uus, mni tuntud viisil uute snadega. Paar Rajaca laulu on jnud alles siiani.
Lpuks olime nii populaarsed, et niteks lipilaspevade ajal pidime esinema jrjest kolmes kohas ja ei saanud ise tantsudest osa. Kisime ka Tallinnas ja mujal Eestis ning koguni Siberis.

Kui juba mainitud praegustele tuntud meestele, joonisfilmikorfeele Priit Prnale ja toiduteadlasele professor Mihkel Zilmerile veel mni nimi juurde elda, siis mletan niteks Rajaca liikmetena ka Ksmu meremuuseumi vedajat Aarne Vaiku ja kopraonu zooloog Nikolai Laanetut.

Meid oli ju pris palju, phipunt umbes kmme meest. Mina olin ainus geograaf, Lembit Laas ainus geoloog, kik lejnud olid bioloogid. Laulupoiste hulgas astus hiljem les saksa filoloog Toivo Tasa. Siberi-reisil oli tugevduseks kaasas pillimees Juhan Schtz.
Aga Rajaca laulukvarteti krval esines mne korra ka ansambel The Sitt Singers, natuke ebatpses tlkes Istuvad lauljad. See oli koostatud lauljaist, kes eriti viisi ei pidanud, nagu Prn, Kallis ja Tenson, esinesime ikka istudes. Ning saateinstrumendid olid mittestandardsed: pedaaliga prgikast trummiks, potid-pannid ja muu taoline.
Rajaca itseaeg oli 1968, seitsmekmnendate alguseks jid vaid lauljad, sest snaseadjad olid likooli lpetanud ja Tartust lahkunud.

Ajad olid tookord siiski suhteliselt leebemad kui mned eelnenud vi jrgnevad aastad. Aga naljad olid teil ka selle aja kohta kohati vga krbedad. Oli teil ka pahandusi?

Alguses polnud eriti viga, kuni rektor oli fsik Fjodor Klement. Kunagi oli talle kaevatud, et vaat mis poisid teevad, aga tema oli elnud likooli nukogu koosolekul oma kuulsa lause (imiteerib venemaaeestlase aktsenti): Aga kki on poistel hea azi? Kui tuli uus rektor, lks asi kurjemaks. Aspiranti ei tahetud enam tegijate hulgas nha.
Eks me pannud oma mtteid ka ridade vahele. Ja teine kord leiti ridade vahelt jlle seda, mida me sinna sugugi polnud pannud. Oli meil selline number, kus ks mees li klubi lava prandasse naelu ja teine tuli tema jrel ja tmbas sisse ldud naela kohe vlja. Prast kuulsime, et vene filoloogid eesotsas Juhan Paadamiga olid korraldanud likooli kohvikus aruteluhtu, et tlgendada, mida Rajacas tahtis selle numbriga nidata. Lpuks juti geniaalsele ideele: Haamer (tollane ppeosakonna juhataja) vtab lipilasi vastu, dekanaadid pavad neid vlja kangutada.
Kunagi esinesime koos lavakunsti lipilastega, kes olid sgavas hmmingus meie numbrist, kus Nikolai Laanetu tuleb arsti juurde, kirves selga ldud. Paar tdrukut pidid peaaegu minestama. Kui siis nitlejapilased tulid prast etendust ksima, kuidas me seda tegime, siis tlesin, et peab hsti tpselt neljanda ja viienda selgroolli vahele lma, siis pole valus. Nad lubasid selle meelde jtta. Loodetavasti nad siiski ei proovinud!
Tagantjrele olen melnud, et meile endile oli see kik ehk hoopis lbusam ja naljakam kui vaatajatele. Aga me ei tulnud iialgi selle peale, et ise oma naljade le laval naerda, nagu niteks Kreisiraadio. See vahel hirib. Ju me olime siis tsised mehed!

Soojeneb, ei soojene

Tulemegi siis nd lpuks vga tsise teema juurde ja rgime ikkagi kliimast. Ega tavaline inimene ei saagi enam aru, mis tegelikult toimub. hed vga targad ja autoriteetsed mehed rgivad talle, et kliima soojeneb ja see on suuresti inimese s, teised sama targad ja sama autoriteetsed kinnitavad, et kliima hoopis jaheneb ja kohe-kohe tuleb jaeg. Eesti inimene kuuldavasti on selle teema suhtes muutunud sna kskikseks.

