Eesti Looduse fotov�istlus
2012/05



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Paeluss EL 2012/05
Veel ks kevadekuulutaja

Kllap iga perenaine valib turult kala ostes endale kige priskemad. Matsakat uimekandjat puhastades saab tubli emand aga mnikord suure ehmatuse vi llatuse osaliseks. Lhkiligatud khunest volksab vlja pikk paelakujuline moodustis. Kuigi see tegelane end kuigivrd ei liiguta, on tema vlimus eemaletukav. Kiire liigutusega lendavad nd nii kala kui ka tema kohutav kaaslane prgikasti. Raha on kulutatud ja tuju rikutud. Ent kas tasuski karta?

Loomades elab ohtralt igasuguseid parasiite. Paljusid ei ne me kunagi ning pistame nad pahaaimamatult koos lihaga nahka. Mne liigi puhul on siiski teada, et enne smist tuleb liha keeta vi praadida kauem kui tavaliselt.
Harva satuvad inimese silma alla ka paelakujulised ussid. Nemad elavad oma peremehe sooltorus, mida inimene ldjuhul toiduks ei tarvita. Vorstitegijad on soolt seestpoolt puhastades paelussi ilmselt siiski kohanud. ldiselt on need loomad aga tnapeva hgieeninuete ja -harjumuste tttu meie elust peaaegu kadunud.
Ent naaskem rikutud lunasgi juurde. Kala khunest vlja volksanud paeluss kannab nimetust linnuroni. Aga miks ta ei ela sooles nagu tema suguvennad? Tegelikult elab kll, ent mitte kalade, vaid hoopis lindude sooles. Asja mistmiseks peame veidi selgitama, kuidas paelussid arenevad.

Paelussid saab vlimuse jrgi jaotada pikkadeks (kmneid sentimeetreid vi lausa meetreid) ja lhikesteks (mni millimeeter kuni mnikmmend millimeetrit). Arenguks vajavad nad kahte vi enamat loomaliiki. Seda liiki, kelles elutseb parasiidi tiskasvanud, sigiv jrk, nimetatakse prisperemeheks, teisi aga vaheperemeesteks.
Koos prisperemehe vljaheidetega vljuvad tema soolest ka ussi munad. Edasi peab muna mingil moel judma vaheperemehe kehasse. Seal koorunud vastne liigub kas vaheperemehe lihastesse, muudesse kudedesse vi khunde, elundite vahele. Kui nd uus prisperemees paneb vaheperemehe nahka, nakatub omakorda temagi.
Enamiku pikkade paelusside vastsed on vga vikesed mnest millimeetrist mne sentimeetrini , arenevad rohusjates ega torka silma. Linnuroni kuulub pikkade paelusside hulka, kuid tema vastne areneb veidi teistmoodi. Juba oma vaheperemehes kalas kosub ta suureks, saavutades tiskasvanud ussi mtmed ning tites kala khunsuses kik vhegi vabamad kohad [1, 2]. Mnikord kasvab vastse kehakaal koguni suuremaks kui teda kandva kala oma.

Linnus. Kui nd prisperemees lind pistab kala nahka, pole linnuronil vaja tema sooles pikalt aega veeta. Piisab umbes ndalast, et valmiksid tuhanded munad, mis saadetakse koos linnu vljaheidetega mda veekogusid laiali nne otsima. Selline kohastumus on vga kasulik, sest nii ei koorma kerekas uss liialt linnu organismi. Erinevalt maapinnal kulgevatest vi vees ujuvatest peremeesorganismidest on linnule ju iga lisagramm suureks tlinaks, halvendades tema lennuvimet. Pikka aega parasiiti kandev lind viks seega lihtsasti sattuda rvlooma ohvriks, aga siis katkeks ka parasiidi eluring.