Seda ksimust ma kartsin (naerab). Need, kes tlevad, et kliima ei soojene, vaid et lheneb hoopis jaeg, on tavaliselt geoloogid, kes mtlevad tiesti teistsugustes ajaarvamishikutes. Tuhat aastat on neile vga lhike aeg ning kmme-kakskmmend aastat vaid silmapilk. Teised rgivad omakorda, et sellist temperatuuritusu nagu praegu ei ole kunagi olnud ja see jtkub ilmselt vhemalt samasuguse tempoga ka edaspidi.
igus on ju tegelikult mlematel, sest temperatuur on testi sellest ajast alates, kui teda korralikult mtma suudeti hakata ehk siis 1850.1860. aastatest, kuni praeguseni tusnud. On perioode, kus ta langeb, viimased paarkmmend aastat on temperatuur olnud tusujrgus.
Aga ikka tuleb mulle meelde, kuidas 1970ndatel rhm Ameerika klimatolooge prdus toonase USA presidendi Richard Nixoni poole avaldusega, et kui inimkond mitte midagi ette ei vta, siis liigume klmumise suunas. Arutati, kui palju kuluks tahma, et seda kikidele jvljadele Phja-Jmeres ja Grnimaal puistata, et vhendada albeedot. Praegu on tendents vastupidine.
See, et temperatuur praegu tuseb, on kahtlemata ige. Kll ei tea me kindlalt, kui suur on selles inimese s. ks vide, millele kinnitust leitakse, on see, et pike on olnud suhteliselt stabiilne, aga temperatuur siiski tuseb. Samas on niteks Peterburis kaks teadusasutust, kes rgivad tpselt vastupidist juttu. Geofsika peaobservatooriumis on viimastel aastatel eesotsas need, kes arvavad, et kliima soojenemises on sdi inimene. Paarkmmend kilomeetrit ida pool on teine, astrofsika peaobservatoorium, kus astronoomid tlevad, et mnekmne aasta prast peaks algama uus kliima jahtumine. Seda nitavat ilmaruumist tulevad mrgid. Ja sama vidavad ka geoloogid: elame jaegade vaheajal ja pole mingit mrki, mis kinnitaks, et uus jaeg ei saabu.
Kui sa tahad teada minu arvamust, siis pean tiesti vimalikuks, et mnekmne aasta prast mningane jahtumine siiski algab. Ma ei saa ei hte ega teist kindlalt vita, sest kliimat mravad tegurid ei ole sugugi hesed. On ju aina rgitud sellest, et Antarktika sulab, aga samas maha vaikitud, et Ida-Antarktikas lheb jkiht ha paksemaks. Grnimaa praegu testi sulab, aga samas pole sugugi selge, mida hakkab tegema ookean. Nii et tundmatuid on vga palju.
Peaaegu iga ndal tuleb mni teade, et selle vi teise riigi klimatoloogid avastasid, et kehtib see vi teine seadus kliima muutumise kohta mni sedapidi, teine risti vastupidi. Elame, nagu riigitegelased tlevad, vga pneval ajal.

Aga ometi olenemata sellest, milline stsenaarium tpselt rakendub, tasuks inimesel melda, et kik see, mis ta kliima heaks vhemalt sel moel saab teha, et ta vimalikult vhe saastab ja raiskab, on igal juhul mistlik.

See on vga mistlik. See on tpselt seesama kitumine, et inimene teab ju vga hsti, et ta on surelik. Vaatamata sellele ei hakka ta oma korterit saastama ega sopa sees elama. Ta pab ikka oma elu inimvrselt elada ja eluiga mistlikult elades pikendada. Samamoodi peame kaitsma ka loodust ja seda vimalikult vhe saastama. Ning vimalikult sstlikult elama siin pole mingit vaidlust.
Mis meist aga lpuks saab, seda nitab vib-olla juba lhem sada aastat.

Ja meie seda sinuga kahjuks ei ne.

(Naerdes) Mine sa tea!


--------------------------------------
TEKSTIKAST

Ain Kallis on sndinud 27. mrtsil 1942 Paides, lpetanud 1961 Paide keskkooli ja 1966 cum laude Tartu likooli geograafi-meteoroloogi-klimatoloogina. 1974 kaitses geograafiakandidaadi vitekirja.
Ttanud Eesti TA astrofsika ja atmosfrifsika instituudis, alates 1993. aastast Eesti meteoroloogia ja hdroloogia instituudis juhtteaduri ja vanemteadurina, praegu EMHI peaspetsialist ja Tallinna tehnikalikooli meressteemide instituudi dotsent.
Uurinud Eesti kiirguskliimat, osalenud Eesti aktinomeetrilise vaatlusvrgu rajamisel, olnud ultraviolettkiirguse, osooni ja aerosooli uuringute koordineerimise Eesti nukogu liige ja Eesti loodusuurijate seltsi ilmahuviliste sektsiooni esimees.
Avaldanud 580 populaarteaduslikku artiklit. 2008. aastal sai teaduse populariseerimise esimese auhinna. 2007. aastal autasustati Valgethe V klassi teenetemrgiga.
Abielus, kolme poja isa.
-------------------------------------



Klimatoloog Ain Kallisel klas kinud Toomas Jriado
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012