Vhis. Kui veetemperatuur on piisav (1520 C), kooruvad munast heksa-kmne peva jooksul ripsmetega ujuvad vastsed koratsiidid. Neid svad vikesed vhid, peamiselt sudikud ja rullikud aerjalaliste hulgast. he Aserbaidaani uurimuse jrgi on vastsetega enim nakatunud vhikesed perekonnast sudik (Cyclops) ning emased nakatuvad 15 korda sagedamini kui isased [3].
Vhikese sooles peab vastne veetma vhemalt neli-viis peva. Seal areneb jrgmine vastsejrk: kuue kidaga onkosfr. Too liigub lbi sooleseina vhi kehande, kus muutub usja kehaga protserkoidiks ning jb ootama, et vikese vhi sks ra jrgmine vaheperemees kala. Linnuroni on seega kolmeperemeheline parasiit.

Kalas. Kala sooles vljub linnuroni vastne vhikesest, puurib end lbi soole seina kala kehande ning muutub jrgmiseks vastsejrguks plerotserkoidiks. Areng kalas kestab veidi le aasta.
Parasiidiga nakatunud kala saab juba vlimuse poolest kergesti eristada mittenakatunust. Tema keha, eriti kht, suureneb ebanormaalselt ja jtab mulje iseranis heast toitumusest. Tegelikult kala kll toitub, kuid jb ha nrgemaks, sest soolestik ei tta enam korralikult ning enamiku energiat vtab endale parasiit.
Kala lihased hakkavad krbuma, vereringe ja selle koostis halveneb, kujuneb aneemia, kasv aeglustub, kala vrvub ldiselt veidi tumedamaks. Vheneb ka vere kaitsevime, sest parasiit hvitab sealt kaitserakud: lmfotsdid, makrofaagid ja neurofiilid. Nrgenenud tervise tttu suureneb sekundaarsete nakkuste oht. Parasiit prsib ka peremehe sugunrmete arengu: ei arene ei mari ega niisk. Nende ruumi kala khunes tidab ussi vastne.
Kui ha kasvav parasiit surub kokku juba ujupie, ei suuda kala enam oma ujuvust kontrollida ning tuseb veepinna lhedale. Koordineerimatu liikumise tttu ratab srane kala lindude thelepanu ja on neile kerge saak.

Linnuroni viks ka kevadekuulutajaks pidada, sest kevadeks on hulk vastseid oma arengu lppjrku judnud. Nende kandjad, kalad, olid pika talve jooksul j all peidus ning kaladest toituvad linnud lunamaal klmapaos. Kevadel kaob kalu kaitsev jkaas ning koju judnud lindudele on toidulaud valla. Et suuri vastseid kandvad kalad on lindudele kerge saak, siis nopitakse need vlja kigepealt ning suve poole jb neid mrksa vhemaks.

Linnuronid on levinud mageveekaladel kogu maailmas. Nakatunud on keskmiselt ligi neljandik kalu. Enamikul nakatunud kaladel on khunes ks, kuid 3,2% kaks ja 1,6% kolm isendit. Mnes suures kalas vib korraga kosuda isegi paarkmmend linnuroni.
Linnuronideks nimetatakse paljusid liike perekondadest Ligula, Digramma ja Schistocephalus, kes kik kuuluvad sugukonda Diphyllobothridae. Nii meil kui ka mujal on levinuim linnuroni liik Ligula intestinalis. See on mitmel pool maailmas ks karplaste ohtlikumaid lameussparasiite, tehes neile hda nii looduses kui ka kalakasvandustes. Liiki on leitud srjel, roosrjel, rndal, latikal, nurul ja teivil, mujal maailmas ka teistel karplastel [3, 4]. Ogalikel parasiteerib aga liik Shistocephalus solidus [5].

Mis linnud linnuroni kannavad? ldiselt vib elda, et uss ei pirtsuta, ulualuseks klbavad kik kalatoidulised sulelised. Aga siiski, paljudes maades on peamised linnuroni levitajad kormoranid, kes on siinmail ksiti kogunud halba kuulsust kalameeste toidukonkurentidena. Sagedasemad peremehed on veel haigur, tuttptt, mitut liiki kajakad, Luna-Euroopas ka haigur.
heainsagi linnu vljaheidete kaudu vib parasiit levida vga kiiresti ja laialt. Seetttu on linnuroni vastu vga raske videlda. Suuremaid puhanguid tuleb ette tavaliselt nelja-viie aasta jrel. Mnes vikeses tiigis vib see parasiit hvitada enamiku kalu.

Ent paelussist vib ka kasu olla. Uuringute jrgi on raskmetallide sisaldus linnuroni kehas 1035 korda suurem kui kala kudedes. Seega vib linnuronist olla abi, et mrata raskmetallide sisaldust vees ja hinnata niiviisi veekogu seisundit.

Mida siis soovitada perenaisele, kelle turusaagi khust paeluss vlja volksas? Nagu eldud, ei ole kalas elav linnuroni vastne veel sugukps, temas ei leidu nakatumisvimelisi mune. Munad kpsevad alles linnu organismis. Nii ei ole kalast leitud koletu olevus tegelikult inimesele kuidagi ohtlik ja selle viks isegi ra sa! Mistlikum sihtpunkt talle on vast siiski kompostitnn, ent kala ise klbab hamba alla kll, ehkki vib parasiidi vintsutuste tttu olla veidi lahjaks jnud.

----------------------------------
Inimesele nakkavad paelussid Eestis

Ehhinokokk-paelussid (kahte liiki: alveokokk- ja pistang-paeluss): prisperemeheks kiskjad, inimest vib kasutada vaheperemehena. Inimesele eluohtlik, inimene vib ussi munadega nakatuda kiskjate, niteks rebase vi khriku vljaheidete kaudu.

Laiuss vib inimest kasutada prisperemehena, vaheperemeheks on vhikesed ja kalad. Inimene vib nakatuda piisavalt kuumutamata mageveekala ses. Ravitav, inimesele eluohtlik ei ole, kuid vib phjustada vaevusi.

Nudipaeluss ja nookpaeluss vivad inimest kasutada prisperemehena, vaheperemeheks on vastavalt veis (harvem lammas) ja siga. Inimene vib nakatuda, ses nende liha, mida ei ole kllaldaselt kuumutatud. Ravitavad, inimesele eluohtlikud ei ole, ent vivad phjustada vaevusi.

Loe ka teiste ohtlike usside kohta: Martin, Mati 2010. Selgrootu oht. Eesti Loodus 61 (3): 116121.

----------------------------------
1. Loot, Geraldine et al. 2001. The three hosts of the Ligula intestinalis (Cestoda) life cycle in Lavernose-Lacasse gravel pit, France. Archive Hydrobiology 152 (3): 511525.
2. Loot, Geraldine et al. 2001. Phenotypic modification of roach ( Rutilus rutilus L .) infected with Ligula intestinalis L. (Cestoda: Pseudophyllidea). Journal of Parasitology 87 (5): 10021010.
3. Mahbobeh Hajirostamloo1 2009. A Report on Occurrence and Parasite-Host of Ligula intestinalis in Sattarkhan Lake (East Azerbaijan-Iran). World Academy of Science, Engineering and Technology 57: 439442.
4. Weliange, Wasantha S.; Amarasinghe, Upali S. 2001. The Occurrence of Cestode Ligula intestinalis (Linnaeus) from Attentive Carplet Amblypharyngodon melettinus (Valenciennes) in Sri Lanka. Asian Fisheries Science 14: 9599.

Loe ka: Merilo, Zoja 2004. Linnuroni: suurim mageveekalade khunes esinev parasiit. Kalastaja 33. http://ajakiri.kalastaja.ee/?1,33,630.
Loe teiste eesti paelusside kohta: Martin, Mati 2010. Selgrootu oht. Eesti Loodus 61 (3): 116121.

Mati Martin (1951) on zooloog, ttab Tartu likooli koloogia ja maateaduste instituudis.



Mati Martin
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012